21.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 44/31

2. detsembril 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-526/08)

(2009/C 44/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: S. Pardo Quintillán ja N. von Lingen)

Kostja: Luksemburgi Suurhertsogiriik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole vastu võtnud kõiki õigus- ja haldusnorme, mis on vajalikud nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (1) artiklite 4 ja 5 koostoimes II lisa punkti A alapunktiga 1, III lisa punkti 1 alapunktiga 1, II lisa punkti A alapunktiga 5, III lisa punkti 1 alapunktiga 2, II lisa punkti A alapunktiga 2 ja II lisa punkti A alapunktiga 6 täielikuks ja nõuetekohaseks täitmiseks, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon esitab oma hagi põhjenduseks neli etteheidet.

Esimeses etteheites heidab komisjon kostjale ette seda, et ta ei pidanud kinni väetiste põllumajandusmaal kasutamise korrast ja ajavahemikest, nagu on ette nähtud direktiivis. Kuigi teatavatel ajavahemikel peab väetiste põllumajandusmaal kasutamise keeld hõlmama nii orgaanilisi kui ka keemilisi väetisi, on Luksemburgi õigusnormides mainitud vaid orgaanilist väetist. Lisaks peab teatavatel ajavahemikel väetiste põllumajandusmaal kasutamise keeld puudutama kõiki põllumajandusmaid, sealhulgas ka niite, mis on siseriiklikest ülevõtmismeetmetest välja jäetud. Hageja märgib samuti, et siseriiklikud õigusnormid peavad määratlema täpsemalt juhtud, mille puhul võib teha väetiste põllumajandusmaal kasutamise keelust erandi, kuna direktiivis ei ole seda võimalust ette nähtud.

Teises etteheites väidab hageja, et siseriiklikud õigusnormid ei näe ette läga minimaalse ladustamisvõimsuse nõuet kõikide käitiste osas, vaid mainib ainult uusi või uuendamist vajavaid käitisi. Niisugune ülevõtmine ei ole kooskõlas direktiiviga, sest ka olemasolevate käitiste puhul on olemas saastamise oht. Siseriiklikud õigusnormid peavad seega kehtestama kõikide käitiste suhtes minimaalse ladustamisvõimsuse.

Kolmandas etteheites väidab komisjon, et siseriiklikud õigusnormid peavad väetiste kasutamise keelu raames tugeva kaldega maa-alal hõlmama kõiki väetisi, mitte ainult orgaanilist päritolu väetisi.

Neljandas etteheites heidetakse kostjale ette seda, et ta ei ole võtnud piisavaid meetmeid seoses väetiste põllumajandusmaal kasutamise tehnikaga, eelkõige selleks, et kindlustada väetise kasutamise ühtlus ja tõhusus.

(1) EÜT L 375, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 68.