13.9.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 236/7

25. juunil 2008 esitatud hagi — Euroopa Ühenduste Komisjon versus Rootsi Kuningriik

(Kohtuasi C-274/08)

(2008/C 236/10)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Euroopa Ühenduste Komisjon (esindajad: B. Schima ja P. Dejmek)

Kostja: Rootsi Kuningriik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Rootsi Kuningriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid jaotamis- ja tootmishuvide vahelise funktsionaalse eraldatuse nõude tagamiseks vertikaalselt integreeritud ettevõtjas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (1), artikli 15 lõike 2 punktidele b ja c, ja kuna ta ei teinud reguleerivat asutust vastutavaks siseriiklike võrkude ühendamise eest ja neile juurdepääsu tingimuste, sealhulgas edastamise ja jaotamise tariifid, arvutamise või kehtestamise aluseks oleva metoodika kehtestamise või heakskiitmise eest enne tingimuste jõustumist, nagu näeb ette artikli 23 lõike 2 punkt a, on Rootsi Kuningriik rikkunud sellest direktiivist tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Rootsi Kuningriik viitab oma väite, et artikli 15 lõike 2 punktid b ja c on Rootsi õigusesse üle võetud, toetuseks erinevatele elektriseaduse sätetele, millest nähtub, et jaotusvõrku (jaotustegevus) tuleb raamatupidamises käsitleda eraldiseisvana ning et võrguettevõtja audiitor on kohustatud tema finantsaruandeid auditeerima eraldi. Muu hulgas väidab Rootsi Kuningriik seda, et jaotusvõrgu halduri kulud, mis tal on ühised teise ettevõtja kuludega, tuleb lisada tema aruannetesse üksnes ulatuses, milles need puudutavad teist ettevõtjat. Lisaks on jaotusvõrgu haldur kohustatud kehtestama järelevalve kava ja tagama selle järgimise.

Komisjon leiab siiski, et juhtimisorganisatsioonile esitatavaid konkreetseid nõudeid, mis on välja toodud artikli 15 lõike 2 punktides b ja c, ei saa pidada täidetuks üldnormidega, mis puudutavad nt eraldi raamatupidamist või üldiselt kohaldatavaid sanktsioone.

Rootsi Kuningriigi arvates on funktsionaalse eraldatuse nõue tagatud aktsiaseltse puudutava seaduse üldsätetega, mille kohaselt emaettevõtjad ja tütarettevõtjad on eraldiseisvad juriidilised isikud ja õigussubjektid.

Komisjon on seisukohal, et emaettevõtjal, kes on põhiaktsionär, on ühe või mitme tütarettevõtja suhtes valitsev mõju, kuna teatud olulised küsimused kuuluvad tema aktsionäride otsustusvaldkonda. Jaotusettevõtja ja tema juhatus ei saa seega iial olla sõltumatud oma enamusaktsionäridest üksnes äriõiguse põhjal. Samuti ei tähenda komisjoni arvates asjaolu, et integreeritud ettevõtja järgib auditeerimise ja aktsiate ülekandmise piirangutega seoses aktsiaseltse puudutava seaduse sätteid, et on täidetud sõltumatu juhatuse nõue. Komisjoni sõnul eeldab artikli 15 lõike 2 punktide b ja c nõuetekohane ülevõtmine siduvate reeglite olemasolu, mis selgelt peegeldaksid neis sätetes esitatud tingimusi, nimelt garantiid, et jaotusettevõtja juhatus võib tegutseda sõltumatult integreeritud elektriettevõtjast nii hallatavate ja hooldatavate varade kui ka võrgu arendamise osas. Aktsiaseltse puudutava seaduse sätted neid nõudeid ei rahulda.

Nagu on välja toodud direktiivi artikli 23 lõike 2 punktis a, näeb see direktiiv ette võrgutariifide eelneva heakskiitmise süsteemi või vähemalt selle arvutamiseks või kehtestamiseks kasutatava metoodika. Rootsi Kuningriik on sõnaselgelt märkinud, et hetkel kehtiv Rootsi süsteem võrgutariifide arvutamiseks, samuti nagu kriteeriumid, millele see peab vastama, põhineb hilisema kontrolli süsteemil, kuid et hetkel uuritakse uut, eelneva heakskiidu süsteemi kehtestamist, mis tõenäoliselt esitatakse parlamendile arutamiseks 2008. aasta juunis.

Neil asjaoludel leiab komisjon, et Rootsi Kuningriik ei ole direktiivi 2003/54 ja eelkõige selle direktiivi artikli 15 lõike 2 punkte b ja c nõuetekohaselt üle võtnud.

(1) ELT L 176, lk 37.