Kohtuasi C-462/08

Ümit Bekleyen

versus

Land Berlin

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberverwaltungsgericht Berlin-Brandenburg)

„EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping — Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 teine lõik — Türgi päritolu töötaja lapse õigus võtta vastuvõtvas liikmesriigis pärast seal kutsehariduse omandamist vastu kõik tööpakkumised — Kutseõpingute alustamine pärast vanemate lõplikku lahkumist sellest liikmesriigist”

Kohtujurist P. Mengozzi ettepanek, esitatud 29. oktoobril 2009   I ‐ 565

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 21. jaanuar 2010   I ‐ 587

Kohtuotsuse kokkuvõte

Rahvusvahelised lepingud – EMÜ-Türgi assotsiatsioonileping – EMÜ-Türgi assotsiatsioonilepinguga loodud assotsiatsiooninõukogu – Otsus nr 1/80 – Türgi päritolu töötajate laste õigus tööd saada – Liikmesriigi seaduslikul tööturul töötanud Türgi päritolu töötaja perekonnaliikmed

(EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/80, artikli 7 teine lõik)

EMÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/80 artikli 7 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui Türgi päritolu töötaja on vastuvõtvas liikmesriigis üle kolme aasta seaduslikult töötanud, võib selle töötaja laps nimetatud liikmesriigis pärast selles riigis kutseõpingute lõpetamist tugineda õigusele pääseda tööturule ja sellega kaasnevale riigis elamise õigusele isegi siis, kui ta pärast seda, kui ta oli pöördunud koos oma vanematega tagasi päritoluriiki, pöördus üksinda uuesti nimetatud liikmesriiki, et alustada seal õpinguid.

Nimetatud säte, mille eesmärk ei ole mitte vastuvõtvas liikmesriigis perekonna taasühinemiseks soodsate tingimuste loomine, vaid Türgi päritolu töötajate laste tööturule pääsu soodustamine, ei sea Türgi päritolu töötaja lastele antud õigustele tingimust, et ajal, mil laps alustab vastuvõtvas liikmesriigis oma kutseõpinguid, töötaks või elaks üks tema vanematest veel selles riigis. Kohe, kui on täidetud otsuse nr 1/80 artikli 7 teises lõigus ette nähtud tingimused – asjaomase töötaja laps peab olema omandanud kutsehariduse kõnealuses liikmesriigis ja vähemalt üks vanematest peab olema selles liikmesriigis seaduslikult töötanud vähemalt kolm aastat – annab see säte lapsele enesele õiguse pääseda vastuvõtva liikmesriigi tööturule ja sellega kaasneva õiguse riigis elada.

Loomulikult põhineb Türgi päritolu töötaja lapse õigus pääseda tööturule selle töötaja varasemal töötamisel vastuvõtvas liikmesriigis. Siiski ei saa nõuet, mille kohaselt üks vanematest peab olema selles riigis töötanud vähemalt kolm aastat, mõista nii, et selle kohaselt peab nimetatud vanem sellel ajal veel töötama, kui laps oma kutseõpinguid alustab. Nimetatud nõude eesmärk on vaid paralleelselt lapse kutseõpingutega tagada tema piisav integreeritus vastuvõtvasse liikmesriiki, et ta saaks kasutada selles sättes ette nähtud erilist kohtlemist.

Selle tõlgenduse tulemus ei ole see, et Türgi päritolu töötaja laps on soodsamas olukorras, kui on tagatud liikmesriigi kodaniku lapsele.

(vt punktid 18, 27–31, 44 ja 45 ning resolutsioon)