Kohtuasi C-443/07 P

Isabel Clara Centeno Mediavilla jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Ametnike personalieeskirjad — Pärast 1. maid 2004 tööle võetud ametnike palgaastme määramist reguleeriva XIII lisa artikli 12 lõike 3 õiguspärasuse vaidlustamine — Personalieeskirjade komiteega konsulteerimine — Omandatud õiguste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise keeld”

Kohtujurist E. Sharpstoni ettepanek, esitatud 4. septembril 2008   I ‐ 10949

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 22. detsember 2008   I ‐ 10996

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ametnikud – Personalieeskirjad – Määrus, millega muudetakse personalieeskirju – Väljatöötamise menetlus – Personalieeskirjade komiteega konsulteerimine

   (EÜ artikkel 283; personalieeskirjad, artikli 10 teine lõik; XIII lisa, artikli 12 lõige 3)

2. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastme määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted

   (personalieeskirjad, artiklid 3 ja 31; XIII lisa, artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)

3. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastme määramise üleminekusätted

   (personalieeskirjad, XIII lisa, artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)

4. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastme määramise üleminekusätted

   (personalieeskirjad, XIII lisa, artikli 12 lõige 3; nõukogu määrus nr 723/2004)

1.  Personalieeskirjade artikli 10 sõnastusega, mille järgi luuakse personalieeskirjade komitee, millega peetakse nõu kõikide ettepanekute üle, mis käsitlevad personalieeskirjade läbivaatamist, ja mille kohaselt komitee võib esitada sellise läbivaatamise raames omapoolseid ettepanekuid, on kitsendav tõlgendus ilmselgelt kokkusobimatu. Kui personalieeskirjade läbivaatamist puudutava ettepaneku parandused mõjutavad oluliselt ettepaneku ülesehitust, on komisjon kohustatud komiteega uuesti nõu pidama, enne kui nõukogu asjassepuutuvad sätted vastu võtab, samas kui selline kohustus on välistatud üksiku ja piiratud mõjuga muudatuse puhul. Muudatuse olulisust tuleb hinnata, lähtudes muudetavate sätete esemest ja kohast vastuvõtmiseks esitatud sätete kogumis, mitte aga individuaalsetest tagajärgedest, mida need sätted toovad kaasa asjassepuutuvatele ametnikele.

   Palgaastme A 7 asendamine palgaastmega A*6, mille aluseks oli ühenduse seadusandja poolt 1. mail 2004 jõustatud karjäärireform, ja mis oli algselt nähtud ette hiljem personalieeskirjade XII lisa artikli 12 lõikes 3 kirja saanud normis, ei ole oluline muudatus, sest see kujutab endast reformi täiendavat elementi, kuuludes teenistuskäigu järkjärgulise ümberstruktureerimise üldisesse süsteemi ja üldisesse perspektiivi. Et see muudatus ei kaldu oluliselt kõrvale personalieeskirjade komiteele esitatud tekstist ja järelikult sai nimetatud komitee juba avaldada arvamust võimaluse kohta, et ametnikele, kes läbisid edukalt samad enne reformi jõustumist toiminud konkursid, ent võeti tööle vastavalt kas enne või pärast reformi jõustumist, nähakse ette erinev töölevõtmise palgaaste, ei ole selle muudatuse osas vaja uuesti personalieeskirjade komiteega nõu pidada.

   (vt punktid 50–53)

2.  Isikutel, kes on konkursi edukalt läbinud ja kantud sobivate kandidaatide loeteludesse, puudub igasugune õigus ametisse nimetamisele, neil on üksnes vastav võimalus ning nende palgaastme määramine sõltub nende ametisse nimetamisest, mis kuulub ametisse nimetava asutuse pädevusse. Sellest järeldub, et konkursi edukalt läbinud isikud, kes kanti sobivate kandidaatide loeteludesse enne 1. maid 2004 ehk kuupäeva, mil jõustus määrus nr 723/2004 (millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi), ent nimetati katseajal olevateks ametnikeks pärast seda kuupäeva, ei ole õigust tugineda ühelegi omandatud õigusele, et nõuda selle määrusega kehtestatud palgaastme määramise kriteeriumide asemel konkursiteadetes sätestatud kriteeriumide kohaldamist, kuna olukord, millel põhineb apellantide õigus teatavatest töölevõtmise tingimustest kinnipidamisele, ei ole teostunud enne personalieeskirjade jõustumist. Eeltoodud kaalutlused kehtivad ka nende apellantide suhtes, kes võeti katseajal oleva ametnikuna tööle enne 1. maid 2004, ent nimetati ametnikuks pärast selle kuupäeva möödumist.

   Ehkki konkursi edukalt läbinud isikule tuleneb tema ametisse nimetamise korral personalieeskirjade artikli 31 lõikest 1 põhimõtteliselt õigus saada määratud läbitud konkursi teates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele, saab seda sätet kohaldada üksnes juba kehtivale õigusele, sest see ei saa kohustada ametisse nimetavat asutust võtma vastu otsust, mis ei ole ühenduse seadusandja poolt muudetud personalieeskirjadega kooskõlas ja on seega õigusvastane. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 kui üleminekusäte ja erinorm võib näha ette kindlaksmääratud ametnike rühmale kohaldatava erandi personalieeskirjade artiklis 31 sätestatud üldreeglist.

   (vt punktid 64–66, 100 ja 101)

3.  Võttes vastu personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõike 3, millest tulenevalt koheldakse erinevalt sama konkursi edukalt läbinud, ent vastavalt kas enne või pärast 1. maid 2004 ehk määrusega nr 723/2004 (millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi) läbi viidud reformi jõustumist tööle võetud isikuid, ei rikkunud seadusandja võrdse kohtlemise põhimõtet, sest erinev kohtlemine puudutas ametnikke, kes ei kuulunud samasse isikute rühma. Pärast 1. maid 2004 töölevõetud ametnikud ei olnud samas õiguslikus olukorras kui enne seda kuupäeva töölevõetud ametnikud, sest reformi jõustumise ajahetkel oli neil erinevalt juba töölevõetud ametnikest üksnes võimalus saada ametisse nimetatud. Taoline kohtlemise erinevus rajaneb lisaks objektiivsel ja seadusandja tahtest sõltumatul asjaolul – nimelt ametisse nimetava asutuse otsustatud töölevõtmise kuupäeval. Veel tuleb lisada, et kaaludes erinevate ametnike rühmade huve uue personalisüsteemi järkjärgulisel kehtestamisel, võis ühenduse seadusandja kehtiva korra kohaselt otsustada, et enne 1. maid 2004 toimunud konkursid edukalt sooritanud, ent pärast seda kuupäeva tööle võetud ametnikud võetakse tööle uute personalieeskirjade alusel, kuid koheldes neid siiski soodsamalt kui koheldakse pärast 1. maid 2004 toimunud konkursi edukalt läbinud ja seejärel töölevõetud ametnikke.

   Personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõikes 3 esitatud palgaastme määramise kriteeriumid ei too kaasa vanusel põhinevat diskrimineerimist, sest need ei ole kuidagi seotud asjassepuutuvad konkursid edukalt läbinud isikute vanuse arvessevõtmisega, lisaks näevad need A-kategooria puhul ette vahetegemise esimese palgaastme A*5 (endine palgaaste A8) ja järgmise palgaastme A*6 (endine palgaaste A7/A6) vahel.

   (vt punktid 79–81, 83)

4.  Isikud, kes on konkursi edukalt läbinud ja kantud sobivate kandidaatide loeteludesse enne 1. maid 2004 ehk kuupäeva, mil jõustus määrus nr 723/2004 (millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi), ent nimetati katseajal olevateks ametnikeks pärast seda kuupäeva, ei saa nende sätete õiguspärasuse vaidlustamiseks, mille alusel nad ametisse nimetati, tugineda enne nende ametisse nimetamist haldusasutuselt saadud märkustele, mis puudutasid nende palgaastmele määramist konkursiteates osundatud kriteeriumide kohaselt ja milles sisaldus siiski hoiatus, et neile võidakse teha ettepanek asuda teenistusse uute personalieeskirjade sätete alusel. Isegi kui asuda seisukohale, et nende haldusasutuse märkuste näol oli tegemist konkreetsete tagatistega, mis võisid tekitada nende saajates õiguspärase ootuse, ei saa huvitatud isikud õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele tuginedes vaidlustada uute õigusnormide kohaldamist, seda iseäranis valdkonnas, milles seadusandjale kuulub ulatuslik kaalutlusõigus. Haldusasutuse aktid ei saa piirata seadusandja tegutsemisruumi ega muutuda õiguspärasuse näitajaks, millega seadusandja peaks oma tegevuse kooskõlla viima.

   (vt punktid 90–92)