|
21.3.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 69/21 |
SGL Carboni 18. detsembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 8. oktoobri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas T-68/04: SGL Carbon AG versus Euroopa Ühenduste Komisjon
(Kohtuasi C-564/08 P)
(2009/C 69/38)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: SGL Carbon AG (esindajad: advokaadid M. Klusmann ja K. Beckmann)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
Tühistada Esimese Astme Kohtu (viies koda) 8. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-68/04: SGL Carbon AG vs. komisjon; |
|
— |
vähendada sobivas ulatuses vaidlustatud komisjoni 3. detsembri 2003. aasta otsuse punktiga 2 määratud trahvisummat; |
|
— |
teise võimalusena saata asi uueks otsustamiseks tagasi Esimese Astme Kohtule; |
|
— |
mõista kohtukulud välja vastustajalt. |
Väited ja peamised argumendid
Käesoleva apellatsioonkaebuse ese on Esimese Astme Kohtu otsus, millega jäeti rahuldamata hageja esitatud hagi komisjoni 3. detsembri 2003. aasta otsuse peale, mis puudutas kartelli elektriliste ja mehaaniliste süsinikust ja grafiidist toodete turul.
Apellandi apellatsioonkaebus põhineb kahel väitel, mis puudutavad vastavalt Esimese Astme Kohtu poolt ühenduse õiguse rikkumist ning menetlusnormide rikkumist.
Esimese väitega heidab apellant Esimese Astme Kohtule ette seda, et ta rikkus õigusnorme, kuna ta ei võtnud arvesse tema poolt esimeses astmes esitatud argumente, mis puudutasid omatarbe väärtusega seotud käibe ebaõigesti arvessevõtmist trahvide lähtesummade kindlaksmääramisel turumahtude alusel. Muu hulgas leiab ta, et talle kohaldatav lähtesumma on õiguslikult ebaproportsionaalne, mis tähendab, et on rikutud mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtet ning EÜ artiklit 253.
Teise väitega toob apellant välja, et tema suhtes on trahvi lähtesumma kindlaksmääramisel tehtud hindamisviga nii, et Esimese Astme Kohus on pädevust ületanud. Nii tehes rikkus Esimese Astme Kohus ka mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Nimetatud kohus on hageja kahjuks jätnud tähelepanuta enda kohtupraktika, jättes õiguslikult põhjendamata turuosade kategooriatele vastavalt kindla suurusega trahvi määramise küsimuse. Varasemates sarnastes otsustes on Esimese Astme Kohus pidanud asjakohasteks turuosade kategooriaid maksimaalselt 5 % kaupa, kuid käesoleval juhul põhines ta turuosade kategooriatele 10 % kaupa, mis asetab kategooria madalamasse osasse kuuluva apellandi tuntavalt ebasoodsamasse olukorda.