19. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-565/08)

(2009/C 55/19)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: E. Traversa ja L. Prete)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Kohustuslike maksimaalsete hindade kehtestamine advokaatide kohtumenetluse raames ja kohtuväliselt läbiviidavale tegevusele kujutab endast asutamisvabaduse piirangut EÜ artikli 43 tähenduses ning teenuste osutamise vabaduse piirangut EÜ artikli 49 tähenduses. Nimelt võib kohustuslike maksimaalsete hindade ettenägemine, mida tuleb kohaldata sõltumatult osutatud teenuse kvaliteedist, teenuse osutamiseks vajalikust töömahust ning selleks tehtud kulutustest, muuta Itaalia õigusteenuste turu ebaatraktiivseks välismaistele kutseala esindajatele. Teiste liikmesriikide advokaadid ei ole seega motiveeritud Itaalias asutamiseks ega seal ajutiselt oma teenuste osutamiseks.

Esiteks seetõttu, et uue hindade süsteemi (mis on lisaks äärmiselt keerukas) kohaldamise kohustus toob kaasa lisakulutusi, mis võivad takistada asutamislepingus tunnustatud põhivabaduste teostamist.

Teiseks kujutab hindadele maksimaalse piirväärtuse seadmine endast lisatakistust õigusteenuste vabale liikumisele siseturul, sest on takistatud teiste liikmesriikide, kui Itaalia advokaatide tegevuse kvaliteedile vastava tasu saamine ning see mõjutab teatud advokaate, kes soovivad saada suuremat tasu, kui Itaalia õigusaktides on ette nähtud Itaalia turule iseloomulike omaduste alusel, mitte osutama ajutiselt oma teenuseid Itaalias või Itaalias mitte asutama.

Lõpetuseks takistab Itaalia hinnasüsteemi paindumatus advokaadil (s.h välisriigi advokaadil) tegemast ad hoc pakkumusi eripäraste olukordade ja/või klientide puhul. Näiteks pakkuda teatud õigusteenuste paketti kindlaksmääratud hinnaga. Või pakkuda eri liikmesriikides pakutavaid teenuseid sama hinnaga. Itaalia õigusnormid võivad seega tingida välisriigi advokaatide konkurentsivõime nõrgenemise, sest see jätab viimased ilma Itaalia õigusteenuste turule sisenemiseks tõhusast tehnikast.

Lisaks sellele ei ole vaidlusalune meede sobiv Itaalia ametiasutuste viidatud üldise huvi eesmärkide saavutamiseks ning samuti ei ole see nende eesmärkide saavutamiseks kõige vähem piirav meede. Eeskätt ei ole meede sobiv vähemjõukate isikute kohtule juurdepääsu tagamiseks, õigusteenuste adressaatide kaitse või õigussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks. Samuti ei ole see proportsionaalne, sest on olemas teisi, välisriigi advokaatide suhtes palju vähem piiravaid meetmeid, mis on sama sobivad (või sobivamad) Itaalia ametiasutuste viidatud kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Lõpetuseks ei ole Itaalia ametiasutused selgitanud, kas uuriti alternatiivseid meetmeid, mis oleksid teiste liikmesriikide advokaatide suhtes vähem piiravad, ja milliseid meetmeid uuriti; samuti ei ole nad esitanud põhjusi, miks asjaomaseid üldisi huve ei kaitse juba sätted, mis reguleerivad asjaomast kutseala teistes ühenduse liikmesriikides.