—

HEKO Industrieerzeugnisse GmbH, esindaja: Rechtsanwalt T. Lieber,

—

Kreeka valitsus, esindajad: G. Kanellopoulos, I. Bakopoulos, ning M. Tassopoulu,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: R. Lyal ja B.-R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; edaspidi „tolliseadustik”), artikli 24 tõlgendamist, et teha kindlaks nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas – mida on muudetud komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1719/2005 (ELT L 286, lk 1) – asuva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) rubriiki 7312 kuuluva kauba päritolu.

2

Nimetatud taotlus esitati Bundesfinanzdirektion Westi (edaspidi „Bundesfinanzdirektion”) ja HEKO Industrieerzeugnisse GmbH (edaspidi „HEKO”) vahelises kohtuvaidluses seoses Hiina päritolu trossikeedest Põhja-Koreas valmistatud terastrossi mittesooduspäritolu kindlakstegemisega.

3

Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), kiitis Euroopa Liidu Nõukogu muu hulgas heaks Marrakešis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepingu (WTO-GATT 1994) (EÜT 1994, L 336, lk 144; ELT eriväljaanne 11/21, lk 231). Nimetatud lepingu eesmärk on ühtlustada päritolureeglid ning kehtestada üleminekuajaks päritolureeglite ühtlustamise tööprogramm.

4

Nimetatud lepingu artikkel 2 „Üleminekuaja põhimõtted” näeb ette:

„Seni kuni IV jaos sätestatud päritolureeglite ühtlustamise tööprogrammi pole lõpetatud, tuleb liikmetel tagada, et:

[…]”

5

Tolliseadustiku artikkel 24 sätestab:

„Kaupa, mille tootmine on toimunud rohkem kui ühes riigis, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus selle viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.”

6

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3; edaspidi „rakendusmäärus”), IV jaotise 1. peatükis „Mittesooduspäritolu” asuvad artiklid 35–40.

7

Rakendusmääruse artikkel 35 sätestab:

„Käesolev peatükk näeb ette [KN-i] XI jaotisse kuuluvate tekstiilide ja tekstiiltoodetega ning mõnede teiste toodetega, mis ei ole tekstiilid või tekstiiltooted, seotud töö või töötluse, mida loetakse [tolli]seadustiku artikli 24 kriteeriumidele vastavaks ja mis annavad kõnesolevatele toodetele selle riigi päritolu, kus need töö või töötluse läbisid.

[…]”

8

Nimetatud määruse artikkel 39 näeb ette:

„Lisas 11 loetletud valmistatud toodete puhul on lisa kolmandas veerus nimetatud töö või töötlus see, mis annab [tolli]seadustiku artikli 24 järgi päritolu.

[…]”

9

KN-i rubriiki 7312 „[t]rossikeed, trossid, põimitud lint, tropid jms, rauast või terasest, elektrilise isolatsioonita” ei ole rakendusmääruse lisas 11 nimetatud.

10

HEKO taotles 2005. aasta mais Bundesfinanzdirektionilt siduvat päritoluinformatsiooni (edaspidi „SPI”) KN-i rubriiki 7312 kuuluvatele eri tüüpi terastrossidele, mis olid valmistatud Põhja-Koreas Hiinast pärit trossikeedest, mis kuuluvad samuti KN-i rubriiki 7312.

11

Toimikust selgub, et nende trosside valmistamiseks põimitakse mitmest traadist koosnevad trossikeed trosside valmistamise masina abil Põhja-Koreas ettevõttes, mis on selleks seadmestatud. Sõltuvalt otstarbest lõigatakse terastross juppideks, ühendatakse, pressitakse, immutatakse, valtsitakse, seotakse kokku ja/või kaetakse.

12

Bundesfinanzdirektion väljastas 11. jaanuaril 2006 viis SPI-d, milles terastrosside päritoluriigina on märgitud Hiina Rahvavabariik, sest kuna trossikeede kaabliks põimimisel – milles terastrossi valmistamine Põhja-Koreas seisneb – tariifirubriik ei muutu, siis ei ole tegemist olulise toimingu või töötlemisega tolliseadustiku artikli 24 tähenduses.

13

Bundesfinanzdirektion põhjendab oma seisukohta nn nimekirjareeglitega (edaspidi „nimekirjareeglid”), mille Euroopa Ühenduste Komisjon töötas välja eesmärgiga täpsustada tolliseadustiku artiklis 24 toodud mõisteid ning mis on kättesaadav komisjoni internetileheküljel. Nimetatud reeglitest tuleneb, et KN-i rubriigi 7312 kaupu võib käsitada viimase olulise töötlemise või toimingu läbinuna üksnes siis, kui nende tariifirubriik muutub.

14

HEKO esitas Bundesfinanzdirektioni otsuste peale Finanzgericht Düsseldorfile tühistamiskaebused. Nimetatud kohus tühistas vaidlusalused SPI-d mais 2007 tehtud otsustega ja andis Bundesfinanzdirektionile korralduse väljastada SPI-d, milles oleks terastrosside päritoluriigina märgitud Korea Demokraatlik Rahvavabariik. Nimetatud kohtu sõnul ei ole nimekirjareeglid Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas ega kujuta endast siduvat ühenduse õigusakti.

15

Bundesfinanzdirektion esitas nimetatud kohtu otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse, milles ta väitis, et kuigi nimekirjareeglitel puudub õigusmõju, aitavad nad siiski teataval määral tolliseadustiku artiklit 24 tõlgendada.

16

Neil asjaoludel otsustas Bundesfinanzhof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas olulise toimingu või töötlemisena, mis annab [KN-i] rubriiki 7312 kuuluvale kaubale mittesooduspäritolu, tuleb mõista üksnes sellist toimingut või töötlemist, mille tulemusena saadud toode tuleb klassifitseerida mõnda muusse [KN-i] rubriiki?”

17

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artiklis 24 sisalduvat mõistet „oluline töötlemine või toiming” tuleb tõlgendada nii, et KN-i rubriiki 7312 kuuluva kauba puhul hõlmab see mõiste üksnes sellist töötlemist või toimingut, mille tulemusena saadud toode tuleb klassifitseerida mõnda muusse KN-i rubriiki.

18

Mis kõigepealt puutub nimekirjareeglite kohaldamisse üldiselt, siis HEKO leiab, et kuna neid ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, siis ei ole need kohustuslikud ning ei saa olla liikmesriikide kohtutele siduvad.

19

Ka komisjon ei pea nimekirjareegleid kohustuslikuks ning väidab, et nende sisu lepiti liikmesriikide esindajatega kokku tolliseadustiku komitees. Siiski soovitab komisjon neid arvesse võtta, et tagada ühenduse tollieeskirjade kohaldamine kooskõlas Euroopa Ühenduse poolt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames võetud kohustustega. Nimelt näevad nimekirjareeglid ette konkreetsed kriteeriumid, et täita päritolureeglite lepingu artiklist 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb üldkohaldatavate haldusaktide vastuvõtmisel täitmisele kuuluvad nõuded selgelt määratleda.

20

Selle kohta tuleb mainida, et kuigi komisjoni poolt välja töötatud reeglid aitavad kaasa kaupade mittesooduspäritolu kindlakstegemisele, ei ole need reeglid õiguslikult siduvad.

21

Nende reeglite sisu peab seetõttu olema kooskõlas päritolureeglitega, näiteks tolliseadustiku artikliga 24, ega tohi muuta nende ulatust (vt analoogia alusel seoses KN-i selgitavate märkustega 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-311/04: Algemene Scheeps Agentuur Dordrecht, EKL 2006, lk I-609, punkt 28, ja 19. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas C-376/07: Kamino International Logistics, EKL 2009, lk I-1167, punkt 48).

22

Tuleb lisada, et kuigi asjakohaseid teisese õiguse akte tuleb tõlgendada WTO raames vastu võetud lepinguid arvestades (vt selle kohta 14. detsembri 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-300/98 ja C-392/98: Dior jt, EKL 2000, lk I-11307, punkt 47, ja 16. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-245/02: Anheuser-Busch, EKL 2004, lk I-10989, punkt 55), näeb päritolureeglite leping käesoleval ajal ette vaid üleminekuaja ühtlustamise tööprogrammi. Kuna selle lepinguga ei toimu täielikku ühtlustamist, on WTO liikmetel oma päritolureeglite kohandamisel kaalutlusõigus. Selles osas selgub WTO töörühma 20. juuni 2003. aasta aruande (koostatud Ameerika Ühendriikides) – Tekstiil- ja rõivatoodete päritolureeglid (DS243) – punktidest 6.23 ja 6.24, et WTO liikmetel on õigus kindlaks määrata päritolu andvad kriteeriumid, neid aja jooksul muuta või erinevatele toodetele erinevaid kriteeriume kohaldada.

23

Nendest kaalutlustest tuleneb, et liikmesriikide kohtud võivad tolliseadustiku artikli 24 tõlgendamisel kasutada nimekirjareegleid, kui see ei muuda nimetatud artikli ulatust.

24

Mis täpsemalt puutub tolliseadustiku artiklis 24 toodud mõiste „oluline töötlemine või toiming” tõlgendamisse KN-i rubriiki 7312 kuuluvate toodete puhul, siis HEKO väidab, et nimekirjareeglitest tulenev tariifirubriigi muutuse kriteerium ei ole nimetatud artikliga kooskõlas, sest see kriteerium ei rajane põhitoote ja töödeldud toote objektiivsel ja tegelikul eristamisel, mis põhineb peamiselt iga toote konkreetsetel olulistel omadustel.

25

Kreeka valitsus ja komisjon on seevastu seisukohal, et KN-i tariifirubriiki 7312 kuuluva kauba puhul tähendab päritolu andev viimane oluline töötlemine või toiming seda, et tariifirubriik muutub. Tariifirubriigi muutusel põhinev kriteerium võimaldab esiteks kohaldada tolliseadustiku artiklit 24 ühenduse tolliterritooriumil ühetaoliselt ja teiseks võtta arvesse töötlemise või toimingu erinevaid tehnilisi staadiume trosside valmistamisel. Komisjon lisab selle kohta, et trossikeede töötlemine terastrossideks ei too kaasa põhitoote selget kvalitatiivset muutust, vaid kujutab endast pelgalt kokkupanemist, mis ei anna nendele kaupadele päritolu. Seevastu trossi valmistamine terastraadist muudab tariifirubriiki ja annab seega sellele kaubale uue päritolu.

26

Sellise arutluskäiguga ei saa nõustuda.

27

Tolliseadustiku artikli 24 sõnastusest tuleneb, et kui kauba valmistamine on toimunud mitmes riigis, loetakse see pärinevaks riigist, kus toimus selle viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.

28

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb seoses nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 802/68 kaupade päritolu mõiste ühise määratluse kohta (EÜT L 148, lk 1) artikli 5 – mille sõnastus võeti hiljem identsena üle tolliseadustiku artiklisse 24 – tõlgendamisega, et viimane töötlemine või toiming on nimetatud sätte tähenduses „oluline” vaid siis, kui selle tulemusena on valmival tootel niisugused erilised omadused ja koostis, mida sel enne seda töötlemist või toimingut ei olnud. Toimingud, mis muudavad toote kasutusotstarbest lähtudes selle välist vormi, kuid ei too kaasa selle omaduste olulist kvalitatiivset muutust, ei saa määrata nimetatud toote päritolu (26. jaanuari 1977. aasta otsus kohtuasjas 49/76: Gesellschaft für Überseehandel, EKL 1977, lk 41, punkt 6, ja 23. veebruari 1984. aasta otsus kohtuasjas 93/83: Zentrag, EKL 1984, lk 1095, punkt 13).

29

Veel tuleneb sellest kohtupraktikast, et kauba päritolu kindlaksmääravaid kriteeriume ei tule otsida mitte üksnes töödeldud toodete tariifsest klassifikatsioonist, sest ühine tollitariifistik koostati sellega seotud vajadustest lähtudes, mitte toodete päritolu kindlaksmääramiseks. Kauba päritolu kindlaksmääramine peab seevastu rajanema põhitoote ja töödeldud toote objektiivsel ja tegelikul võrdlusel, mis põhineb peamiselt iga toote konkreetsetel olulistel omadustel (vt eespool viidatud kohtuotsus Gesellschaft für Überseehandel, punkt 5, ja 23. märtsi 1983. aasta otsus kohtuasjas 162/82: Cousin jt, EKL 1983, lk 1101, punkt 16).

30

Mis puutub küsimusse, kas erinevate osade kokkupanemine on oluline töötlemine või toiming, siis Euroopa Kohus on juba sedastanud, et leidub olukordi, kus hindamine tehniliste kriteeriumide alusel võib olla kauba päritolu kindlaksmääramiseks ebapiisav, ning et sellisel juhul tuleb täiendava kriteeriumina arvesse võtta muid kriteeriume (vt selle kohta 13. detsembri 1989. aasta otsus kohtuasjas C-26/88: Brother International, EKL 1989, lk 4253, punkt 20; 8. märtsi 2007. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-447/05 ja C-448/05: Thomson ja Vestel France, EKL 2007, lk I-2049, punkt 27, ja 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-372/06: Asda Stores, EKL 2007, lk I-11223, punkt 37).

31

Nii on Euroopa Kohus lubanud sellise selge ja objektiivse kriteeriumi nagu lisandväärtus kasutamist, mis võimaldab keerulise ülesehitusega kauba puhul väljendada, milles seisneb selle päritolu andev oluline töötlemine (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Thomson ja Vestel France, punkt 39).

32

Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas üheainsa kriteeriumi, nimelt tariifirubriigi muutuse kriteeriumi kasutamine KN-i rubriiki 7312 kuuluva kauba päritolu kindlakstegemiseks on käesoleva kohtuotsuse punktides 28 ja 29 meenutatud kohtupraktikaga kooskõlas ning võimaldab igal juhul kindlaks teha, kas trossikeedest terastrossi valmistamine on oluline töötlemine või toiming tolliseadustiku artikli 24 tähenduses.

33

Sellega seoses tuleb märkida, et tariifirubriigi muutuse kriteerium ei rajane põhitoote, st terastrossikeede objektiivsel ja tegelikul eristamisel töödeldud tootest, st terastrossist, ega iga selle toote konkreetsetel olulistel omadustel ning samuti ei arvesta see kriteerium konkreetseid töötlemisi või toiminguid, mille tulemusena töödeldud toode valmis.

34

Euroopa Kohus on küll leidnud, et konkreetse töötlemise või toimingu abstraktsete mõistete täpsustamisel ei olnud määruse nr 802/68 artikliga 5 vastuolus see, et komisjon kasutas süsteemi, milles kauba tariifirubriigi muutus oli põhireegel, mida täiendati ja parandati täiendavate nimekirjade abil, võttes arvesse konkreetsete töötlemiste ja toimingute eripära (vt eespool viidatud kohtuotsus Cousin jt, punkt 17).

35

Kuid vaatamata sellele, et kauba töötlemisest tingitud tariifirubriigi muutus on kahtlemata kaubaga läbiviidava töötlemise või toimingu olulisuse näitaja, võib töötlemine või toiming olla oluline ka siis, kui sellist rubriigimuutust ei toimu. Nagu komisjon ise möönab, hõlmab nimekirjareeglites ette nähtud tariifirubriigi muutuse kriteerium suuremat osa juhtudest, kuid ei võimalda kindlaks teha kõiki olukordi, milles kaubaga läbiviidav töötlemine või toiming on oluline. Seega tuleb selle kindlakstegemiseks, kas tolliseadustiku artiklis 24 ette nähtud tingimused on täidetud, võtta arvesse muid kriteeriume.

36

Sellest järeldub, et mõiste „oluline töötlemine või toiming” tõlgendamisel KN-i rubriiki 7312 kuuluvate toodete puhul võib tolliseadustiku artikli 24 kohaldamisala kitsendada see, kui kasutatakse vaid tariifirubriigi muutuse kriteeriumi ilma ühegi viiteta kauba konkreetsele töötlemisele või konkreetsetele toimingutele, mille see kaup läbis.

37

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esitatud küsimusele vastata, et KN-i rubriiki 7312 klassifitseeritavate kaupade puhul võib tolliseadustiku artikli 24 tähenduses oluline töötlemine või toiming hõlmata lisaks tegevusele, mis toob kaasa toimingu või töötlemise läbinud kauba klassifitseerimise mõnda muusse KN-i rubriiki, ka tegevust, mille tulemusena valmib – ilma et sellega kaasneks rubriigimuutus – kaup, millel on niisugused erilised omadused ja koostis, mida sel enne seda töötlemist või toimingut ei olnud.

38

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas (muudetud komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1719/2005) asuva kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 7312 klassifitseeritavate kaupade puhul võib nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 24 tähenduses oluline töötlemine või toiming hõlmata lisaks tegevusele, mis toob kaasa toimingu või töötlemise läbinud kauba klassifitseerimise mõnda muusse KN-i rubriiki, ka tegevust, mille tulemusena valmib – ilma et sellega kaasneks rubriigimuutus – kaup, millel on niisugused erilised omadused ja koostis, mida sel enne seda töötlemist või toimingut ei olnud.