9.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 37/5

Eelotsusetaotlus, mille esitas Tribunal Supremo (Hispaania) 19. novembril 2007 — Compañía Española de Comercialización de Aceite SA versus Asociación Española de la Industria y Comercio Exportador de Aceite de Oliva (ASOLIVA), Asociación Nacional de Industriales Envasadores ja Refinadores de Aceites Comestibles (ANIERAC) ja Administración del Estado

(Kohtuasi C-505/07)

(2008/C 37/06)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Compañía Española de Comercialización de Aceite SA

Teised menetlusosalised: Asociación Española de la Industria y Comercio Exportador de Aceite de Oliva (ASOLIVA), Asociación Nacional de Industriales Envasadores ja Refinadores de Aceites Comestibles (ANIERAC) ja Administración del Estado

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 22. septembri 1966. aasta määruse nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (1), muudetud määrusega nr 1638/98 (2), artikkel 12a võimaldab lugeda aktsiaseltsi, mille aktsionärid on peamiselt tootjad, pressimisettevõtted ja oliivikasvatajate ühistud, samuti aga rahandusüksused, „asutuseks”, mis võib sõlmida oliiviõli laolepinguid? Kas võib leida, et seda laadi äriühing on samaväärne määruses (EÜ) nr 952/97 (3) tunnustatud tootjarühmade ja nende ühendustega?

2.

Kui äriühing loetakse „asutuseks”, kes võib tegutseda ladustamisega, siis kas määruse nr 136/66 artiklis 12a esitatud tingimuse, et need asutused peavad olema „liikmesriikide poolt heakskiidetud”, võib lugeda täidetuks üksikerandi („luba”) taotlemise raames siseriiklikelt konkurentsiasutustelt?

3.

Kas määruse nr 136/66 artikkel 12a nõuab kohustuslikult, et komisjon lubab iga kord oliiviõli eraladustamise, või vastupidi, kas sellega on kooskõlas tootjate vahel kokku lepitud mehhanism nimetatud oliiviõli eravahenditest rahastatavaks ostmiseks ja ladustamiseks, mis hakkaks toimima üksnes samadel nõuetel ja tingimustel kui ühenduse rahastatud eraladustamine ja mille eesmärk on täiendada ja kiirendada nimetatud ühenduse rahastatud ladustamist ilma selle piire ületamata?

4.

Kas Euroopa Kohtu 9. septembri 2003. aasta otsuses kohtuasjas C-137/00: Milk Marque kehtestatud doktriini siseriiklike asutuste poolt siseriiklike konkurentsinormide kohaldamise kohta sellistele tootjate kokkulepetele, mis võivad põhimõtteliselt kuuluda nõukogu määruse nr 26 (4) (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandussaaduste ja toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes) artikli 2 alla, võib laiendada kokkulepetele, mis oma omaduste ning käsitletud sektori omaduste tõttu võivad mõjutada tervet ühenduse oliiviõliturgu?

5.

Juhul kui siseriiklikud konkurentsiasutused on pädevad kohaldama siseriiklikke õigusnorme viidatud kokkulepetele, mis võivad mõjutada õli- ja rasvaturu ühist korraldust, siis kas need asutused võivad absoluutselt keelduda andmast sellisele äriühingule nagu kassaator võimalust kasutada neid oliiviõli laomehhanisme, kaasa arvatud määruse nr 136/66 artiklis 12a sätestatud „tõsise häirimise” olukordades?

(1)  EÜT 172, lk 3025; ELT eriväljaanne 03/01, lk 77.

(2)  Nõukogu 20. juuli 1998. aasta määrus, millega muudetakse määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 210, lk 32; ELT eriväljaanne 03/23, lk 308).

(3)  Nõukogu 20. mai 1997. aasta määrus tootjate ühenduste ja nende liitude kohta (EÜT L 142, lk 30).

(4)  EÜT 30, lk 993 ; ELT eriväljaanne 03/01, lk 6.