Kohtuasi C-12/08

Mono Car Styling SA, likvideerimisel

versus

Dervis Odemis jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour du travail de Liège)

„Eelotsusetaotlus — Direktiiv 98/59/EÜ — Artiklid 2 ja 6 — Töötajate teavitamise ja nõustamise kord kollektiivse koondamise korral — Tööandja kohustused — Töötajate kaebeõigus — Kooskõlalise tõlgendamise nõue”

Kohtujurist P. Mengozzi ettepanek, esitatud 21. jaanuaril 2009   I ‐ 6656

Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 16. juuli 2009   I ‐ 6686

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Töötajate teavitamise ja nõustamise kord

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artiklid 2 ja 6)

2. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Siseriiklikud õigusnormid töötajate teavitamise ja nõustamise kohta kollektiivse koondamise korral

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artiklid 2 ja 6)

3. Sotsiaalpoliitika – Õigusaktide ühtlustamine – Kollektiivne koondamine – Direktiiv 98/59 – Töötajate teavitamise ja nõustamise kord

   (Nõukogu direktiiv 98/59, artikkel 2)

1.  Direktiivi 98/59 (kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklit 6, koosmõjus selle direktiivi artikliga 2, tuleb tõlgendada nii, et see säte ei ole takistuseks siseriiklikule õigusnormile, millega on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad lasta nii töötajate esindajatel kui ka töötajatel individuaalselt kontrollida kõnealuses direktiivis ette nähtud kohustuste täidetust, ent piiravad samas töötajate individuaalset kaebeõigust etteheidete osas, mida võib esitada, ning seavad nende esitamise sõltuvusse nõudest, et töötajate esindajad oleksid eelnevalt esitanud tööandjale vastuväited, ja sellest, kas asjassepuutuv töötaja teatas tööandjale eelnevalt, et ta vaidlustab teavitamise ja konsulteerimise korrast kinnipidamise.

   Õigus teavitamisele ja konsulteerimisele, mis on sätestatud direktiivis 98/59 ja eriti selle direktiivi artiklis 2, on antud töötajate esindajatele kollektiivselt ning on seega kollektiivset laadi. Kõnealuse kollektiivse õiguse osas on tagatud direktiivi artiklis 6 nõutud kaitse tase, kui kohaldatav siseriiklik õigus annab töötajate esindajatele kaebeõiguse, mis ei ole allutatud piirangutele ega eritingimustele.

   (vt punktid 42, 43, 45, resolutsiooni punkt 1)

2.  Sellega, et liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse menetlused, mis võimaldavad töötajate esindajatel lasta kontrollida, kas tööandja täitis kõik direktiivis 98/59 (kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) sätestatud teavitamise ja konsulteerimise kohustused, piiravad sellest direktiivist igale kollektiivsest koondamisest puudutatud töötajale lisaks tulenevat individuaalset kaebeõigust ja seavad sellele eritingimusi, ei eirata tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet.

   (vt punkt 52, resolutsiooni punkt 2)

3.  Direktiivi 98/59 (kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis vähendab kollektiivset koondamist kavandaval tööandjal lasuvaid teavitamise ja konsulteerimise kohustusi võrreldes direktiivi artiklis 2 sätestatud kohustustega. Siseriikliku õiguse rakendamisel peab liikmesriigi kohus kooskõlalise tõlgendamise põhimõtet kohaldades arvestama siseriiklikke õigusnorme kogumina ja tõlgendama neid võimalikkuse piires direktiivi 98/59 sõnastust ja eesmärki arvesse võttes, et saavutada selle direktiiviga taotletav eesmärk. Liikmesriigi kohtul tuleb järelikult oma pädevuse piires tagada, et tööandjal lasuvaid kohustusi ei vähendataks võrreldes nendega, mis on ette nähtud direktiivi artiklis 2.

   (vt punkt 65, resolutsiooni punkt 3)