1. Menetlus – Keeltekasutuse kord – Muus kui kohtumenetluse keeles dokumentide esitamine – Vastuvõetavuse tingimused
(Euroopa Kohtu kodukord, artikli 29 lõike 2 punkt a ja artikkel 3)
2. Menetlus – Kohtuotsuse seadusjõud – Ulatus
3. Keskkond – Veekogude kaitsmine põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest – Direktiiv 91/676
(Nõukogu direktiiv 91/676, artiklid 4 ja 5, II lisa punkti A alapunktid 1, 2, 5 ja 6 ning III lisa lõike 1 punktid 1 ja 2)
1. Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 29 lõike 2 punktile a ja lõike 3 esimesele ja teisele lõigule tuleb seisukohad ja nende lisad esitada kohtumenetluse keeles. Niisiis peab dokumentidega, mis on koostatud mõnes teises keeles, olema kaasas nende tõlge kohtumenetluse keelde.
Samas võib kodukorra artikli 29 lõike 3 kolmanda lõigu kohaselt mahukate dokumentide puhul esitada tõlkeid väljavõtetest. Lisaks võib Euroopa Kohus omal algatusel või poole taotlusel alati nõuda ulatuslikumat või täielikku tõlget.
Seega, vastavalt Euroopa Kohtu kantselei nõudele ei ole vaja toimikust eemaldada kõne all olevaid lisasid, mis on koostatud teises keeles kui hagi esitamise ajal kohtumenetluse keel ning mille asjakohased osad olid hagis tõlgitud ja korratud ning mille tõlge kohtumenetluse keelde esitati hilisemas etapis.
(vt punktid 16, 17, 19 ja 20)
2. Kohtuotsuse seadusjõu põhimõte on kohaldatav rikkumismenetlustes. Kuid kohtuotsuse seadusjõu põhimõte puudutab üksnes asjaomase kohtulahendiga tegelikult või vältimatult ära otsustatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kui liikmesriigi vastu on esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, ei saa selle riigi vastu varasemale kohtuotsusele viidates kohtuotsuse seadusjõu põhimõttele tugineda, kui nende kahe kohtuasja vahel ei esine sisuliselt faktilist ega õiguslikku samasust, võttes arvesse komisjoni esitatud väiteid.
(vt punktid 27, 34)
3. Kui liikmesriik oma siseriiklikes õigusnormides ei näe ette ajavahemikke, mil igasuguste väetiste, sealhulgas keemiliste väetiste kasutamine on keelatud ja sätestab, et ajavahemikud, mil teatavat tüüpi väetiste kasutamine on keelatud, ei ole kohaldatavad rohumaadele; annab pädevatele ministritele kaalutlusõiguse väetiste kasutamise keeluaja kohta erandliku klimaatilise olukorra või erandlike sündmuste korral, mis mõjutavad põllumajandusettevõtet, erandeid teha; ei kehtesta loomasõnniku ladustamiseks mõeldud olemasolevate ajakohastatud ettevõtete puhul eeskirju loomasõnnikumahutite mahutavuse kohta ega sätesta, et see mahutavus peab olema suurem, kui nõutakse sellise pikima ajavahemiku puhul, mil sõnniku laotamine on tundlikel aladel keelatud, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõestada, et sõnniku kogus, mis ületab mahutite tegelikku mahutavust, kõrvaldatakse viisil, mis ei kahjusta keskkonda; keelab tugeva kaldega maa‑alal üksnes orgaaniliste väetiste kasutamise, jättes keelu alt välja keemilised väetised; ei kehtesta eeskirju, milles sätestatakse nii keemiliste väetiste kui ka loomasõnniku põllumajandusmaal kasutamise kord, sealhulgas selle sageduse ja ühtluse tingimused, mille puhul jääb toitainete kadu vees aktsepteeritavale tasemele, on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad direktiivi 91/676 (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) artiklitest 4 ja 5 koostoimes selle direktiivi II lisa punkti A alapunktidega 1, 2, 5 ja 6 ning III lisa punkti 1 alapunktidega 1 ja 2.
(vt punktid 54, 55, 58, 60, 62–66, 68, 70, 71 ja resolutsioon)