9.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 37/29

5. detsembril 2007 esitatud hagi — Centre de Promotion de l'Emploi par la Micro-Entreprise (CPEM) versus komisjon

(Kohtuasi T-444/07)

(2008/C 37/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Centre de Promotion de l'Emploi par la Micro-Entreprise (CPEM) (Marseille, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat C. Bonnefoi)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

—	Tühistada komisjoni 4. oktoobri 2007. aasta otsus K(2007) 4645, millega tühistati Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahaline abi, mis oli eraldatud komisjoni 17. augusti 1999. aasta otsusega K(1999) 2645 ESF Prantsusmaa toetuse (CPEM) rahastamiseks;

—	tunnistada õigust hüvitisele üldistes huvides tegutseva organisatsiooni maine kahjustamise eest (hinnanguliselt summas 100 000 eurot);

—	tunnistada CPEMi personali õigust individuaalsele hüvitisele „sümboolses summas” nende töörahu ohustamise eest (nende tööandja ja seega ka töökoha tuleviku küsimuse alla seadmine, kuna miljoni euro tasumine tähendaks CPEMi ja MSD sulgemist);

—	mõista kostjalt välja advokaaditasud ja õigusnõustamise kulud, mille vajalikkus on tõendatud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab kõnesolevas hagis nõude tühistada komisjoni 4. oktoobri 2007. aasta otsus K(2007) 4645, millega tühistati — Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruande järel — Euroopa Sotsiaalfondi rahaline abi (1), mis oli eraldatud üldise toetusena hageja poolt rakendatava pilootprojekti rahastamiseks.

Hageja esitab väited hagi toetuseks kahes osas, esimene osa seondub vaidlustatud otsusega päädinud uurimismenetluse ja juurdluse läbiviimise viisiga OLAFi poolt ning tugineb kaitseõiguse väidetaval rikkumisel; teine osa puudutab vaidlustatud otsuse sisu.

Esiteks väidab hageja, et vorm, milles OLAF juurdluse läbi viis, rikkus mitmeid ühenduse õiguse ja erapooletu uurimise põhimõtteid, sh süütuse presumptsiooni ja õigust teada menetluse aluseks olnud kaebustes sisaldunud süüdistuste tegelikku ja täpset sisu. Hageja väidab lisaks, et OLAF ajas määruses nr 2185/96 (2) ettenähtud menetlused segamini määruses nr 2988/95 (3) sätestatud juurdlustega seonduvate menetlustega. Veel heidab hageja OLAFile ette, et viimane kasutas hageja kahjuks esitatud väidete alusena „Projekti läbiviija juhiste” erinevaid ja parandatud trükke.

Otsuse sisu osas heidab hageja komisjonile ette, et viimane tugines oma otsuses OLAFi aruandes esitatud väidetele, mis rikkusid raskelt Prantsuse õigusesse kuuluvaid mõisteid „mittetulundusühing” ja „käsutusse andmine”. Lisaks väidab hageja, et OLAF tugines tema vastu „Projekti läbiviija juhiste” ülimuslikkusele ühenduse õiguse suhtes. Samuti väidab hageja, et komisjon oli kursis ja kiitis heaks asjaolud, mida on hagejale ette heidetud nii OLAFi poolt kui ka vaidlustatud otsuses. Viimaks väidab hageja, et määrus nr 1605/2002 (4), millel osaliselt tuginevad nii OLAFi põhjendused kui ka vaidlustatud otsus, ei ole kohaldatav, ning et sellele ei saa tugineda hageja vastu.

(1) Komisjoni 17. augusti 1999. aasta otsus K(1999) 2645, muudetud 18. septembri 2001. aasta otsusega K(2001) 2144.

(2) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, lk 2; ELT eriväljaanne 09/01, lk 303).

(3) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).

(4) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).