1

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332; edaspidi „direktiiv”) sätestab taimekaitsevahendite turuleviimise loa andmise ja tühistamise korra ühenduses.

2

Direktiivi põhjendus 9 sätestab, et taimekaitsevahendite turuleviimise loa andmist reguleerivate sätetega tuleb tagada kõrge kaitsetase, millega välditakse eelkõige selliste taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist, mille puhul on võimalus, et ohte tervisele, põhjaveele ja keskkonnale ei ole piisavalt uuritud. See põhjendus näeb lisaks ette, et inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse peavad olema olulisemad kui taimekasvatustoodangu parandamise eesmärk.

3

Direktiivi artikkel 2 määratleb taimekaitsevahendid kui toimeained, mis on ette nähtud ebasoovitavate taimede hävitamiseks. Sama artikkel määratleb toimeained kui ained või mikroorganismid, mis avaldavad üldist või erilist toimet kahjulikele organismidele või taimedele, taimeosadele või taimsetele saadustele.

4

Direktiivi artikli 4 lõige 1 näeb liikmesriikidele ette kohustuse tagada, et taimekaitsevahendi jaoks antakse luba üksnes juhul, kui selle toimeained on loetletud direktiivi I lisas.

5

Teatud tingimustel kohaldub direktiivi I lisasse kandmata jäetud toimeainetele üleminekuperioodi erandite kord. Direktiivi artikli 8 lõige 2 sätestab, et liikmesriik võib lubada 12 aasta jooksul pärast direktiivi teatavakstegemist enda territooriumil turule viia taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba turul kaks aastat pärast direktiivi teatavakstegemise kuupäeva ehk 25. juulil 1993. Komisjon peab alustama tööprogrammi kõnealuste toimeainete järkjärguliseks kontrollimiseks. Seejärel võib võtta vastu otsuse, kas vastav aine kantakse direktiivi I lisas sisalduvasse loetellu või mitte. Liikmesriigid peavad tagama asjaomaste lubade andmise, tühistamise või muutmise.

6

Komisjon alustas eeltoodud sätete alusel tööprogrammi toimeainete järkjärguliseks kontrollimiseks, mille raames tuli huvitatud isikutel, kes soovisid vastava aine kandmist I lisasse, esitada komisjonile ja liikmesriikidele kõik nõutavad andmed programmis ettenähtud aja jooksul.

7

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3600/92, millega nähakse ette […] direktiivi […] artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 366, lk 10; ELT eriväljaanne 03/13, lk 242), sätestas hindamise menetluse ainete esimese osa võimalikuks kandmiseks direktiivi I lisasse.

8

Komisjoni 28. veebruari 2000. aasta määrus (EÜ) nr 451/2000, millega nähakse ette […] direktiivi […] artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 55, lk 25; ELT eriväljaanne 03/28, lk 292), sätestas hindamise menetluse toimeainete teise ja kolmanda osa võimalikuks kandmiseks direktiivi I lisasse.

9

Teise ossa kuuluvate ainete hulgas oli ka käesoleva menetluse esemeks olev malatioon, mis on kahjurite vastane toode, mida kasutatakse peamiselt põllumajanduses erinevate putukate tõrjeks mitmesugustelt põllu- ja aiataimedelt, aga ka sääskede, kärbeste ja muude olmeputukate tõrjeks.

10

Määruses nr 451/2000 sätestatud menetlus algas määruse artikli 4 lõikes 1 ette nähtud teatamisega, kusjuures tootja, kes oli huvitatud toimeaine kandmisest määruse I lisasse, pidi saatma vastava teatise – hiljemalt 31. augustiks 2000 – määruse I lisas kindlaks määratud referentliikmesriigile, malatiooni puhul Soome Vabariigile.

11

Vastavalt määruse nr 451/2000 artkli 6 lõikele 1 tuli igal teatajal esitada referentliikmesriigile koondtoimik ja täielik toimik sama määruse artikli 6 lõigetes 2 ja 3 määratletud kujul.

12

Tähtaeg nimetatud toimikute ja toimeainete hindamist abistavate asjakohaste andmete esitamiseks oli kinnitatud 30. aprilliks 2002, vastavalt määruse nr 451/2000 artikli 5 lõike 4 punktidele c ja d koosmõjus komisjoni 6. aprilli 2001. aasta määruse (EÜ) nr 703/2001, milles sätestatakse taimekaitsevahendite toimeained, mida kontrollitakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teises etapis, ning vaadatakse läbi kõnealuste ainete puhul referentideks määratud liikmesriikide loetelu (EÜT L 98, lk 6; ELT eriväljaanne 03/32, lk 77), artikliga 2.

13

Vastavalt määruse nr 451/2000 artikli 7 lõikele 1 oli referentliikmesriik kohustatud andma komisjonile aru toimikute täielikkuse kohta hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kõikide toimeainet käsitlevate toimikute saamist. Seejärel pidi referentliikmesriik viima läbi toimiku hindamise nende toimeainete osas, mille kohta esitatud toimik loetakse täielikuks.

14

Määruse nr 451/2000 artikli 8 lõike 1 esialgse redaktsiooni kohaselt pidi referentliikmesriik saatma komisjonile – võimalikult kiiresti ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast seda, kui toimik on tunnistatud täielikuks – toimiku hindamisaruande, mis sisaldab soovitust vastava toimeaine kandmise või kandmata jätmise kohta direktiivi I lisasse.

15

Määruse nr 451/2000 artiklit 8 muudeti täiendava menetlusetapi lisamisega komisjoni 14. augusti 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muudetakse määrust nr 451/2000 (EÜT L 224, lk 23; ELT eriväljaanne 03/36, lk 524).

16

Nii pidi referentliikmesriik saatma toimiku hindamisaruande projekti Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) võimalikult kiiresti ja hiljemalt 12 kuud pärast toimiku täielikuks tunnistamist, esitades samas ka komisjonile soovituse vastava toimeaine kandmise või kandmata jätmise kohta direktiivi I lisasse (määruse nr 451/2000 artikli 8 lõige 1). Selles menetlusetapis ei olnud uute uuringute esitamine reeglina lubatud, ent referentliikmesriik võis nõuda, et teatajad esitaksid toimiku selgitamiseks vajalikud täiendavad andmed (määruse nr 451/2000 artikli 8 lõige 2).

17

EFSA oli kohustatud edastama referentliikmesriigi hindamisaruande projekti liikmesriikidele ja võis korraldada konsultatsiooni ekspertidega (vastastikune eksperthindamine). Selles menetlusetapis ei olnud uute uuringute esitamine lubatud, ent referentliikmesriik võis EFSA nõusolekul nõuda, et teate saatjad esitaksid ettenähtud ajavahemike jooksul täiendavaid andmeid, mida referentliikmesriik või EFSA peab toimiku selgitamiseks vajalikuks (määruse nr 451/2000 artikli 8 lõige 5).

18

EFSA pidi hindama referentliikmesriigi hindamisaruande projekti ning esitama komisjonile hiljemalt aasta pärast nimetatud projekti saamist oma arvamuse selle kohta, kas toimeaine vastab eeldatavalt direktiivis sätestatud ohutusnõuetele. Vajaduse korral võis EFSA esitada oma arvamuse väidetavalt ohutusnõuetele vastavate olemasolevate valikute kohta (määruse nr 451/2000 artikli 8 lõige 7).

19

Hiljemalt kuus kuud pärast EFSA arvamuse saamist pidi komisjon esitama vastavalt kas otsuse, millega keeldutakse toimeaine kandmisest direktiivi I lisasse ja tunnistatakse kehtetuks liikmesriikidele kuuluvad, vastavat toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite müügiload, või siis direktiivi kõnealuse toimeaine kandmiseks direktiivi I lisasse (määruse nr 451/2000 artikli 8 lõige 8).

20

Lõppakt tuli vastu võtta nn komiteemenetluses, vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, lk 23; ELT eriväljaanne 01/03, lk 124), sätetele koosmõjus direktiivi artikliga 19 ja määruse nr 1490/2002 artikli 2 punktiga b ehk toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamuse alusel.

21

Hageja Cheminova A/S on 1938. aastal asutatud Taani äriühing, mille põhitegevus on taimekaitsevahendite tootmine ja turustamine. Nimetatud äriühing turustab oma tooteid kahel viisil: müüb neid ühenduse turul siseriiklike lubade alusel otse klientidele või müüb neid tütarettevõtjate – nagu käesolevas asjas hagejaks olevate Cheminova Agro Italia Srl, Cheminova Bulgaria EOOD ja Agrodan, SA – või klientide vahendusel. Teisel juhul võivad ka tütarettevõtjatel ja klientidel olla siseriiklikud load. Lisaks müüvad hagejad oma tooteid kolmandate riikide turgudel, eelkõige Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Cheminova A/S, Cheminova Agro Italia, Cheminova Bulgaria ja Agrodan (edaspidi koos „neli hagejat (Cheminova)”) kuuluvad kontserni, mille emaettevõtja on Auriga Industries A/S, kusjuures viimane ei teosta ise majandustegevust.

22

Hageja Lodi SAS on insektitsiidide tootmisele ja müügile spetsialiseerunud Prantsuse äriühing. Prantsusmaal kuuluvad talle mitmete malatiooni baasil toodete müügiload.

23

Cheminova A/S teatas 24. augustil 2004 komisjonile, et ta soovib malatiooni kandmist direktiivi I lisasse. Komisjon võttis teatise vastu ja kandis Cheminova A/S-i „teatajate” nimekirja. Cheminova A/S esitas referentliikmesriigiks olevale Soome Vabariigile koondtoimiku ja täieliku toimiku, taotledes hinnangut kasutamise kohta järgmise nelja kultuuri puhul: õunad, maasikad, harilik lutsern (alfalfa) ja dekoratiivtaimed (kasvuhoonetaimed). 28. oktoobril 2002 teatas Soome Vabariik komisjonile, et Cheminova A/S-i esitatud toimik on täielik.

24

Soome Vabariik viis läbi malatiooni hindamise ning saatis toimiku hindamisaruande projekti Cheminova A/S-ilt täiendavate teaduslike andmete esitamist nõudmata 2. veebruaril 2004 EFSA-le vastastikuseks eksperthindamiseks. Liikmesriigid ja EFSA teostasid vastastikuse eksperthindamise nimetatud toimiku hindamisaruande projekti osas, mis soovitas malatiooni kandmist direktiivi I lisasse, piirates selle kasutamist kasvuhoones kasvatatavate dekoratiivtaimedega. Nimetatud hindamine kestis 2. veebruarist 2004 kuni 13. jaanuarini 2006, ilma et EFSA või Soome Vabariik oleksid nõudnud Cheminova A/S-lt täiendavate teaduslike andmete esitamist. Cheminova A/S esitas ajavahemikul 4. aprillist 2005 kuni 24. novembrini 2005 Soome Vabariigile ja EFSA-le omal algatusel malatiooni kohta täiendavaid teaduslikke dokumente.

25

EFSA esitas 13. jaanuaril 2006 komisjonile „kokkuvõtte, mis käsitleb vastastikuseid eksperthinnanguid pestitsiidse toimeaine malatiooni riskianalüüsi kohta”. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid kõnesoleva probleemistiku läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees. Cheminova A/S esitas 17. märtsil 2006 ja 31. juulil 2006 komisjonile malatiooni kohta täiendavaid teaduslikke dokumente. Komisjon kinnitas 29. septembril 2006 malatiooni hindamisaruande, milles soovitas malatiooni direktiivi I lisasse mitte kanda.

26

6. juunil 2007 võttis komisjon vastavalt toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusele vastu otsuse 2007/389/EÜ, malatiooni kandmata jätmise kohta […] direktiivi […] I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 146, lk 19; edaspidi „vaidlustatud otsus”), mille resolutiivosa on järgmine:

„Artikkel 1

Malatiooni ei kanta toimeainena direktiivi […] I lisasse.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et:

Artikkel 3

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi […] artikli 4 lõike 6 sätetele, peab olema võimalikult lühike ega lõppe hiljem kui 6. detsembril 2008.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.”

27

Malatiooni toimeainena direktiivi I lisasse kandmata jätmist on vaidlustatud otsuses põhjendatud asjaoluga, et nimetatud toimeaine hindamisel kerkis esile terve rida küsimusi – täpsemalt võimatus välistada isomalatiooni genotoksilisust ning teatavate toksikoloogiliselt oluliste metaboliitide toime küsimus –, mistõttu ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik järeldada, kas kriteeriumid malatiooni kandmiseks direktiivi I lisasse on täidetud (põhjendus 5).

28

Nii sätestab vaidlustatud otsus, et käsitsejaile, töötajatele ja kõrvalseisjaile avalduvat riski ei olnud võimalik määratleda, kuna tehniline materjal sisaldab isomalatiooni, lisandit, mis mõjutab olulisel määral malatiooni mürgisust ja mille genotoksilisust ei saa välistada. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et samuti ei saanud olemasolevate andmete põhjal tõestada, et söödavate taimede akuutsest ja kroonilisest tarbimisest tulenev tarbijate hinnanguline kokkupuude jääb lubatavuse piiresse, kuna teatavate toksikoloogiliselt oluliste metaboliitide toime kohta ei ole piisavalt andmeid (põhjendus 5).

29

Vaatamata Cheminova A/S esitatud väidetele (perioodil 4. aprillist 2005 kuni 31. juulini 2006), leidis komisjon, et hindamisel üles kerkinud probleemid jäid siiski lahendamata. Komisjoni hinnangul ei selgu EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja kaalutud teabe põhjal koostatud hindamisaruandest, et malatiooni sisaldavad taimekaitsevahendid võiksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastata direktiivis sätestatud nõuetele (põhjendus 6).

30

Hagejad esitasid Esimese Astme Kohtu kantseleisse 30. augustil 2007 saabunud avaldusega hagi vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

31

Esimese Astme Kohtu kantseleisse 5. septembril 2007 saabunud eraldiseisva dokumendiga esitasid hagejad kõnesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles paluvad Esimese Astme Kohtu presidendil:

32

Esimese Astme Kohtu kantseleisse 24. septembril 2007 saabunud kirjalikus vastulauses palub komisjon Esimese Astme Kohtu presidendil:

33

31. oktoobril 2007 esitas ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik pooltele mõned küsimused, millele pooled vastasid määratud tähtaja jooksul kirjalikult.

34

Vastavalt EÜ artiklitele 242 ja 243 koosmõjus EÜ artikli 225 lõikega 1 võib Esimese Astme Kohus määrata, et vaidlusaluse õigusakti kohaldamine tuleb peatada või kohaldada vajalikke ajutisi meetmeid, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad.

35

Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõige 2 sätestab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad (fumus boni iuris) taotletava ajutise meetme kohaldamist. Niisiis võib ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik määrata täitmise peatamise ja kohaldada ajutisi meetmeid juhul, kui see on esmapilgul nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud (fumus boni iuris) ja kiireloomuline selles mõttes, et hageja huvidele tekkida võiva tõsise ja korvamatu kahju vältimiseks on vajalik, et meetmed võetaks ja nende mõju avalduks juba enne otsuse langetamist põhimenetluses. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, tuleb jätta ajutiste meetmete taotlus rahuldamata ka juhul, kui üks neist ei ole täidetud (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C-268/96 P(R): SCK ja FNK vs. komisjon, EKL 1996, lk I-4971, punkt 30). Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kaalub vajadusel ka asjas esinevaid huve (vt Euroopa Kohtu presidendi 23. veebruari 2001. aasta määrus kohtuasjas C-445/00 R: Austria vs. nõukogu, EKL 2001, lk I-1461, punkt 73 ja viidatud kohtupraktika).

36

Lisaks on ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul sellise koosmõju hindamise puhul ulatuslik kaalutlusõigus ja ta võib konkreetsete asjaolude alusel vabalt otsustada, kuidas ja mis järjekorras nende erinevate tingimuste esinemist tuleb kontrollida, kuna mitte ükski ühenduse õigusnorm ei sätesta, millises korras peab kohtunik otsustama ajutiste meetmete kohaldamise vajalikkuse üle (Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C-149/95 P(R): komisjon vs. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I-2165, punkt 23, ja 3. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-459/06 P(R): Vichim vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25).

37

Arvestades toimikus esitatud asjaolusid ja eelkõige poolte vastuseid esitatud küsimustele, leiab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, et tema käsutuses on kõik vajalikud üksikasjad kõnesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lahendamiseks, ilma et eelnevalt oleks vaja ära kuulata poolte suulisi selgitusi.

38

Komisjoni hinnangul on ajutiste meetmete kohaldamise taotlus vastuvõetamatu, sest see ei vasta Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõigetes 2 ja 3 sätestatud formaalsetele tingimustele. Sisuliselt piirdub see taotlus osundustega põhimenetluses lahendatava hagi äärmiselt mahukale tekstile ning üksnes selle taotluse alusel on praktiliselt võimatu mõista vaidlustatud otsuse vastu suunatud kriitikat. Nii on ajutiste meetmete kohaldamise taotluses fumus boni iuris’e põhjenduseks esitatud väited üksnes üheksas punktis, samas kui põhimenetluses lahendatav hagi sisaldab 88 tühistamisele suunatud väidet. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ei peaks arvestama väiteid, mida ei ole esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluses endas.

39

Komisjon lisab, et vaidlustatud otsus, mis kujutab endast üksnes liikmesriikidele suunatud üldkohaldatavat õigusakti, ei puuduta EÜ artikli 230 neljanda lõigu mõttes isiklikult ühtki hagejat peale Cheminova A/S-i. Ülejäänud hagejad on pelgalt kõnealuse toote müüjad või kasutajad. Komisjoni märkustele lisatud kolmest loetelust selgub, et lisaks nimetatud hagejatele eksisteerib mitmeid ettevõtjaid, kes kasutavad malatiooni või omavad luba selle müümiseks. Järelikult tuleb hagi ja seega ka ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tunnistada nende hagejate osas vastuvõetamatuks.

40

Hagejad leiavad, et põhimenetluses lahendatav hagi on EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel vastuvõetav, sest see on suunatud akti vastu, mis loob siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis puudutavad hagejaid otseselt ja isiklikult. Cheminova A/S-il kui malatioonist teatajal on igal juhul õigus põhimenetluses hagi esitamiseks. Kui küsimuse all on mitme hageja poolt esitatud ühe ja sama hagi vastuvõetavus ning kui see hagi on ühe hageja osas vastuvõetav, ei ole vaja hinnata teiste hagejate õigust olla kohtumenetluses pool (vt Esimese Aste Kohtu presidendi 19. juuli 2007. aasta määrus kohtuasjas T-31/07 R: Du Pont de Nemours (Prantsusmaa) jt vs. komisjon, EKL 2007, lk II-2767, punkt 113 ja viidatud kohtupraktika).

41

Mis puudutab lisaks teisi hagejaid peale Cheminova A/S-i, siis on neist igaühel õigus olla põhimenetluses pool, kuna neil kõigil on liikmesriigi pädevate asutuste antud siseriiklikud load malatiooni baasil taimekaitsevahendite turustamiseks. Kuna ühelgi teisel ettevõtjal ei ole sealtpeale võimalik sellist müügiluba saada, kuuluvad hagejad kinnisesse ettevõtjate ringi. Vaidlustatud otsuse otsese tagajärjena võetakse neilt kõik neile kuuluvad load ära hiljemalt 6. detsembril 2007.

42

Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõikele 1 on ajutise meetme kohaldamise taotlus vastuvõetav üksnes juhul, kui selle esitab Esimese Astme Kohtu menetluses oleva kohtuasja pool. Nimetatud reegel tähendab, et põhimenetluses lahendatavat hagi, millega seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlus esitatakse, peab olema võimalik Esimese Astme Kohtus läbi vaadata.

43

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavust kontrollida ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, et vältida põhimenetluse ette ära otsustamist. Juhul kui tõstatatakse küsimus sellest, kas põhimenetluses lahendatav hagi, millega seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlus esitatakse, on vastuvõetav, võib siiski osutuda vajalikuks teatavate asjaolude tõendamine, mis lubaksid esmapilgul otsustada sellise hagi vastuvõetavuse (Euroopa Kohtu presidendi 12. oktoobri 2000. aasta määrus kohtuasjas C-300/00 P(R), Federación de Cofradías de Pescadores de Guipúzcoa jt vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8797, punkt 34; Euroopa Kohtu presidendi 15. jaanuari 2001 aasta määrus kohtuasjas T-236/00 R: Stauner jt vs. parlament ja komisjon, EKL 2001, lk II-15, punkt 42, ja 8. augusti 2002. aasta määrus kohtuasjas T-155/02 R: VVG International jt vs. komisjon, EKL 2002, lk II-3239, punkt 18).

44

Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavuse selline hindamine peab ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust arvestades olema kindlasti kokkuvõtlik (eespool punktis 43 viidatud määrus Federación de Cofradías de Pescadores de Guipúzcoa jt vs. nõukogu, punkt 35).

45

Tõepoolest, ajutiste meetmete kohaldamise menetluse raames saab põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavuse üle otsustada vaid esmapilgul; eesmärk on hinnata, kas hageja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal on a priori võimalik otsustada, et põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavus ei ole välistatud. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik võib tunnistada hagi vastuvõetamatuks üksnes siis, kui põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavus on täielikult välistatud. Otsustada vastuvõetavuse üle ajutiste meetmete kohaldamise staadiumis, kui see ei ole prima facie täielikult välistatud, tähendaks Esimese Astme Kohtu põhimenetluse otsuse ette ära otsustamist (Esimese Astme Kohtu presidendi 17. jaanuari 2001. aasta määrus kohtuasjas T-342/00 R: Petrolessence ja SG2R vs. komisjon, EKL 2001, lk II-67, punkt 17; 19. detsembri 2001. aasta määrus liidetud kohtuasjades T-195/01 R ja T-207/01 R: Gibraltari valitsus vs. komisjon, EKL 2001, lk II-3915, punkt 47, ja 7. juuli 2004. aasta määrus kohtuasjas T-37/04 R: Região autónoma dos Açores vs. nõukogu, EKL 2004, lk II-2153, punkt 110).

46

Kõnesolevas asjas vaidlustab komisjon põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetavuse. Seega tuleb kontrollida, kas esineb asjaolusid, mis võimaldavad põhimenetluses lahendatava hagi esmapilgul vastuvõetavaks tunnistada.

47

Selle kohta tuleb kõigepealt märkida, et komisjon, kes küll vaidlustas peale Cheminova A/S-i kõigi teiste hagejate õiguse olla põhimenetluses pool, tunnistab sõnaselgelt nimetatud ettevõtja vastavat õigust. Arvestades seda, et Cheminova A/S teatas malatioonist ja osales direktiivis ette nähtud toimeaine hindamise menetluses ning seda, et talle kohalduvad asjassepuutuvates õigusnormides sätestatud menetluslikud tagatised, ei saa esmapilgul välistada, et vaidlustatud otsus puudutab Cheminova A/S-i otseselt ja isiklikult EU artikli 230 neljanda lõigu mõttes ning et viimase poolt põhimenetluses esitatud hagi on vastuvõetav (eespool punktis 40 viidatud määrus Du Pont de Nemours (Prantsusmaa) jt vs. komisjon, punkt 112).

48

Sellises olukorras, kus küsimuse all on üks ja seesama hagi, ei ole prima facie vaja käsitleda teiste hagejate õigust olla kohtumenetluses pool (vt selle kohta Euroopa Kohtu 24. märtsi 1993. aasta otsus kohtuasjas C-313/90: CIRFS jt vs. komisjon, EKL 1993, lk I-1125, punkt 31, ja Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T-374/00: Verband der freien Rohrwerke jt vs. komisjon, EKL 2003, lk II-2275, punkt 57; vt selle kohta samuti Esimese Astme Kohtu 6. juuli 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-447/93–T-449/93: AITEC jt vs. komisjon, EKL 1995, lk II-1971, punkt 82). Eelviidatud kohtupraktika, mis tugineb menetlusökonoomia kaalutlustel, on põhjendatud asjaoluga, et isegi kui mõnel hagejatest puudub õigus olla kohtumenetluses pool, peab Esimese Astme Kohus siiski sisuliselt hindama esitatud tühistamisnõudeid tervikuna (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 9. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T-282/06: Sun Chemical Group jt. vs. komisjon, EKL 2007, lk II-2149, punkt 52).

49

Tuleb siiski rõhutada, et kuigi käesoleva määruse punktis 48 viidatud kohtupraktikat tuleb põhimenetluses arvestada niivõrd, kui see on asjakohane, ei saa seda seda kohaldada osas, mis puutub kiireloomulisuse hindamisse ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.

50

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hinnatakse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust selle alusel, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida ajutisi meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat tõsist ja korvamatut kahju. Vastava taotluse esitanud pool on kohustatud tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluse tulemust, kandmata isiklikult kahju, millel on tema jaoks tõsised ja korvamatud tagajärjed (vt Euroopa Kohtu presidendi 15. juuni 1987. aasta määrus kohtuasjas 142/87 R: Belgia vs. komisjon, EKL 1987, lk 2589, punkt 23, ja 8. mai 1991. aasta määrus kohtuasjas C-356/90 R: Belgia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-2423, punktid 20 ja 23).

51

Ülaltoodust tuleneb, et ainult pool, kel on õigus esitada põhimenetluses lahendatav hagi, millega seoses ajutiste meetmete kohaldamise taotlus esitatakse, võib tugineda kiireloomulisusele, väites, et ajutiste meetmete kohaldamata jätmine põhjustab talle isiklikult tõsist ja korvamatut kahju. Sellise piirangu puudumisel piisaks ajutiste meetmete kohaldamise saavutamiseks sellest, kui ettevõtjad, keda ühenduse meede puudutab, esitaksid ühise tühistamishagi koos ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega nii, et ainult ühel hagejal on EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses õigus olla vastavas menetluses pool ja ülejäänute puhul piisaks tõsise ja korvamatu kahju tõendamisest.

52

Praeguses kontekstis tuleb järelikult uurida, kas teistel hagejatel peale Cheminova A/S-i näib põhimenetluses prima facie ilmselgelt puuduvat õigus taotleda vaidlustatud otsuse tühistamist.

53

EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik algatada menetluse sellise otsuse vastu, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, kuigi vormiliselt on see teisele isikule adresseeritud määrus või otsus.

54

Mis puudutab küsimust, kas vaidlustatud otsus, mille ainsaiks adressaatideks on liikmesriigid (vaidlustatud otsuse artikkel 4), puudutab esmapilgul otseselt teisi hagejaid peale Cheminova A/S-i, tuleb kõigepealt märkida, et vaidlustatud otsus kujutab endast prima facie üldkohaldatavat õigusakti, kuna seda kohaldatakse objektiivselt määratletud olukordades ja see loob õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt kindlaks määratud isikute rühmale. Vaidlustatud otsuse artiklid 1-3 puudutavad toimeainet malatiooni ja müügiluba omavaid ettevõtjaid, keda on kirjeldatud üldisel ja abstraktsel viisil. Arvestades neid sätteid ja kõnealustele ettevõtjatele eriomaste tunnuste olemasolu, mõjutab vaidlustatud otsus kõnealuseid ettevõtjaid järelikult prima facie ühetaoliselt ja asetab nad identsesse olukorda.

55

Siiski ei ole välistatud, et teatud tingimustel võivad üldkohaldatava õigusakti sätted puudutada mõnda neist ettevõtjatest isiklikult (vt Euroopa Kohtu 16. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas C-358/89: Extramet Industrie vs. nõukogu, EKL 1991, lk I-2501, punkt 13; Euroopa Kohtu 18. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas C-309/89: Codorníu vs. nõukogu, EKL 1994, lk I-1853, punkt 19, ja Euroopa Kohtu 25. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-50/00 P: Unión de Pequeños Agricultores vs. nõukogu, EKL 2002, lk I-6677, punkt 36).

56

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale saab muu kui õigusakti adressaadiks olev füüsiline või juriidiline isik üksnes siis väita, et vastav akt puudutab teda isiklikult EÜ artikli 230 neljanda lõigu mõttes, kui see õigusakt mõjutab teda teatud talle omaste tunnuste või teda iseloomustava faktilise olukorra tõttu, mis teda kõigist teistest isikutest eristab, ning seega individualiseerib sarnaselt selle õigusakti adressaadiga (Euroopa Kohtu 15. juuli 1963. aasta otsus kohtuasjas 25/62: Plaumann vs. komisjon, EKL 1963, lk 197, 223; eespool punktis 55 viidatud kohtuotsus Codorníu vs. nõukogu, punkt 20; eespool punktis 55 viidatud kohtuotsus Unión de Pequeños Agricultores vs. nõukogu, punkt 36, ja Euroopa Kohtu 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-263/02 P: komisjon vs. Jégo-Quéré, EKL 2004, lk I-3425, punkt 45).

57

Võimalus määrata suurema või vähema täpsusega kindlaks nende õigussubjektide arv või need õigussubjektid ise, kellele vastavat meedet kohaldatakse, ei tähenda mingil juhul, et vastav meede puudutab neid õigussubjekte isiklikult, kui seda meedet kohaldatakse kõnealuses õigusaktis objektiivselt määratletud õiguslikust või faktilisest olukorrast tulenevalt (Euroopa Kohtu 24. mai 1993. aasta määrus kohtuasjas C-131/92: Arnaud jt vs. nõukogu, EKL 1993, lk I-2573, punkt 13; vt ka Euroopa Kohtu 18. detsembri 1997. aasta määrus kohtuasjas C-409/96 P: Sveriges Betodlares ja Henrikson vs. komisjon, EKL 1997, lk I-7531, punkt 37, ja Esimese Astme Kohtu 22. veebruari 2000. aasta otsus kohtuasjas T-138/98: ACAV jt vs. nõukogu, EKL 2000, lk II-341, punkt 64).

58

Käesolevas asjas näib, et teised hagejad peale Cheminova A/S-i – kaugel sellest, et olla individualiseeritud neile omaste tunnuste tõttu –on kõnesolevast aktist siiski samal viisil mõjutatud kui kõik teised samas olukorras olevad malatiooni müüjad ja kasutajad. Vaidlustatud otsus ei sisalda ühtki konkreetset elementi, mis võimaldaks järeldada, et selle vastuvõtmisel arvestati eriomast olukorda, milles olid teised hagejad peale Cheminova A/S-i. Seega tundub, et nimetatud hagejate väide, et vaidlustatud otsus neid mõjutab, saab tugineda üksnes asjaolule, et nad on objektiivselt võttes vaidlustatud otsuses silmas peetud ettevõtjad. Selline mõjutatus ei ole piisav, et olla isiklikult puudutatud EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses. Ükski hagejate esitatud vastupidistest argumentidest ei sea seda järeldust kahtluse alla.

59

Mis puudutab asjaolu, et teistele hagejatele peale Cheminova A/S-i kuuluvad malatiooni siseriiklikud müügiload, siis piisab tõdemusest, et üksnes vaidlustatud otsusega potentsiaalselt küsimuse alla seatud müügiõiguste olemasolu ei võimalda nende õiguste omanikku individualiseerida, kuna on selge, et sama õigus anti üldise ja abstraktse eeskirja alusel objektiivselt määratletud ettevõtjatele (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 28. novembri 2005. aasta määrus T-94/04: EEB jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II-4919, punktid 53-55). Komisjon tõendas oma märkustele lisatud kolme nimekirja esitades, et peale hagejate eksisteerib mitmeid ettevõtjaid, kes samuti müüvad ja kasutavad malatiooni ja omavad seega müügiõigusi hagejatega samal alusel. Vastates ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku küsimusele, ei vaidlustanud hagejad komisjoni mainitud ettevõtjate kohalolu turul.

60

Vastuseks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku küsimusele esitasid hagejad malatiooni siseriiklike müügilubade omandamise lihtsustamisele suunatud dokumendid, millega oli antud teistele hagejatele peale Cheminova A/S-i juurdepääs viimase käsutuses olevatele andmetele. Hagejad väidavad, viidates Esimese Astme Kohtu 11. septembri 2002. aasta otsusele kohtuasjas Pfizer Animal Health vs. nõukogu (otsus kohtuasjas T-13/99: Pfizer Animal Health vs. nõukogu, EKL 2002, lk II-3305, punkt 98), et nimetatud dokumendid andsid neile sellistele õigustele sarnased eriõigused, millele võis toetuda hagejaks olev ettevõtja käesoleva määruse punktis 55 viidatud kohtuotsuse Codorníu vs. nõukogu (punkt 21) aluseks olnud kohtuasjas.

61

Selles osas piisab, kui märkida, et nende andmetele juurdepääsu võimaldavate dokumentide eesmärk ei olnud anda adressaatideks olevatele ettevõtjatele Cheminova A/S-ile kuulunud eriomast õiguslikku positsiooni ning seda need ei andnudki. Piirdudes malatiooni siseriiklike müügilubade omandamise lihtsustamisega, ei ületa nende dokumentide ulatus nimetatud lubade oma. Nagu on leitud käesoleva määruse punktis 59, ei individualiseeri need teisi hagejaid peale Cheminova A/S-i. Viide eespool punktis 60 osundatud kohtuotsusele Pfizer Animal Health vs. nõukogu ei puutu asjasse, arvestades, et selle kohtuotsuse aluseks olnud hagi tunnistati vastuvõetavaks üksnes arvestades nende asjaolude kogumit, mis asetasid hageja eriomasesse menetluslikku olukorda – nimelt vastutas hageja asjaomase toote esmakordse käibelelaskmise eest (eespool viidatud kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punktid 97, 98 ja 105). See ei ole nii teiste hagejate puhul peale Cheminova A/S-i.

62

Isegi eeldades, et vaidlustatud otsus mõjutab iga asjassepuutuvat müüjat või kasutajat erinevalt, ei piisaks sellest tõendamaks, et teistel hagejatel peale Cheminova A/S-i on neile omaseid tunnuseid, või et neid iseloomustab faktiline olukord, mis neid komisjoni loeteludes mainitud ettevõtjatest eristab. Hagejad ei täpsustanud ajutiste meetmete kohaldamise taotluses, kuidas avaldavad vaidlustatud otsuse negatiivsed tagajärjed nende müügiõigustele eriomast mõju nii, et see eristaks neid mis tahes muust kõnealusest ettevõtjast (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 11. septembri 2007. aasta määrus kohtuasjas T-28/07: Fels-Werke jt vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 63).

63

Viimaks tuleb kõrvale jätta ka argumentatsioon, mis puudutab hagejate (peale Cheminova A/S-i) kuulumist nende ettevõtjate suletud ringi, kes olid määratud kaotama oma müügiload hiljemalt 6. detsembril 2007. Selleks et taolise suletud ringi olemasolu võiks olla üksikisikut üldkohaldatava õigusakti suhtes individualiseeriv asjaolu, on vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale vaja, et õigusakti andnud institutsioonil oleks akti vastuvõtmise ajal lasunud kohustus võtta arvesse nende üksikisikute eriomast olukorda (vt eespool punktis 43 viidatud määrus Federación de Cofradías de Pescadores de Guipúzcoa jt vs. nõukogu ja komisjon, punkt 46 ja viidatud kohtupraktika; Esimese Astme Kohtu 15. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas T-489/93: Unifruit Hellas vs. komisjon, EKL 1994, lk II-1201, punkt 25; Esimese Astme Kohtu 3. juuni 1997. aasta määrus kohtuasjas T-60/96: Merck jt vs. komisjon, EKL 1997, lk II-849, punkt 58, ja Esimese Astme Kohtu 27. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas T-166/99: Andres de Dios jt vs. nõukogu, EKL 2001, lk II-1857, punkt 54). Kõnesolevas asjas puudus komisjonil otsuse vastuvõtmise ajal niisugune kohustus.

64

Eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud otsust ei saa esmapilgul pidada teisi hagejaid peale Cheminova A/S-i isiklikult puudutavaks. Neil hagejatel puudub järelikult õigus tugineda kiireloomulisuse põhjendamisel oma individuaalsele olukorrale. Seega puudub neil samuti õigus käesoleva ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamiseks.

65

Kuivõrd komisjon väidab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ei vasta Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõigetes 2 ja 3 sätestatud formaalsetele tingimustele, tuleb meenutada, et nimetatud sätte kohaselt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotluses nimetatada fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist, ning see taotlus peab olema esitatud eraldi dokumendina vastavalt kodukorra artiklites 43 ja 44 sätestatud tingimustele.

66

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kostjal peab olema võimalik esitada oma märkused ja ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul langetada vastav otsus üksnes ajutiste meetmete kohaldamise taotluse alusel, täiendavat informatsiooni kasutamata, kusjuures põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tugineb, peavad selguma üheselt ja arusaadavalt ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstist endast (eespool punktis 43 viidatud Esimese Astme Kohtu presidendi määrus Stauner jt vs. parlament ja komisjon, punkt 34; 7. mai 2002. aasta määrus kohtuasjas T-306/01 R: Aden jt vs. nõukogu ja komisjon, EKL 2002, lk II-2387, punkt 52; 25. juuni 2003. aasta määrus kohtuasjas T-175/03 R: Schmitt vs. AER, EKL AT 2003, lk I-A-175 ja II-883, punkt 18, ja 23. mai 2005. aasta määrus kohtuasjas T-85/05 R: Dimos Ano Liosion jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II-1721, punkt 37).

67

Käesoleval juhul tuleb märkida, et kuigi ajutiste meetmete kohaldamise taotlust tuleb pidada puudulikuks fumus boni iuris’e olemasolu põhjendamiseks esitatud väidete osas, sisaldub taotluses siiski üksikasju, mida ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul on võimalik läbi vaadata. Vastavalt taotlusele väidavad hagejad sisuliselt, et vaidlustatud otsus on põhjendamatu osas, milles see ei võta arvesse Cheminova A/S-i poolt tähtaegselt pädevatele asutustele esitatud asjakohaseid teaduslikke andmeid. Lisaks väidavad hagejad, et määrus nr 1490/2000 on õigusvastane osas, milles see võimaldas tagasiulatuvalt EFSA sekkumist malatiooni hindamismenetlusse, kuigi see menetlus oli juba alanud.

68

Neil kaalutlustel ei ole võimalik leida, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ei täidaks Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõike 2 sätestatud tingimusi. Järelikult on see taotlus Cheminova A/S-i puudutavas osas vastuvõetav.

69

Hagejate väitel tuleneb nende taotluse rahuldamise kiireloomulisus asjaolust, et vaidlustatud otsus põhjustaks neile tõsist ja korvamatut kahju. See kahju hõlmaks malatiooni baasil toodete müügilubade kaotust hiljemalt 6. detsembril 2007, klientide kaotust ja turuosade korvamatut kaotust konkureerivatele ettevõtjatele, kes – olles juba praegu turul esindatud – muutuvad väga mõjukaiks. Lisaks rikuks vaidlustatud otsus lõplikult nelja hageja (Cheminova) peamiste toodete maine. Lõpuks ohustaks vaidlustatud otsus hagejate teiste, varasemate kaubamärkide mainet turul.

70

Oma tõendamiskohustuse osas viitavad hagejad Euroopa Kohtu presidendi 21. oktoobri 2003. aasta määrusele kohtuasjas C-365/03 P(R): Industrias Químicas del Vallés vs. komisjon (EKL 2003, lk I-12389, punkt 6), väites, et nende puhul piisab tõendamisest, et nad kannaksid „tõenäoliselt” tõsist ja korvamatut kahju, kuna neil oleks „keeruline pakkuda” oma klientidele asendustooteid ning nad „riskivad” turuosade lõpliku kaotusega, arvestades konkurentsitingimusi asjaomasel turul. Hagejad lisavad, et tõendamise nõuete taseme sellist määrangut kinnitab eespool punktis 40 viidatud määrus Du Pont de Nemours (Prantsusmaa) jt vs. komisjon.

71

Lisaks ei ole hagejatel tarvis tõendada, et nad muutuksid tõenäoliselt maksujõuetuks, kui vaidlustatud otsuse täitmist ei peatata; piisab tõendamisest, et vastava meetme võtmata jätmisel satuksid nad olukorda, mis „muudab pöördumatult [nende] turuosi” (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 11. aprilli 2003. aasta määrus kohtuasjas T-392/02 R: Solvay Pharmaceuticals vs. nõukogu, EKL 2003, lk II-1825, punkt 107, ja 5. augusti 2003. aasta määrus kohtuasjas T-158/03 R: Industrias Químicas del Vallés vs. komisjon, EKL 2003, lk II-3041, punkt 69) või oleks mõjutatud nende „turuseisund” või maine (Esimese Astme Kohtu presidendi 20. juuli 2000. aasta määrus kohtuasjas T-169/00 R: Esedra vs. komisjon, EKL 2000, lk II-2951, punkt 45).

72

Kõnesolevas asjas osundavad hagejad sellele, et Cheminova A/S toodab kolme tüüpi taimekaitsevahendeid: insektitsiide, herbitsiide ja fungitsiide. Insektitsiidide turul müüb ta erinevaid toimeaineid, sealhulgas malatiooni, klorpürifossi ja dimetoaati.

73

Itaalia ja Hispaania on peamised turud Euroopas, kus Cheminova A/S oma tütarettevõtjate Cheminova Agro ja Agrodani vahendusel malatiooni müüb. Cheminova A/S müüb malatiooni baasil tooteid ka Cheminova Bulgaria ja oma Poola ja Ühendkuningriigi tütarettevõtjate vahendusel. Mis puutub teistesse ühenduse liikmesriikidesse, siis müüb Cheminova A/S oma tooteid otse klientidele.

74

Kahju vältimatus ja korvamatus on ilmselge, kuna vastavalt vaidlustatud otsusele peavad liikmesriigid hiljemalt 6. detsembril 2007 tühistama neljale hagejale (Cheminova) kuuluvad taimekaitsevahendite müügiload. Nende lubade tühistamine tooks malatiooni osas kaasa kogu hagejatele kuuluvate turuosade ja klientuuri kaotuse, kusjuures neile kuuluv turuosa ühenduse malatiooniturul on hinnanguliselt [konfidentsiaalne] ( 1 ).

75

Mis puudutab malatiooni asendatavust, siis ei ole ükski toimeaine tehnilisest vaatepunktist teisega identne. Täiusliku asendatavuse puudumisel peavad hagejate kliendid arvestama asendustoote tehniliste omadustega enne selle valimist malatiooni asemele. Õiguslikust vaatepunktist lähtudes peaks hagejatel olema siseriiklik luba, et asendusainet kasutada ja müüa. Kuna selliste lubade saamine võtab aega, on tõenäoline, et vahepeal haaravad turu konkureerivad ettevõtjad. Uue toimeaine väljatöötamine nõuaks umbkaudu kümneaastast teadus- ja arendustegevust ja oleks rahaliselt väga kulukas. Kaubanduslikus mõttes ei oleks mõistlik nõuda hagejatelt toodete jaotamist teistele tootjatele. Struktuurilisest vaatepunktist iseloomustab asjaomast turgu tihe konkurents, milles hagejad on vastamisi tugevate konkurentidega, kes on lisaks otsestele asendustoodetele võimelised pakkuma ka tooteid kõigi vajaduste rahuldamiseks kahjuri-, umbrohu- ja haiguste tõrjeks.

76

Malatiooniga konkureerivate toodete osas esitasid hagejad 22 võimalikku asendusainet sisaldava tabeli, kuhu kuuluvad ka kloropürifoss ja abamektiin, mida turustavad sellised mõjukad ettevõtjad nagu Dow, Bayer, DuPont, Syngenta ja BASF. Viimastele kuuluvad esiteks sissetöötatud kaubamärgiga tooted, mis vastavad samade klientide vajadustele, kellele hagejatel ei ole enam lubatud müüa malatiooni baasil tooteid, ja teiseks on nende ettevõtjate käsutuses arvestatavad finantsvahendid, et toetada selle müügiks vajalikku reklaami. Neil ettevõtjatel on seega võimalus haarata nelja hageja (Cheminova) poolt kaotatud turg ja see endale kinnistada.

77

Hagejad viitavad Cheminova A/S-i klientide tunnistustele, mille kohaselt malatiooni puudumisel langeks nende valik peamiste asendustoodetena kloropürifossile, fosmetile ja dimetoaadile.

78

Malatiooni uuesti turule toomise osas viitavad hagejad nende paari peamise kliendi poolt tehtud uuringule. Üheksa vastust, mis on saadud kuues ühenduse liikmesriigis asuvatelt klientidelt, kinnitavad turuosade ja klientide pöördumatu kaotuse tõenäosust.

79

Nelja hageja (Cheminova) võimaluse kohta korvata malatiooni baasil toodete kaotus, asendades need hagejate toodangu hulka kuuluvate teiste toodetega, tõdevad hagejad, et selline asendus oleks võimalik ainult kloropürifoss-etüüli ja dimetoaadiga.

80

Hagejate kloropürifossil ja dimetoaadil põhinevaid tooteid ei saa siiski pidada malatiooni baasil toodete asendustoodeteks. Hagejatel ei ole vajalikke siseriiklikke lube kõigis liikmesriikides, milles nad praegu tegutsevad. Selles kontekstis näitab üks esitatud tabeleist vastavuse puudumist dimetoaadi ja kloropürifossi baasil toodetega Hispaanias, mis on hagejate peamine turg. Nii võimaldab hagejate toodete hulka kuuluvate asendustoodete müük hagejatel teoreetiliselt võita Hispaanias tagasi [konfidentsiaalne]% kaotatud kasutusest. See näitaja moodustab hagejaks oleva Agrodani malatioonil põhinevast käibest [konfidentsiaalne]%.

81

Meenutades, et malatiooni on ühenduse turul ohutult kasutatud umbes 40 aasta jooksul, lisavad hagejad, et vaidlustatud otsus mõjutab üldiselt nende mainet ja usaldatavust malatiooni puudutavas. Tervise ja keskkonna küsimustes iseäranis tundlikul turul oleks kahju nende mainele ja usaldatavusele tõsine, mis tooks endaga kaasa rasked tagajärjed: lisaks raskustele kaubandussuhetes klientidega tekiksid raskused ka isikutega, kes on aktsionäridena ettevõtjasse investeerinud. Cheminova A/S-ile kuulub 1969. aastal registreeritud kaubamärk Fyfanon®™, mis tähistab põhiosa hageja 40-aastasest tegevusest malatiooni turustamisel. Cheminova A/S-ile kuulub ka teisi asjassepuutuvaid malatiooni kaubamärke, mille maine ja väärtus (good-will) muutuvad vaidlustatud otsuse tagajärjel olematuks.

82

Hagejad märgivad veel, et kui malatioon oleks tõepoolest direktiivi I lisasse kantud, oleks direktiivi artikkel 13 lubanud Cheminova A/S-il kui teatajal keelduda konkurentidele ja klientidele juurdepääsu võimaldamisest malatiooni loetellu kandmise eesmärgil suuri kulutusi tehes omandatud teabele. Reeglina võimaldatakse konkurentide ja klientide juurdepääs vastavale teabele – mis on vajalik kõnealuse taimekaitsevahendi siseriiklike lubade saamiseks – vastutasu eest, mis on arvutatud nii, et see katab teataja poolt kantud kulud. Kuna malatiooni ei kantud direktiivi I lisasse, kannab Cheminova A/S kahju, mis tekib keeldumisest anda talle direktiivi lisasse kandmisega kaasnevad õigused andmekaitsele.

83

Mis puudutab vaidlustatud otsusega põhjustatud kahju tõsidusastet, siis väidavad hagejad, et Cheminova A/S-i – sh hagejate Cheminova Agro Italia, Cheminova Bulgaria ja Agrodani – käive moodustab umbkaudu [konfidentsiaalne]% kontserni 2006. aasta kogukäibest. Hagejate väitel selgub Deloitte & Touche’i aruandest (ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lisas), et malatiooni käive kalendriaastal 2006 ulatus ligikaudu [konfidentsiaalne] miljoni euroni, mis moodustab [konfidentsiaalne]% nelja hageja (Cheminova) kogukäibest. [konfidentsiaalne]% nimetatud käibest saavutati ühenduse turul. 2006. aasta kogukäive vaidlustatud otsusega mõjutatud riikides on ligikaudu [konfidentsiaalne] miljonit eurot, mis vastab [konfidentsiaalne]%-le malatiooni kogukäibest.

84

Hagejad täpsustavad, et nad kaotavad siseriikliklike müügilubade tühistamise tõttu ühendusesisese müügi. Kolmandates riikides teostatava müügi osas näitab Deloitte & Touche’i aruanne kahju tekkimist mitmel põhjusel. Mõned kolmandad riigid järgivad ühenduse õigusnorme, nii et keeldumine kanda toimeaine direktiivi I lisasse tooks kaasa selle toimeaine keelamise vastavas riigis, mida kinnitab ka Phillips McDougall’i aruanne (ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lisas). Teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitleva Rotterdami konventsiooni (EÜT 2003, L 63, lk 29; ELT eriväljaanne 11/46, lk 93) artikli 5 kohaselt on konventsiooniosalised liikmesriigid kohustatud teatama keeldudest 90 päeva jooksul nende vastuvõtmisest. Selline teade võib päädida toimeaine kandmisega konventsiooni III lisasse, mispuhul tuleb kõnealuse toimeaine suhtes – selle toimeaine eksportimisel ühendusest väljapoole – kohaldada eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri. Komisjon oli vastava teatise ette valmistanud.

85

Lisaks järgeb sellisele kandmata jätmise otsusele reeglina uute piirnormide kehtestamine kõnealuse toimeaine jäägile taimset päritolu tootes. Praktikas võrdub jäägi piirnormi selline kinnitamine keeluga importida ühendusse saaki või tooteid, mida on ühendusest väljaspool töödeldud malatiooniga. Igal juhul piisab ebaselgusest jäägi piirnormide küsimuses selleks, et tekitada kahtlusi klientides ühendusest väljaspool, millest annab tunnistust Fundecitruse, Brasiilias asuva tsitruselisekasvatajate organisatsiooni e-kiri. Deloitte & Touche arvestas selle üksikasju malatiooni ühendusevälise müügi kaotusest tekkinud kahju hindamisel.

86

Deloitte & Touche on samuti välja arvutanud tulu, mis jäi saamata diskonteeritud kasvu tõttu „rapsiõli projekti” raames: planeerides malatiooni pakkumist rapsiõli sektoris, oli Cheminova A/S näinud ette, et „rapsiõli projekt” tõstab hiljemalt 2009. aastaks märkimisväärselt malatiooni baasil toodete käivet ja kasumit. Deloitte & Touche’i hinnangul küünib kuni 2011. aastani saamata jäänud tulu [konfidentsiaalne] miljoni euroni.

87

Arvestades kõiki faktilisi asjaolusid, mis on vajalikud kahju tõsidusastme hindamisel, leidis Deloitte & Touche, et neli hagejat (Cheminova) kandsid vaidlustatud otsuse tõttu kahju kogusummas ligikaudu [konfidentsiaalne] miljonit eurot.

88

Mis puudutab hagejat Lodi, siis kinnitavad hagejad, et ka tema kannab ajutiste meetmete kohaldamata jätmisel tõsist ja korvamatut kahju.

89

Komisjoni hinnangul on hagejate väidav kahju üksnes rahaline. Sellist kahju ei käsitata reeglina korvamatuna, kuna seda on võimalik hiljem rahaliselt hüvitada.

90

Väidetava kahju tõsidusastme osas möönab komisjon, et hagejad kaotavad vaidlustatud otsuse tõttu nii müügis, tuludes kui neile kuuluvais turuosades. Turuosa ei ole siiski eesmärgiks iseeneses: sellest on ettevõtjale kasu ainult siis, kui see toob talle kasumit. Selleks et hinnata, kas turuosa kaotus on tõsine või mitte, tuleb kirjutada see turuosa lahti rahaliselt, võttes sealjuures arvesse kogu ettevõtja suurust. Kõnesolevas asjas ei mõjuta vaidlustatud otsus suurt osa nelja hageja (Cheminova) malatioonimüügist, arvestades seda, et üksnes [konfidentsiaalne]% nende vastavast müügist toimub ühenduse turul.

91

Kahjusumma, mida saab arvestada, küüniks üksnes [konfidentsiaalne]%-ni Cheminova grupi kolme järgmise aasta käibest. Sellist kahju ei saa määratleda tõsisena. Komisjon viitab selles osas Euroopa Kohtu presidendi 23. mai 1990. aasta määrusele liidetud kohtuasjades C-51/90 R ja C-59/90 R: Cosmos-Tank jt vs. komisjon (EKL 1990, lk I-2167).

92

Komisjoni väitel on pärast 2010. aastat aset leidva müügi ja saadava tulu kaotuse arvestamine kahju arvutamisel hageja poolt ekslik. Selline kaotus on liiga kauge, et õigustada taotletud ajutisi meetmeid. Lisaks segavad hagejad omavahel ühenduse turgudel ja ühendusevälistel turgudel teostatava müügi. Vaidlustatud otsus avaldaks mõju üksnes ühenduse turul, mitte kolmandates riikides.

93

Väidetava kahju korvamatu iseloomu kohta leiab komisjon, et hagejad oleksid pidanud tõendama, et struktuurilised või õiguslikud takistused ei võimaldaks neil olulist turuosa tagasi saada näiteks sobivaid reklaamivõtteid kasutades. Hagejad ei esitanud selle kohta ühtki tõendit, vaid piirdusid kinnitusega, et konkurentidele kuuluvad suured turuosad. See asjaolu iseenesest ei ole struktuuriliseks takistuseks hagejate võimalusele oma turuosad tagasi võita.

94

Kõnesolev ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on lisaks vastuoluline osas, mis puudutab malatiooni võimalikke asendusaineid. Hagejate poolt oma väidete toetuseks esitatatud kaks aruannet jõuavad diametraalselt erinevate tulemusteni. Lisaks ei võimalda klientide tunnistused, millele on viidatud tõendamaks, et malatiooni uuesti turule toomine ei ole võimalik, neile hagejate poolt antud pessimistlikku tõlgendust. Vastupidi, uuesti turule toomine tundub täiesti realistlikuna.

95

Lisaks on hagejad möönnud, et malatiooni võimalikud asendusained ei saa seda täiuslikult asendada. See näitab, et kui malatioon toodaks uuesti turule, võiks ta oma turuosa tagasi võita tänu oma olulistele omadustele. Komisjon leiab seega, et hagejad ei tõendanud, et eksisteerib ületamatuid takistusi, mis ei võimaldaks neil arvestatavat turuosa tagasi võita.

96

Komisjon järeldab sellest, et kiireloomulisus ei ole käesolevas asjas tõendatud.

97

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hinnatakse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust selle alusel, kas on vaja teha eelnev otsus selleks, et vältida ajutisi meetmeid taotlevale poolele tekkida võivat tõsist ja korvamatut kahju. Kahju vältimatus ei pea olema tõendatud absoluutse kindlusega ja piisab – eriti kui kahju tekkimine sõltub mitme teguri esinemisest –, kui kahju tekkimist saab piisava tõenäosusega ette näha (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 7. juuni 2007. aasta määrus kohtuasjas T-346/06 R: IMS vs. komisjon, EKL 2007, lk II-1781, punktid 121 ja 123 ja viidatud kohtupraktika). Kahjunõude esitanud pool peab siiski tõendama asjaolusid, mis annavad alust pidada sellist kahju tõsiseks ja korvamatuks (Euroopa Kohtu presidendi 14. detsembri 1999. aasta määrus kohtuasjas C-335/99 P(R): HFB jt vs. komisjon, EKL 1999, lk I-8705, punkt 67; Esimese Astme Kohtu presidendi 15. novembri 2001. aasta määrus kohtuasjas T-151/01 R: Duales System Deutschland vs. komisjon, EKL 2001, lk II-3295, punkt 188, ja 25. juuni 2002. aasta määrus kohtuasjas T-34/02 R: B vs. komisjon, EKL 2002, lk II-2803, punkt 86).

98

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa rahalist kahju, välja arvatud erandjuhtudel, pidada korvamatuks ega ka raskesti korvatavaks, kuna reeglina saab seda hiljem rahaliselt hüvitada (Euroopa Kohtu presidendi 11. aprilli 2001. aasta määrus kohtuasjas C-471/00 P(R): komisjon vs. Cambridge Healthcare Supplies, EKL 2001, lk I-2865, punkt 113; Esimese Astme Kohtu 15. juuni 2001. aasta määrus kohtuasjas T-339/00 R: Bactria vs. komisjon, EKL 2001, lk II-1721, punkt 94).

99

Taotletud ajutiste meetmete kohaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui hageja satuks ilma selleta olukorda, mis ohustaks tema olemasolu enne põhimenetlust lõpetava otsuse langetamist (Esimese Astme Kohtu presidendi 3. detsembri 2002. aasta määrus kohtuasjas T-181/02 R: Neue Erba Lautex vs. komisjon, EKL 2002, lk II-5081, punkt 84). Kuna vältimatu turult kadumine kujutab endast nii korvamatut kui ka tõsist kahju, näib taotletud ajutiste meetmete kohaldamine sellises olukorras õigustatud.

100

Kui on arvestatud asjaolu, et taotletud ajutise meetme kohaldamata jätmine tooks endaga kaasa pöördumatu muutuse hageja turuosades (Esimese Astme Kohtu presidendi 30. juuni 1999. aasta määrus kohtuasjas T-13/99 R: Pfizer Animal Health vs. nõukogu, EKL 1999, lk II-1961, punkt 138; eespool punktis 71 viidatud määrus Solvay Pharmaceuticals vs. nõukogu, punkt 107, ja eespool punktis 40 viidatud määrus Du Pont de Nemours (Prantsusmaa) jt vs. komisjon, punkt 175), tuleb täpsustada, et nimetatud olukorda saab võrdsustada turult kadumise ohuga ning selle puhul on ajutiste meetmete kohaldamine põhjendatud üksnes siis, kui turuosade pöördumatu muutus on oma iseloomult raske. Seega ei ole piisav, et eksisteerib oht kaotada pöördumatult kui tahes väike turuosa, vastupidi, on tähtis, et vastav turuosa oleks piisavalt oluline. Sellise turuosa kaotusele tuginev hageja peab muu hulgas näitama, et märkimisväärse osa tagasivõitmine – iseäranis sobivate reklaamivõtete abil – on võimatu struktuuriliste või õiguslike takistuste tõttu (vt selle kohta eespool punktis 98 viidatud määrus komisjon vs. Cambridge Healthcare Supplies, punktid 110 ja 111, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 26. veebruari 2007. aasta määrus kohtuasjas T-416/06 R: Sumitomo Chemical Agro Europe vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 59 ja 60).

101

Neid kaalutlusi arvestades tuleb uurida üksikasju, mille hagejad esitasid, et tõendada tõsise ja korvamatu kahju kandmist Cheminova A/S-i poolt juhul, kui ei määrata vaidlustatud otsuse täitmise peatamist. Selles kontekstis on oluline meenutada, et hagejate Lodi, Cheminova Agro Italia, Cheminova Bulgaria ja Agrodani argumentatsioon tuleb seda uurimist läbi viies kõrvale jätta (vt käesoleva määruse punkt 64).

102

Kõigepealt tuleb kontrollida, kas väidetavat kahju võib määratleda tõsisena, arvestades ettevõtja käibe suurust ja sellele kontsernile iseloomulikke tunnuseid, kuhu vastav ettevõtja kuulub (vt eespool punktis 91 viidatud määrus Cosmos-Tank jt vs. komisjon, punkt 26; eespool punktis 40 viidatud määrus Du Pont de Nemours (Prantsusmaa) jt vs. komisjon, punktid 196 ja 203 ja viidatud kohtupraktika).

103

Hagejad märgivad, et selle kontserni, kuhu Cheminova kuulub, aastate 2004, 2005 ja 2006 keskmine kogukäive küünis 5248 miljardi Taani kroonini (DKK), mis teeb üle 700 miljoni euro. Hagejate väitel tõendab kahju tõsidusastet asjaolu, et malatiooni käive 2006. aastal ulatus [konfidentsiaalne] miljoni euroni, „mis vastab [konfidentsiaalne]%-le hagejate (Cheminova) kogukäibest”. Hagejad täpsustavad, et „[konfidentsiaalne]% sellest käibest on pärit Euroopa Liidu turult”.

104

Hagejate esitatud näitajate kohaselt moodustab vaidlustatud otsusega ühenduse turul põhjustatud kahju seega alla 1% vastava kontserni käibest.

105

Nende andmete tõenduslikku väärtust, millel eelnimetatud näitaja (alla 1%) põhineb, nõrgendab oluliselt asjaolu, et hagejate esitatud näitajaid tuleb pidada suhtelisteks, ja seda kahel põhjusel.

106

Esiteks on ajutiste meetmete kohaldamise taotluses mainitud protsendid arvutatud nelja hageja (Cheminova) käibe alusel, kuigi need oleks tulnud leida selle kontserni, kuhu nimetatud hagejad kuuluvad, märksa suuremat käivet arvestades. Teiseks, nagu on leitud käesoleva määruse punktides 64 ja 101, saab kiireloomulisuse põhjendamisel võtta arvesse ainult Cheminova A/S-i puudutavaid asjaolusid. Ajutiste meetmete kohaldamise taotluses esitatud andmed puudutavad nelja hagejat (Cheminova) ega võimalda teha kindlaks Cheminova A/S-i puhul asjassepuutuvaid andmeid, vaatamata sellele, et andmed viimase kohta oleksid pidanud olema esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse tekstis endas (vt käesoleva määruse punkt 66).

107

Eeltoodust tuleneb, et hagejate esitatud näitajad, mis puudutavad ühenduse turul kantud kahju, ei ole piisavalt täpsed kiireloomulisuse põhjendamiseks Cheminova A/S-i osas.

108

Lisaks sellele, hinnates ligikaudselt ainult Cheminova A/S-ile vaidlustatud otsusega ühenduse turul põhjustatud aastast kahju, on tulemuseks märksa väiksem suurusjärk kui alla 1% käibest Cheminova kontserni puhul.

109

Hagejate väite kohta, et vaidlustatud otsuse tõttu väheneb müük muudes kui ühenduse liikmesriikides, sest teatavad kolmandad riigid järgivad ühenduse õigusnorme, tuleb tõdeda, et sellise käitumise esinemist ei ole väidetud Ameerika Ühendriikide ja Kanada turu puhul, kus hagejad müüvad Deloitte & Touche’i aruande kohaselt [konfidentsiaalne]% oma malatiooni baasil toodetest. Vastavalt nimetatud aruandele ei mõjuta malatiooni kandmata jätmine direktiivi I lisasse tõenäoliselt üldse viimati nimetatud turge. Vaidlustatud otsuse väidetav negatiivne mõju müügile kolmandates riikides väheneb seega märgatavalt, kui lähtuda hagejate endi esitatud andmetest.

110

Ülejäänud kolmandate riikide osas, kus hagejad oma väidete kohaselt malatiooni baasil tooteid turustavad, ei ole hagejad tõendanud, et taotletud ajutine meede – eeldusel, et see määratakse – takistaks vastavate riikide pädevaid ametiasutusi keelamast malatiooni müüki oma territooriumil. Järelikult ei ole hagejad tõendanud, et vaidlustatud otsuse täitmise peatamine takistaks väidetava kahju tekkimist. Igal juhul ei oleks selline malatioonimüügi keeld mitte vaidlustatud otsuse otsene tagajärg, vaid kolmanda riigi võimude poolt neile kuuluva suveräänse võimu teostamisel vastu võetud otsus (vt selle kohta eespool punktis 100 viidatud 30. juuni 1999. aasta määrus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punkt 160).

111

Hagejate viide Rotterdami konventsiooni artiklile 5 (vt käesoleva määruse punkt 84) ei tõenda õiguslikult piisavalt, et ühendusele sellest sättest tulenev teabe edastamise ja teatamiskohustus võib tekitada Cheminova A/S-ile vastavas kolmandas riigis ettenähtava ja välja arvutatava kahju põhimenetluse jooksul. Kuigi hagejad olid teatanud, et vastavalt komisjoni 23. novembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1376/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 304/2003 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa (ELT L 307, lk 14), kanti malatioon Rotterdami konventsiooni rakendusmääruse nr 304/2003 I lisa 1. ossa, piisab tõdemusest, et vastavalt määruse nr 304/2003 artikli 7 lõikele 1 on nimetatud määruse I lisasse kandmise ainus tagajärg teabe esitamise kohustuse sätestamine võimalike impordiriikide suhtes. Järelikult ei ole hagejad tõendanud, et Rotterdami konventsiooni mehhanism toob otse ja vätimatult kaasa kaotuse kindlaksmääratud kolmandates riikides toimuvas malatiooni baasil toodete müügis. Vastupidi, hagejad on tunnistanud vastuseks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku küsimusele, et on üksnes vastava kolmanda riigi otsustada, kas importida asjaomast toodet või mitte.

112

Hagejad väidavad veel, et vaidlustatud otsuse sarnasele lisasse kandmata jätmise otsusele järgneb reeglina uute piirnormide kehtestamine kõnealuse toimeaine jäägile taimset päritolu tootes, kusjuures praktikas võrdub jäägi piirnormi selline kinnitamine keeluga importida ühendusse saaki või tooteid, mida on ühendusest väljaspool töödeldud malatiooniga, samuti tekitab see kahtlusi kolmandates riikides asuvais klientides. Vastuseks ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku küsimusele täpsustasid hagejad, et seos vaidlustatud otsuse ja jäägi piirnormide kehtestamise vahel kujutab endast ohtu malatiooni baasil toodete müügile kolmandates riikides.

113

Mis puudutab uute jäägi piirnormide väidetavalt negatiivset mõju kaubandustegevusele kolmandate riikidega, siis on selge, et hagejad müüvad [konfidentsiaalne]% oma malatiooni baasil toodetest Ameerika Ühendriikide ja Kanada turul. Vastavalt Deloitte & Touche’i aruandele ei mõjuta jäägi piirnormi problemaatika tõenäoliselt üldse viimati nimetatud turge. Teiste turgude osas piisab meenutamast, et on üksnes vastava kolmanda riigi otsustada, kas importida malatiooni baasil toodet või mitte (vt käesoleva määruse punktid 110 ja 111).

114

Ühenduse turu osas võib vaidlustatud otsus tõepoolest põhjustada uute jäägi piirnormide kehtestamise malatioonile, ent jäägi piirnomide tõttu väidetavalt tekkiv kahju ei ole vaidlustatud otsuse otsene tagajärg. Nagu tunnistasid ka hagejad, ei sõltu jäägi piirnormide kehtestamise menetlus ühenduses malatiooni kandmata jätmisest direktiivi I lisasse. Lisaks ei tõendanud hagejad õiguslikult piisavalt, et malatiooni kandmata jätmine direktiivi I lisasse toob endaga uute ja rangemate jäägi piirnormide tõttu vältimatult kaasa keelu importida ühendusse kõnesoleva ainega töödeldud tooteid. Täpsemalt ei toonud hagejad välja põhjusi, mis takistaksid ühenduse seadusandjal kinnitamast rahvusvahelise kaubavahetuse lihtsustamiseks teatavat „imporditolerantsi”, mis võimaldaks malatiooni jäägi varasemast piirnormist mõjutatud toidu ja taimset päritolu toodete importi.

115

Eeltoodust tuleneb, et hagejate väited, mis käsitlevad jäägi piirnormi problemaatikat, et puutu Cheminova A/S-ile vaidlustatud otsusega väidetavalt tekitatud kahju tõsidusastme tõendamisel asjasse.

116

Hagejate viidete osas „rapsiõli projektile”, mille raames Cheminova A/S oli plaaninud pakkuda maltiooni rapsiõli sektoris, nähes ette malatiooni baasil toodete käibe ja kasumi märkimisväärse tõusu, piisab, kui märkida, et eeltoodu taustal põhineb väidetav saamata jäänud tulu pelgal lootusel, arvestades seda, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlusele ei ole lisatud ühtki allkirjastatud tarnelepingut ega eellepingut, mille esemeks oleks vaidlustatud otsusega väidetavalt ohtu seatud projekti ellurakendamine Cheminova A/S-i poolt. „Rapsiõli projekt” ei ole seega veel niivõrd konkretiseeritud, et seda saaks lugeda Cheminova A/S-i poolt omandatuks.

117

Seega tuleb „rapsiõli projektiga” seonduvat väidetavat kahju pidada hüpoteetiliseks. Hüpoteetiline kahju, mis sõltub ebakindlate tulevikusündmuste asetleidmisest, ei saa olla ajutiste meetmete kohaldamise õigustuseks (eespool punktis 45 viidatud Esimese Astme Kohtu presidendi määrus Government of Gibraltar vs. komisjon, punkt 101, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 3. veebruari 2004. aasta määrus kohtuasjas T-422/03 R: Enviro Tech Europe ja Enviro Tech International vs. komisjon, EKL 2004, lk II-469, punkt 65). Hagejate sellekohaste väidetega ei saa järelikult tõendada vaidlustatud otsusega Cheminova A/S-ile väidetavalt põhjustatud kahju tõsidusastet.

118

Kahju osas, mis põhjustati direktiivi artikliga 13 väidetavalt antud andmekaitse õigustest ilmajätmisega, tuleb märkida, et hagejad ei esitanud ajutiste meetmete kohaldamise taotluses andmeid selle kohta, et selline kahju tekkis malatiooni kandmata jätmise tõttu direktiivi I lisasse, ega märkinud ka, et selliste andmete esitamine ei oleks võimalik. Seega tuleb ka andmekaitsega seonduvad väited tagasi lükata.

119

Eeltoodust tuleneb, et ühegi Cheminova A/S-i kantud kahju tõsidusastme tõendamiseks esitatud väitega ei saa nõustuda.

120

Lisaks tuleb teha mahaarvamised sellest kahjust, mis moodustab hinnaguliselt alla 1% Cheminova kontserni käibest (vt käesoleva määruse punkt 108), arvestades, et hagejad tunnistasid võimalust kompenseerida üks osa malatiooni baasil toodete müügist teiste toodete müügiga, mida nad kas ise toodavad või mille müügiks neil on luba, kusjuures hagejad täpsustasid, et [konfidentsiaalne]% kaotatud kasutusest on võimalik tasa teha Hispaanias, müües hagejate toodangu hulka kuuluvaid asendustooteid.

121

Neist tõdemustest piisab, et järeldada, et Cheminova A/S-ile vaidlustatud otsusega põhjustatud kahju moodustab igal juhul alla 1% Cheminova kontserni käibest, ning et seda ei saa seega pidada tõsiseks ilma, et oleks vaja tuvastada kõik asendustooted ja tehtavad mahaarvamised, mis aga on võimatu üksnes Cheminova A/S-i puudutavate näitajate puudumise tõttu.

122

Eeltoodud järeldust ei sea kahtluse alla kõigi hagejate poolt esitatud faktiliste asjaolude hindamine kogumis, täpsemalt nende asjaolude hindamine, et Cheminova A/S alustas malatiooni tootmist 1968. aastal Fyfanon®™ kaubamärgi all, sai 1991. aastal peamiseks malatiooni tootjaks ning on seega olnud malatiooni turul tegev 40 aastat ning et talle kuuluvad erinevatel viisidel kasutatavate, malatiooni baasil taimekaitsevahendite müügiload kümnes ühenduse liikmesriigis. Nimetatud ajaloolisi kaalutlusi ei saa arvestada, kuna esitatud pole ühtki arvulist majandus- või rahandusnäitajat, mida saaks arvesse võtta ajutiste meetmete kohaldamist õigustada võiva kahju hindamisel.

123

Lisaks ei ole hagejad õiguslikult piisavalt tõendanud, et eespool ligikaudselt hinnatud kahju saaks pidada korvamatuks.

124

Selle kohta piisab sedastusest, et kuigi hagejad väidavad, et neid ohustab malatiooni osas omandatud turuosade ja maine kaotus ühenduses, ei ole nad õiguslikult piisavalt tõendanud, et Cheminova A/S-il on võimatu kaotatud mainet ja turuosi tagasi võita juhul, kui vaidlustatud otsus põhimenetluses tühistatakse. Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse toimikus sisalduvad üksikasjad ei võimalda järeldada, et selline kaotus oleks pöördumatu ning et malatiooni varasemat positsiooni ei oleks võimalik tagasi võita.

125

Esiteks rõhutavad hagejad ise, et tehnilisest vaatepunktist on võimatu saavutada malatiooni täiuslikku ja veatut asendatavust. Teiseks tõdevad nad, et malatiooni üks põhilisi eeliseid on tema lai kasutusala ja võimalus müüa teda taimekasvatajatele suhteliselt mõistliku hinna eest. Lõpuks juhtisid hagejad sõnaselgelt tähelepanu oma Euroopa klientuuri kolme esindusorganisatsiooni deklaratsioonidele, mis rõhutavad malatiooni tähtsust, tema hädavajalikkust kahjurputukate tõrje jaoks ja resistentsuse vältimisele suunatud keemiliste vahendite hulgas ning malatiooni direktiivi I lisasse kandmata jätmise kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

126

Eeltoodust selgub, et hagejate klientuur hindab malatiooni omadusi kõrgelt ning et puudub täiuslik asendustoode. Need asjaolud räägivad selle kasuks, et malatiooni on võimalik uuesti turule tuua juhul, kui vaidlustatud otsuse täitmist küll ei peatata, ent kui see põhimenetluses tühistatakse.

127

Seda järeldust kinnitavad hagejate mõnede peamiste klientide hulgas läbi viidud uuringu tulemused, mis puudutavad malatiooni võimalikku uuesti turuletoomist uue vastavasisulise loa väljastamise järel. Ükski küsitletud klientidest ei välistanud kategooriliselt võimalust, et malatioon võib kaotatud turuosad tagasi võita.

128

Selles küsimuses tuleb täpsustada, et üks üheksast kliendist möönis, et malatiooni uuesti turule toomine on piiranguteta võimalik. Kuigi üks teine klient märkis, et selline tagasitoomine näib keeruline, sest turu on selleks ajaks võitnud teised tooted, nõrgendab selle vastuse tõendusjõudu asjaolu, et selle andis Lodi, keda hagejana ei saa pidada objektiivse info allikaks, kuna ta väidab ka käesolevas menetluses, et malatiooni puhul on varasema turupositsiooni tagasivõitmine võimatu. Kolmas klient vastas, et kui malatiooni asendustoodete tõhusus ja hind on eelnimetatuga võrreldav, oleks raske uskuda, et põllumajandustootjad hakkavad uuesti malatiooni kasutama. Samas möönis see klient, et malatiooni uuesti turuletoomisel hakkaks ta seda ka uuesti müüma. Teised kliendid leidsid, et malatiooni uuesti turuletoomine sõltub toote tõhususest ning selle hinna konkurentsivõimest.

129

Hagejad ei kinnitanud, et malatioon oleks vähem tõhus kui vaidlustatud otsuse tõttu kaotatud turuosa haaranud asendustooted. Hinnataseme osas rõhutasid hagejad ise mõne oma malatiooni baasil toote suurt kasumlikkuse taset – täpsemalt [konfidentsiaalne]% –, mis võimaldab neil toodete uuesti turuletoomise soodustamiseks hindu langetada.

130

Sellest tuleneb, et kuigi vaidlustatud otsuse tõttu kaotatud turuosade tagasivõitmine malatiooni abil võib olla majanduslikult ja rahaliselt küllaltki kulukas, ei tundu selline tagasitulek – kaasa arvatud malatiooni maine taastamine – võimatuna (vt selle kohta eespool punktis 100 viidatud 30. juuni 1999. aasta määrus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, punktid 161-165).

131

Cheminova A/S-i poolt vaidlustatud otsuse tõttu väidetavalt kantud kahju ei saa seega pidada korvamatuks, ilma et oleks vaja uurida teisi küsimusi, sealhulgas eelkõige kiireloomulisuse kontekstis tõusetunud küsimust asendatavusest.

132

Eeltoodust tuleneb, et hagejad ei ole kõiki asjaolusid arvestades tõendanud, et Cheminova A/S kannaks tõsist ja korvamatut kahju, kui täitmise peatamise taotlust ei rahuldata.

133

Neil kaalutlustel tuleb jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus kiireloomulisuse puudumise tõttu rahuldamata, ilma et oleks vaja uurida, kas teised täitmise peatamiseks vajalikud tingimused on täidetud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT

määrab: