Kohtuasi C-529/07
Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli AG
versus
Franz Hauswirth GmbH
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof)
„Ühenduse ruumiline kaubamärk — Määrus (EÜ) nr 40/94 — Artikli 51 lõike 1 punkt b — Ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel taotleja pahausksuse kontrollimise tingimused”
Kohtujurist E. Sharpstoni ettepanek, esitatud 12. märtsil 2009 I ‐ 4896
Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 11. juuni 2009 I ‐ 4918
Kohtuotsuse kokkuvõte
Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 51 lõike 1 punkt b)
Taotleja eeldatav teadmine, et mõni kolmas isik kasutab identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti, võib tuleneda üldisest teadmisest, et asjaomases majandussektoris seda tähist kasutatakse ning sellist teadmist võib järeldada eelkõige kasutamise kestusest. Mida pikaajalisem selline kasutamine on, seda tõenäolisem on, et taotleja teadis sellest registreerimistaotluse esitamise ajal. Siiski ei piisa sellisest eeldusest taotleja pahausksuse tõendamiseks.
|
— |
asjaolu, et taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik kasutab identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti; |
|
— |
taotleja tahet takistada kolmandatel isikutel sellise tähise edasist kasutamist; |
|
— |
milline õiguskaitse tase on kolmanda isiku tähisel ja tähisel, mille registreerimist taotletakse. |
Taotleja eeldatav teadmine, et mõni kolmas isik kasutab identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti, võib tuleneda üldisest teadmisest, et asjaomases majandussektoris seda tähist kasutatakse ning sellist teadmist võib järeldada eelkõige kasutamise kestusest. Mida pikaajalisem selline kasutamine on, seda tõenäolisem on, et taotleja teadis sellest registreerimistaotluse esitamise ajal. Siiski ei piisa sellisest eeldusest taotleja pahausksuse tõendamiseks.
Taotleja tahe registreerimistaotluse esitamise ajal on subjektiivne element, mis tuleb määratleda, lähtudes juhtumi objektiivsetest asjaoludest. Tahe takistada mõnd kolmandat isikut mingit toodet müümast võib seega teatud asjaoludel tähendada, et taotleja on pahauskne, eelkõige juhul, kui tal ei olnud kavatsust tähist kasutada ja ta vaid soovis takistada kolmandate isikute turulepääsu.
Asjaolu, et mõni kolmas isik kasutab juba pikka aega identse või sarnase kauba jaoks mingit tähist, mida võib taotletava kaubamärgiga segi ajada, ja asjaolu, et sellisel tähisel on teatav õiguskaitse, on üks asjakohastest taotleja pahausksuse olemasolu tõendamise hindamiskriteeriumidest. Tegelikult võiks taotleja sellisel juhul kasutada ühenduse kaubamärgiga tagatud õigusi ainuüksi eesmärgil, et ebaausalt konkureerida konkurendiga, kes kasutab tähist, mis on juba selle enda omaduste tõttu omandanud teatud tasemel õiguskaitse. Sellisel juhul ei ole siiski välistatud, et isegi samasuguste asjaolude puhul ja eelkõige siis, kui mitmed tootjad kasutavad turul identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks identseid või sarnaseid tähiseid, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti, järgib taotleja sellise tähise registreerimisel õiguspärast eesmärki. See võib olla nii eelkõige juhul, kui taotleja teab registreerimistaotluse esitamise ajal, et mõni kolmas isik, kes on turul uustulnukas, püüab tema tähise kujutist kopeerides sellest kasu lõigata, mis ajendab taotlejat asjaomast tähist registreerima selleks, et takistada selle kujutise kasutamist.
Lisaks võib taotleja pahausksuse olemasolu hindamisel olla asjakohane ka taotletava kaubamärgi olemus. Kui tähis, mille registreerimist taotletakse, koosneb tervikliku toote kujust ja esitusviisist, siis võib olukorras, kus konkurentide valikuvabadus on tehniliste või kaubanduslike tegurite tõttu toote kuju ja esitusviisi osas piiratud, taotleja pahausksuse tuvastamine olla lihtsam, mispuhul sellise kaubamärgi omanik saab tegelikult takistada konkurentide poolt mitte üksnes identse või sarnase tähise kasutamist vaid ka võrreldavate toodete turustamist.
Pealegi võib taotleja pahausksuse olemasolu hindamiseks võtta arvesse seda, kui üldtuntud on tähis selle ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal. Tegelikult võib just see, kui üldtuntud tähis on, õigustada taotleja huvi tagada oma tähisele ulatuslikum kaitse.
(vt punktid 39–44, 46–52 ja resolutsioon)