24.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/25

—

Tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud vajalikke õigus- ja haldusnorme, et tagada kõikidel juhtudel kolmanda riigi kodaniku, kes on määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 16 lõike 1 punkti d alusel varjupaigataotluse uuesti läbivaatamiseks Kreeka Vabariigile üle antud, esitatud varjupaigataotluse sisulise läbivaatamise, on see liikmesriik rikkunud määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;

—

mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt.

1.

ÜRO Pagulaste Ülemkomissar juhtis komisjoni tähelepanu küsimusele, kas Kreeka õigusnormid välismaalase pagulasena tunnustamise menetluse kohta on määruse (EÜ) nr 343/2003 sätetega kooskõlas juhtumil, kui välismaalane on omavoliliselt riigist lahkunud ja kui tema suhtes on tehtud otsus varjupaigataotluse läbivaatamise menetlus katkestada.

2.

Probleem tõusetub presidendi 6. aprilli 1999. aasta dekreedi nr 61/99 (FEK A 63), mis käsitleb varjupaigataotluse läbivaatamise menetluse katkestamist, artikli 2 lõikega 8 seoses. Nimetatud sätte kohaselt käsitatakse varjupaigataotleja etteteatamata omavolilist lahkumist varjupaigataotluse tühistamisena ning taotluse läbivaatamise menetlus katkestatakse avaliku halduse ministeeriumi kantsleri otsusega, mis tehakse huvitatud isikule teatavaks korras, mida kohaldatakse isiku suhtes, kellel elukoht on teadmata. Selle otsuse peale saab edasi kaevata vaid juhul, kui taotleja annab endast pädevatele asutustele teada mitte hiljem kui kolm kuud pärast taotluse läbivaatamise menetluse katkestamise otsust ja tingimusel, et ta esitab tõendid selle kohta, et tema äraolek oli tingitud vääramatust jõust.

3.

Varjupaigataotleja etteteatamata liikumine liikmesriigist, kus ta esitas varjupaigataotluse, teise liikmesriiki on üheks tüüpiliseks juhtumiks, mida määrus (EÜ) nr 343/2003 ennekõike reguleerib tagamaks, et taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik vaatab esitatud taotluse määruse artikli 16 lõike 1 alusel sisuliselt läbi.

4.

Presidendi dekreedi artikli 2 lõikes 8 sätestatud nõuded teevad aga praktikas võimatuks katkestamise otsust kohtus vaidlustada ning saada tõhusat juurdepääsu pagulasseisundi kindlakstegemise menetlusele.

5.

Kreeka Vabariik on möönnud, et Kreeka õigusnormid võivad tekitada määruse (EÜ) nr 343/2003 kohaldamisel raskusi ja näitas üles head tahet võtta selles osa abinõud tarvitusele. Niisiis tegi ta ettepaneku lahendada probleem võttes vastu presidendi dekreedi, millega võetakse siseriiklikku õiguskorda üle direktiiv 2005/85/EÜ ja millega täpsustatakse, et vaidlusaluseid sätteid ei kohaldata osas, milles kohaldatakse määrust (EÜ) nr 343/2003.

6.

Ühtlasi kinnitas Kreeka Vabariik, et ta vaatab sisuliselt läbi kõik nende isikute varjupaigataotlused, kes on määruse (EÜ) nr 343/2003 raames taotluse uuesti läbivaatamiseks üle antud, ning tühistab kõik tehtud katkestamise otsused.

7.

Komisjon võtab Kreeka Vabariigi antud kinnitused arvesse. Sellest hoolimata komisjon leiab, et need ei ole piisavad, et tagada kõikide varjupaigataotluste puhul vajalik õiguskindlus määruse sätete nõuetekohasel kohaldamisel ja eelkõige iga varjupaigataotluse sisulisel läbivaatamisel, et pagulastele oleks tagatud tegelik ja tõhus juurdepääs kindlaksmääramise menetlusele.

8.

Komisjon leiab eeltoodule tuginedes, et kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud vajalikke meetmeid tagamaks, et ta vaatab sisuliselt läbi kolmanda riigi kodaniku varjupaigataotluse, kelle suhtes on tehtud omavolilise lahkumise tõttu katkestamise otsus ja kelle ta on määruse (EÜ) nr 343/2003 artikli 3 lõike 1 kohaselt tagasi võtnud, on see liikmesriik rikkunud eelnimetatud sättest tulenevaid kohustusi.