|
31.7.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 209/4 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 3. juuni 2010. aasta otsus (Raad van State (Madalmaad) eelotsusetaotlus) — The Sporting Exchange Ltd, kes tegutseb nimetuse Betfair all versus Minister van Justitie
(Kohtuasi C-203/08) (1)
(EÜ artikkel 49 - Teenuste osutamise vabaduse piirangud - Hasartmängud - Hasartmängude korraldamine internetis - Õigusnormid, mis näevad ette loa andmise üheleainsale ettevõtjale - Loa pikendamine hankemenetlust korraldamata - Võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuse tagamise kohustus - Kohaldamine hasartmängude valdkonnas)
2010/C 209/05
Kohtumenetluse keel: hollandi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Raad van State
Põhikohtuasja pooled
Apellant: The Sporting Exchange Ltd, kes tegutseb nimetuse Betfair all
Vastustaja: Minister van Justitie
Menetluses osales: Stichting de Nationale Sporttotalisator
Ese
Eelotsusetaotlus — Raad van State — EÜ artikli 49 tõlgendamine — Siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad õnnemängude ja kihlvedude korraldamise ilma vastava loata ja näevad võimaliku loa andmise ette ainult ühele ettevõtjale, selleks et kaitsta ühiskonna heaolu ja rahvatervist — Keeldumine loa andmisest ettevõtjale (internetis), kellel on juba luba teistes liikmesriikides, sh tema asukoha liikmesriigis — Sellise loa pikendamine hankemenetlust korraldamata — Ülekaalukas üldine huvi
Resolutsioon
|
1. |
Selliseid siseriiklike õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille eesmärk on piirata mängusõltuvust ja võidelda pettuste vastu ning mis tõepoolest aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele, saab käsitada kihlvedudega seotud tegevusi järjepideval ja süstemaatilisel viisil piiravana, seda ka juhul, kui ainuõigusliku loa omanikul või omanikel on õigus oma pakkumist turul atraktiivseks muuta uusi hasartmänge kasutusele võttes ja reklaami kasutades. Siseriikliku kohtu ülesanne on välja selgitada, kas ebaseaduslikud mängudega seotud tegevused võivad põhjustada asjaomases liikmesriigis probleeme, mida lubatud ja reguleeritud tegevuse laienemine võiks lahendada, ning kas sellise laienemise ulatus võib muuta selle mängusõltuvuse piiramise eesmärgiga kokkusobimatuks. |
|
2. |
EÜ artikliga 49 kooskõlas olevate hasartmänge reguleerivate liikmesriigi õigusnormide kohaldamisel ei ole siseriikliku kohtu ülesanne iga kord kindlaks teha, kas rakendusmeede, mille eesmärk on tagada nende õigusnormide järgimine, on sobiv nendega taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kui see meede kujutab endast nimetatud õigusnormide kasuliku mõju tagamiseks vajalikku elementi, mis ei too kaasa täiendavat piirangut nimetatud õigusnormidest tuleneva piirangu kõrval. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva kohtuvaidluse lahendamise seisukohast ei oma mingisugust tähtsust asjaolu, kas rakendusmeede võeti avaliku võimu sellise sekkumise tagajärjel, mille eesmärk oli tagada siseriiklike õigusnormide järgimine, või eraõigusliku isiku poolt talle nimetatud õigusnormidest tulenevate õiguste kaitseks esitatud taotluse alusel tsiviilkohtumenetluse raames. |
|
3. |
EÜ artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis kehtestavad hasartmängude korraldamise ja edendamise osas üheainsa ettevõtja ainuõigusliku korra ja mis keelavad mis tahes teistel ettevõtjatel, sealhulgas teises liikmesriigis asutatud ettevõtjal, pakkuda interneti kaudu esimese liikmesriigi territooriumil nimetatud korra kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid. |