1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Komisjoni kiri, milles ta teatab keeldumisest viia läbi dumpinguvastase tollimaksu osaline vahepealne läbivaatamine
(EÜ artikkel 230; nõukogu määrus nr 384/96, artikli 11 lõiked 3 ja 6)
2. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded
(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
3. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 11 lõige 3)
4. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 11 lõige 3 ja artikli 21 lõige 1)
5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Esialgsetel alustel tehniliste nõuannete taotlustele antud komisjoni vastus, mis ei kujuta endast otsust – Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 384/96)
1. Selleks et teha kindlaks, kas komisjoni kiri, milles vastatakse vastavalt määruse nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõikele 3 esitatud osalise vahepealse läbivaatamise taotlusele, kujutab endast otsust EÜ artikli 230 tähenduses, tuleb kirja sisu, komisjoni tahet ja kirja konteksti arvesse võttes kontrollida, kas see institutsioon kinnitas selle aktiga lõplikult oma seisukohta läbivaatamistaotluse suhtes.
Kui komisjoni kiri, milles teavitatakse hagejat sellest, et tema esitatud teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et tuleb algatada osaline vahepealne läbivaatamine, järgneb hageja kirjale, milles viimati nimetatu teavitab komisjoni oma kavatsusest mitte täiendada oma läbivaatamistaotlust põhjusel, et taotlus sisaldab piisavalt tõendeid, siis on ilmne, et selle taotluse kohta on tehtud otsus.
Erinevalt olukorrast, kus komisjon otsustab pärast vastavalt määruse nr 384/96 artikli 11 lõikele 6 nõuandekomiteega konsulteerimist vahepealse läbivaatamise läbi viia, ei ole niisuguse läbivaatamise algatamisest keeldumine piisavate tõendite puudumisel ju esialgne või ettevalmistav meede, kuna sellele ei järgne ühtegi muud akti, mille peale saaks tühistamishagi esitada.
Selles suhtes ei oma tähtsust, et hagejatel on veel võimalik esitada komisjonile täiendavat teavet, mille tulemusel võiks viimati nimetatu oma seisukoha läbi vaadata. Selle teabe esitamine ei mõjuta asjaolu, et esimene läbivaatamistaotlus on juba rahuldamata jäetud. Lisaks ei saa üksnes asjaolu, et see hinnang pärineb vaid komisjoni teenistustelt, mitte komisjonilt endalt, muuta selle otsuse laadi, kuna see otsus tekitab siduvaid õiguslikke tagajärgi hageja huve puudutaval viisil ning seega on selle puhul tegemist vaidlustatava aktiga EÜ artikli 230 tähenduses.
(vt punktid 34–38, 40, 42 ja 43)
2. Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktist c tuleneb, et hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Üldkohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist.
Sellega seoses, kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, korvata selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis peavad olema märgitud hagiavalduses endas. Pealegi ei ole Üldkohtu ülesanne lisadest otsida ja kindlaks teha need väited ja argumendid, mida võib lugeda hagi aluseks olevaks, kuna lisadel on üksnes tõenduslik ja abistav ülesanne. Seoses sellega peab hagiavalduses olema selgitatud, milles seisneb hagi aluseks olev väide, ning ainuüksi selle abstraktne äramärkimine ei vasta kodukorra nõuetele.
(vt punktid 48 ja 49)
3. Institutsioonidel on kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad. Nii on see ka liidu institutsioonide antud keeruliste tehniliste hinnangute puhul.
Seega on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kindlaksmääramiseks määruse nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 11 lõike 3 raames ning ka selle kindlakstegemiseks, kas vahepealse läbivaatamise taotlus sisaldab piisavaid tõendeid, mis kinnitavad niisuguse läbivaatamise vajadust.
Selles valdkonnas on liidu kohtu kontroll institutsioonide hinnangute üle piiratud menetlusnormidest kinnipidamise, vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude sisulise õigsuse, nende faktiliste asjaolude hindamisel ilmsete vigade puudumise ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega.
Mis puudutab asjaolude muutumist, mis võib õigustada konkreetse toote väljajätmist vaatlusaluse toote määratlusest kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu vahepealse läbivaatamise taotlusele määruse nr 384/96 artikli 11 lõike 3 alusel antud komisjoni hinnangu raames, siis ei täpsusta nimetatud määrus, kuidas tuleb määratleda toode või tootevalik, mis võib olla dumpingu uurimise ese, ega nõua üksikasjalikku klassifitseerimist. Seda kaalutluspädevust tuleb teostada juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid. Vaatlusaluse toote määratlemiseks võivad institutsioonid arvesse võtta erinevaid tegureid, näiteks toodete füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused, kasutus, asendatavus, tarbijapoolne taju, turustuskanalid, tootmisprotsess, tootmiskulud ja kvaliteet. Isegi kui vaatlusaluse toote määratlus võib vastata niisugusele määratlusele, nagu on kehtestatud ühises standardis, ei saa dumpinguvastaste meetmete vaatlusaluse toote määratlus igal juhul sõltuda niisugusest määratlusest.
Järelikult peab väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus algatamast vahepealset läbivaatamist, tuginema seega argumentidele, millega tõendatakse, et komisjon on läbivaatamise algatamisega seotud hinnangu raames andnud eksliku hinnangu teguritele, mis tema arvates on asjakohased, või et teiste, asjakohasemate tegurite arvessevõtmine oleks viinud selle toote asjaomase toote määratlusest väljajätmiseni.
(vt punktid 77–79, 81–83, 87, 93)
4. Määruse nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 21 lõike 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et institutsioonidel on õigus jätta kindlaksmääratud dumpinguvastased meetmed kohaldamata, kuigi muud dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tingimused on täidetud, st dumping, kahju ja põhjuslik seos, kui nad leiavad, et selliste meetmete kohaldamine ei ole ühenduse huvides. Kuid ühenduses nende toodete tootmise järkjärgulise lõppemise juhtumil, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, kuulub ühenduse huvide hindamine asjaomaste dumpinguvastaste meetmete jätkuva rakendamise vajaduse kindlaksmääramise alla nimetatud määruse artikli 11 lõike 3 alusel.
(vt punkt 107)
5. Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte laieneb igale isikule, kes leiab end olukorrast, millest ilmneb, et liidu haldusasutus on neile konkreetseid, tingimusteta ja kooskõlalisi kinnitusi andes, mis pärinevad pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest, tekitanud neis põhjendatud lootusi. Siiski peavad need kinnitused olema kooskõlas kohaldatavate sätete ja õigusnormidega ning lubadused, milles nende sätetega ei arvestata, ei saa huvitatud isikus tekitada õiguspärast ootust.
Määruse nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) alusel dumpinguvastase tollimaksu vahepealse läbivaatamise taotlusele antud komisjoni hinnangu raames ei kujuta endast konkreetseid, tingimusteta ja kooskõlalisi kinnitusi selle kohta, et vahepealne läbivaatamine algatatakse, esialgsetel alustel antud komisjoni vastus tehniliste nõuannete taotlustele. Selline vastus ei kujuta tema ametlikku või mitteametlikku otsust, kuna toimiku analüüsi saab läbi viia vaid konkreetsete argumentide ja tõendite põhjal, mis sisalduvad ametlikult esitatud taotluses, ega saanud seega igal juhul tekitada mis tahes õiguspärast ootust, et vahepealne läbivaatamine algatatakse. Nimelt ei kujuta asjaolu, et komisjon edastas teatavad dokumendid või näitas üles huvi kõnealuste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala uuesti määratlemise vastu või see, et ta kvalifitseeris taotluse esitaja argumendid niisuguste esialgsete kontaktide ajal paljulubavaks, endast konkreetseid, tingimusteta ja kooskõlalisi kinnitusi selle kohta, et läbivaatamine toimub.
(vt punktid 139, 141–143)