12.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 220/11


Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. juuli 2009. aasta otsus (Cour de cassation’i (Prantsusmaa) eelotsusetaotlus) — Laszlo Hadadi (Hadady) versus Csilla Marta Mesko, abielunimi Hadadi (Hadady)

(Kohtuasi C-168/08) (1)

(Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega - Artikkel 64 - Üleminekusätted - Aastal 2004 Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigi otsuse kohaldamine - Artikli 3 lõige 1 - Kohtualluvus abielulahutuse asjades - Asjassepuutuvad seosed - Alaline elukoht - Kodakondsus - Prantsusmaal elav abielupaar, kusjuures mõlemal abikaasal on nii Prantsuse kui Ungari kodakondsus)

2009/C 220/17

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Laszlo Hadadi (Hadady)

Kostja: Csilla Marta Mesko, abielunimi Hadadi (Hadady)

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Cour de cassation (Prantsusmaa) — Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1347/2000 abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (EÜT L 160, lk 19; ELT eriväljaanne 19/01, lk 209) artikli 2 ning nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243), artiklite 3 ja 64 tõlgendamine — Abielu lahutamise kohtuotsuse tunnustamise tingimused — Asjassepuutuvad faktorid: poolte elukoht või kodakondsus

Resolutsioon

1.

Kui selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist taotletakse, peab vastavalt nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 64 lõikele 4 kontrollima, kas kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohus oli selle määruse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt pädev, siis on viimati nimetatud sättega vastuolus see, kui selle liikmesriigi kohus, kus tunnustamist taotletakse, asub seisukohale, et abikaasad, kellel mõlemal on nii selle liikmesriigi kui ka otsuse teinud liikmesriigi kodakondsus, on üksnes selle liikmesriigi kodanikud, kus tunnustamist taotletakse. Vastupidi, nimetatud kohus peab võtma arvesse asjaolu, et abikaasadel on ühtlasi ka otsuse teinud liikmesriigi kodakondsus ja seega oleks asjassepuutuv kohtuvaidlus võinud kuuluda ka viimati nimetatud riigi kohtu pädevusse.

2.

Kui mõlemal abikaasal on kahe sama liikmesriigi kodakondsus, siis on määruse nr 2201/2003 artikli 3 lõike 1 punktiga b vastuolus see, kui neist liikmesriikidest ühe kohtuid ei tunnistata pädevaks põhjendusega, et hageja ei ole selle liikmesriigiga muul moel seotud. Vastupidi, selle sätte alusel on pädevad nende liikmesriikide kohtud, mille kodakondsust abikaasad omavad, ning nimetatud isikutel on õigus valida, millise liikmesriigi kohtusse pöörduda.


(1)  ELT C 158, 21.6.2008.