1. Riigiabi – Mõiste – Varade sundvõõrandamise korral makstav hüvitis – Erand
(EÜ artikli 87 lõige 1)
2. Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Kohaldamine komisjoni algatatud haldusmenetlusele – Abiprojekti uurimine – Ulatus
(EÜ artikli 88 lõige 2)
3. Riigiabi – Komisjoni otsus algatada riikliku meetme uurimiseks ametlik uurimismenetlus – Menetluse ese ja ulatus
(EÜ artikli 88 lõige 2)
1. Meetmeid, mis erinevas vormis vähendavad ettevõtte eelarvel tavaliselt lasuvaid kulutusi ning mis seeläbi sarnanevad toetusele, loetakse EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses eeliseks, nagu eeskätt kaupade või teenuste pakkumine soodustingimustel. Seevastu on hüvitised, mida siseriiklikud ametiasutused võivad olla kohustatud maksma eraõiguslikele isikutele neile tekitatud kahju eest, õigusliku laadi poolest oluliselt erinevad ega kujuta endast seega abi EÜ artiklite 87 ja 88 tähenduses.
Seevastu tuleb riigiabiks kvalifitseerida meede, mis seisneb sellise esialgse meetme pikendamises, millega anti ettevõtjale õigus tarnida elektrienergiat soodustariifi eest, ning seda elektrisektori riigistamise kontekstis sundvõõrandamise korral makstava hüvitise puhul, kui soodustariif kehtestati hüvitisena, mida maksti teatud selgelt määratletud ajavahemiku vältel, mille pikendamise võimalust ette ei nähtud. Lisaks ei saa meedet, mis kujutab endast vaid ühte soodustariifidest, mille kohaldamisaja pikendamise eesmärk on „võimaldada asjaomastel ettevõtetel areneda ja oma tootmine ümber korraldada”, pidada sellise hüvitise seaduslikuks pikendamiseks, mida ettevõtja sai peale riigistamist.
(vt punktid 49, 52, 55, 63, 65, 75, 77)
2. Riigiabi uurimismenetluse valdkonnas eeldab kaitseõiguste tagamise põhimõte seda, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus tõhusalt teada anda oma vaatepunkt kolmandate huvitatud isikute poolt EÜ artikli 88 lõike 2 alusel esitatud märkuste kohta, millega komisjon kavatseb põhistada oma otsust, ning kui liikmesriigile ei antud võimalust nende märkuste osas seisukohta võtta, ei või komisjon neid selle riigi vastu tehtud otsuses kasutada. Sellegipoolest toob selliste kaitseõiguste rikkumine otsuse tühistamise kaasa vaid siis, kui ilma rikkumiseta oleks menetlus võinud lõppeda teisiti.
(vt punkt 115)
3. Ametliku uurimismenetluse eesmärk on võimaldada huvitatud pooltel oma arvamust avaldada ning komisjonil olla enne otsuse tegemist täielikult informeeritud juhtumi asjaoludest. Ametlikul uurimismenetlusel ei saa olla muud ulatust kui eespool kirjeldatu, eeskätt ei saa selle eesmärk olla lõpliku seisukoha võtmine mõningate toimiku elementide kohta enne lõpliku otsuse vastuvõtmist. Lisaks ei tulene riigiabi puututavatest sätetest ega kohtupraktikast komisjoni kohustust kuulata ära riigiabi saajat seoses tema õigusliku hinnanguga kõnealusele meetmele või teavitada asjaomast liikmesriiki – ja, a fortiriori , abi saajat – oma seisukohast enne otsuse vastuvõtmist, kui nii huvitatud isikutele kui ka liikmesriigile on antud võimalus oma märkusi esitada.
(vt punktid 122 ja 123)