20.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/17

1.

Kas diskrimineerimine kodakondsuse alusel siseriiklikul mängu- ja loteriiturul võib teatud asjaoludel olla lubatud ülekaaluka üldise huvi tõttu?

2.

Kui siseriiklikul mängu- ja loteriiturul kohaldataval piiraval poliitikal on mitu eesmärki ja üks neist on sotsiaalsete tegevuste rahastamine, kas siis seda viimast võib pidada piirava poliitika täiendavaks tulusaks tagajärjeks? Kui vastus sellele küsimusele on eitav, kas siis võib teostatav piirav poliitika olla ikkagi lubatud juhul, kui sotsiaalsete tegevuste rahastamise eesmärki ei saa pidada selle piirava poliitika peamiseks eesmärgiks?

3.

Kas riik võib piirava mängudealase poliitika õigustamiseks tugineda ülekaalukale üldisele huvile, kui mänge ja loteriisid, mille tulu läheb riigile, turustavad riigi kontrollitavad ettevõtjad ja üks selle turustamise mitmest eesmärgist on sotsiaalsete tegevuste rahastamine? Kui vastus sellele küsimusele on eitav, kas siis võib teostatav piirav poliitika olla ikkagi lubatud juhul, kui sotsiaalsete tegevuste rahastamine ei ole turustamise peamine eesmärk?

4.

Kas täielik keeld turustada teises liikmesriigis korraldatud mänge ja loteriisid mänguettevõtjate poolt, kes on asutatud selles teises liikmesriigis ja kelle üle teostavad järelevalvet selle liikmesriigi ametivõimud, võib olla proportsionaalne eesmärgiga kontrollida mängudealast tegevust ja teostada selle üle järelevalvet, kui samal ajal puuduvad piirangud selliste mängude ja loteriide turustamisele, mida korraldavad mänguettevõtjad, mis on asutatud liikmesriigis, kus piiravat poliitikat teostatakse? Milline on vastus küsimusele juhul, kui sellise korralduse eesmärk on piirata mängimist?

5.

Kas mänguettevõtjal, kellele on antud luba korraldada riigis teatud mänge ja kelle üle teostavad selles riigis järelevalvet pädevad ametivõimud, on õigus turustada oma mänge teistes liikmesriikides näiteks ajalehereklaami kaudu, taotlemata kõigepealt nende riikide pädevatelt ametivõimudelt korraldusluba? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, kas see tähendab siis, et liikmesriigi õigusnormid, mis näevad välismaal korraldatud loteriides osalemise propageerimise eest ette kriminaalkaristuse, kujutavad endast asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse takistust, mida ei saa kunagi õigustada ülekaaluka üldise huvi tõttu? Kas esimese küsimuse vastuse jaoks on mingit tähtsust sellel, kas liikmesriik, kus mänguettevõtja on asutatud, tugineb samale ülekaalukale üldisele huvile nagu riik, kus ettevõtja soovib oma mängudealast tegevust turustada?