—

M. Gambazzi, esindajad: avvocato B. Nascimbene ja avvocato M. Condinanzi,

—

DaimlerChrysler Canada Inc. ja CIBC Mellon Trust Company, esindajad: avvocato F. Alvino, avvocato S. Pravettoni ja avvocato A. Anglani,

—

Itaalia valitsus, esindaja: I. M. Braguglia, keda abistas avvocato dello Stato W. Ferrante,

—

Kreeka valitsus, esindajad: T. Papadopoulou ja O. Patsopoulou,

—

Ühendkuningriigi valitsus, esindajad: Z. Bryanston-Cross, I. Rao ja M. Gray,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: A.-M. Rouchaud-Joët, E. Montaguti ja N. Bambara,

1

Eelotsusetaotlus puudutab 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32), mida on muudetud . aasta konventsiooniga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta (EÜT L 304, lk 1; muudetud tekst lk 77), . aasta konventsiooniga Kreeka Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 388, lk 1), . aasta konventsiooniga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta (EÜT L 285, lk 1) ning . aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta (EÜT 1997 C 15, lk 1) (edaspidi „Brüsseli konventsioon”), artikli 27 punkti 1 tõlgendamist.

2

See taotlus esitati M. Gambazzi, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Lugano (Šveits), ning Kanadas asutatud äriühingute DaimlerChrysler Canada Inc. (edaspidi „DaimlerChrysler”) ja CIBC Mellon Trust Company (edaspidi „CIBC”) vahelises kohtuvaidluses, mille esemeks oli kahe Ühendkuningriigis tehtud otsuse täitmine Itaalias.

3

Brüsseli konventsiooni III jaotise „Tunnustamine ja täitmine ” artiklites 25–49 on reguleeritud tingimused, mille alusel osalisriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse teistes osalisriikides.

4

Nimetatud konventsiooni artikkel 25 sätestab:

„Konventsiooni tähenduses on otsus igasugune osalisriigi kohtu lahend, sealhulgas dekreet, määrus, resolutsioon või täitemäärus, samuti kohtuametniku otsus kohtukulude kohta.”

5

Nimetatud konventsiooni artikli 27 punktid 1 ja 2 sätestavad:

„Otsust ei tunnustata:

6

Brüsseli konventsiooni artikkel 29 kohtuotsuste tunnustamise kohta ja artikli 34 kolmas lõik kohtuotsuste täideviimise kohta sätestavad samas sõnastuses:

„Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.”

7

16. septembril 1988 Luganos allkirjastatud konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 319, lk 9; edaspidi „Lugano konventsioon”) sai alguse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni loomisest ning viimase osalisriikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel Brüsseli konventsiooniga analoogse süsteemi kehtestamisest.

8

Lugano konventsiooni artikli 27 punkt 1 sätestab:

„Kohtuotsust ei tunnustata:

9

Lugano konventsioonile alla kirjutanud riikide, mis on ka Euroopa ühenduste liikmesriigid, valitsuste esindajate deklaratsiooni kohaselt on „asjakohane, et Euroopa Ühenduste Kohus võtab Brüsseli konventsiooni tõlgendades arvesse Lugano konventsiooni kohta käivast kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid”.

10

Samamoodi paneb protokolli nr 2 Lugano konventsiooni ühtse tõlgendamise kohta artikkel 1 igale osalisriigile kohustuse „võtta arvesse põhimõtteid, mis sisalduvad teiste osalisriikide kohtute kõikides asjaomastes otsustes”.

11

Eelotsusetaotlusest ja Euroopa Kohtule esitatud märkustest nähtub, et lahendades DaimlerChrysleri ja CIBC kahju hüvitamise hagi M. Gambazzi vastu andis High Court of Justice (England & Wales), Chancery Division DaimlerChrysleri ja CIBC taotlusel 26. veebruaril 1997 määruse, millega ta esiteks keelas M. Gambazzil ajutiselt oma teatud vara käsutamise (freezing order) ning teiseks tegi talle ettekirjutuse avalikustada teave teatud vara kohta ning tema omandis olevad dokumendid, mis puudutavad põhimenetluses esitatud nõuet (disclosure order). See määrus tehti M. Gambazzile, kes ilmus ettenähtud korras High Courti ette, Šveitsi ametivõimude poolt teatavaks .

12

M. Gambazzi ei järginud ‘disclosure order’t, või vähemalt mitte täielikult. High Court andis seega DaimlerChrysleri ja CIBC taotlusel 10. juulil 1998. aastal määruse, mille kohaselt keelatakse M. Gambazzil edaspidi menetluses osalemine, kui ta ei täida ettenähtud tähtaja jooksul oma kohustust avalikustada taotletud teave ja dokumendid (unless order).

13

M. Gambazzi esitas ‘freezing order’, ‘disclosure order’ ja ‘unless order’ peale eraldi kaebused. Kõik need kaebused jäeti rahuldamata.

14

High Court andis 13. oktoobril 1998. aastal uue ‘unless order’.

15

Kuna M. Gambazzi ei täitnud ettenähtud tähtaja jooksul kõiki temale viimase kohtumäärusega ette nähtud kohustusi, leiti ta olevat süüdi kohtu korralduse mittetäitmises (contempt of Court) ja kõrvaldati menetlusest (debarment).

16

High Court tegi oma 10. detsembri 1998. aasta otsuse, mida on täiendatud . aasta määrusega (edaspidi „High Courti otsused”), nagu oleks M. Gambazzi jätnud kohtusse ilmumata, ning rahuldas DaimlerChrysleri ja CIBC nõuded, mõistes M. Gambazzilt nende kasuks välja kahjuhüvitised 169752058 Kanada dollarit ja 71595530 Kanada dollarit ning 129974770 USA dollarit, mida on suurendatud kõrvalkulude võrra.

17

Corte d’appello di Milano (Itaalia) kuulutas DaimlerChrysleri ja CIBC taotlusel oma 17. detsembri 2004. aasta kohtumäärusega High Courti otsused Itaalias täitmisele pööratavateks.

18

M. Gambazzi esitas viimase kohtumääruse peale kaebuse. Ta väidab, et High Courti otsuseid ei saa Itaalias tunnustada, kuna need on Brüsseli konventsiooni artikli 27 lõike 1 tähenduses vastuolus avaliku korraga, kuna nad on tehtud kaitseõigusi ja võistlevuse põhimõtet rikkudes.

19

Neil asjaoludel otsustas nimetatud kaebust lahendav Corte d’appello di Milano menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas selle riigi kohus, kus kohtuotsuse täitmist taotletakse, võib Brüsseli konventsiooni artikli 27 punktis 1 sätestatud avaliku korra klausli alusel võtta arvesse seda, et selle riigi kohus, kus otsus tehti, jättis kohtuvaidluse kaotanud poole, kes ilmus kohtusse, ilma võimalusest ennast kaitsta, võttes eespool kirjeldatud tingimustes vastu kõrvaldamismääruse (debarment); või on selle sätte, koostoimes Brüsseli konventsiooni artiklitest 26 jj tulenevate põhimõtetega, mis käsitlevad kohtuotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist ühenduses, tõlgendusega vastuolus, kui siseriiklik kohus loeb avaliku korraga vastuolus olevaks nimetatud konventsiooni artikli 27 punkti 1 tähenduses sellise tsiviilmenetluse, milles ühel poolel keelatakse kaitseõiguste teostamine kohtu tehtud kõrvaldamismäärusega seetõttu, et nimetatud pool ei täitnud kohtu korraldust?”

20

Selle küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, et kas Brüsseli konventsiooni artikli 27 punktis 1 sätestatud avaliku korra tingimusele tuginedes võib kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud riigi kohus võtta arvesse asjaolu, et selle riigi kohus, kus otsus on tehtud, tegi otsuse hageja nõuete osas, kuulamata ära kostjat, kes ilmus ettenähtud korras kohtusse, kuid kõrvaldati menetlusest määrusega, kuna ta ei täitnud temale eelnevalt sama menetluse käigus tehtud määrusega pandud kohustusi.

21

Sissejuhatuseks tuleb uurida, kas High Courti otsused on otsused Brüsseli konventsiooni artikli 25 tähenduses või, nagu väidab M. Gambazzi, ei vasta nimetatud otsused sellele määratlusele, kuna neid vastu võttes ei ole arvestatud võistlevuse põhimõttega ega õigusega õiglasele kohtulikule asutamisele.

22

Seoses sellega tuleb meenutada, et Brüsseli konventsiooni artikkel 25 viitab konventsiooni osalisriikide kohtute igasugustele lahenditele nende vahel vahet tegemata.

23

Euroopa Kohus on kindlalt rõhutanud, et Brüsseli konventsiooni sätted – nagu II jaotise sätted kohtualluvuse kohta ja III jaotise sätted tunnustamise ja täideviimise kohta – väljendavad Brüsseli konventsiooni eesmärkide raames kavatsust tagada, et kohtuotsuste tegemiseks rakendatavad menetlused toimuvad kooskõlas kaitseõigustega. Euroopa Kohus leidis siiski, et selleks, et nimetatud lahendid kuuluksid kõnealuse konventsiooni kohaldamisalasse, piisab sellest, et need oleksid kohtuotsused, mis enne hetke, kui nende tunnustamist või täitmist mõnes teises riigis taotletakse, olid või võisid olla selles riigis, kus otsus on tehtud, erinevate reeglite alusel võistleva kohtumenetluse esemeks (21. mai 1980. aasta otsus kohtuasjas 125/79: Denilauler, EKL 1980, lk 1553, punkt 13).

24

Seetõttu kuuluvad näiteks tagaselja tehtud kohtuotsused Brüsseli konventsiooni artikli 27 punkti 2 kohaselt, mis osutab sõnaselgelt juhtumile, kus kostja suhtes tehakse tagaseljaotsus, nimetatud konventsiooni kohaldamisalasse.

25

Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 24, on High Courti otsused vormistatud kohtuotsuse ja -määrusena, mis on tehtud tagaselja tsiviilmenetluse käigus, mis üldjuhul järgib võistlevuse põhimõtet. Asjaolu, et kohus tegi otsuse nii, nagu ei oleks kostja, kes ilmus ettenähtud korras kohtusse, kohal viibinud, ei saa seada kahtluse alla tehtud otsuste liigitust. Seda asjaolu saab arvesse võtta ainult hindamisel, kas nimetatud otsused on kooskõlas selle riigi avaliku korraga, kus täitmist taotletakse.

26

Euroopa Kohus otsustas 28. märtsi 2000. aasta otsuses kohtuasjas C-7/98: Krombach (EKL 2000, lk I-1935, punkt 23), et hoolimata sellest, et ta ei saa otsustada osalisriigi avaliku korra sisu üle, on ta siiski pädev kontrollima piire, mille raames osalisriigi kohus võib sellele mõistele tugineda, et teise osalisriigi kohtu otsust mitte tunnustada.

27

Euroopa Kohus on täpsustanud, et avaliku korra klausli kasutamine on lubatud üksnes juhtudel, kui mõnes teises osalisriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmine riivaks vastuvõetamatul moel selle riigi õiguskorda, kus otsuse tunnustamist või täitmist taotletakse, kuna see kahjustaks mõnda aluspõhimõtet. Kahjustamine peab kujutama endast selle liikmesriigi õiguskorras, kus tunnustamist või täitmist taotletakse, olulise tähtsusega õigusnormi või selles õiguskorras põhiõigusena käsitletava õiguse ilmselget rikkumist (eespool viidatud kohtuotsus Krombach, punkt 37).

28

Mis puudutab kaitseõiguste teostamist, millele on viidatud eelotsuse küsimuses, siis on Euroopa Kohus meenutanud, et sellel on õiglase kohtuliku arutamise korraldamise ja kulgemise juures äärmiselt tähtis roll ning et see on üks neist põhiõigustest, mis tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ning inimõiguste kaitset puudutavatest rahvusvahelistest õigusaktidest, milles liikmesriigid on osalenud või millega nad on liitunud ja mille hulgas on eriline tähendus Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Krombach, punktid 38 ja 39).

29

Põhiõigused, nagu kaitseõiguste austamine, ei ole muidugi absoluutsed eelisõigused, vaid neile on lubatud seada piiranguid. Need piirangud peavad aga olema tegelikus vastavuses kõnealuste meetmetega taotletava üldise huvi eesmärkidega ega tohi taotletavat eesmärki silmas pidades kujutada endast selliselt tagatud õiguste ilmset ega ebaproportsionaalset rikkumist.

30

Ühendkuningriigi valitsus selgitas, et ‘freezing order’, ‘disclosure order’ ja ‘unless order’ eesmärk on tagada õiglane ja tõhus õigusemõistmine.

31

Tuleb möönda, et selline eesmärk võib õigustada kaitseõiguste piiramist. Nagu märkisid Itaalia ja Kreeka valitsus, on enamiku liikmesriikide õiguskorras ette nähtud sanktsioonid isikute suhtes, kes oma käitumisega venitavad tsiviilmenetlust nii, et viivituse tulemusena võib kohtulik arutamine lõpuks muutuda võimatuks.

32

Sellised sanktsioonid ei pruugi seega olla ilmselgelt ebaproportsionaalsed viidatud eesmärgi suhtes, mis seisneb tõhusa menetluse tagamises hea õigusemõistmise huvides.

33

Käesolevas põhikohtuasjas rakendatud sanktsioon, st M. Gambazzi täielik kõrvaldamine menetlusest, on, nagu märkis kohtujurist oma ettepanku punktis 67, kaitseõiguste suhtes võimalikest rakendatavatest piirangutest kõige rangem. Järelikult selleks, et niisugune piirang ei kujutaks endast selle õiguse ilmset ega ebaproportsionaalset rikkumist, peab see vastama väga kõrgetele nõuetele.

34

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses on hinnata, kas see on nii käesolevas kohtuasjas esinevate asjaolude korral.

35

Selles kontekstis tuginevad põhikohtuasja pooled Tribunal fédéral’i (Šveits) 9. novembri 2004. aasta kohtuotsusele (kohtuasi 4P082/2004). Selle kohtuotsusega jättis nimetatud kohus rahuldamata CIBC ja DaimlerChrysleri kaebuse Tribunale d’appello del cantone Ticino (Ticino kantoni apellatsioonikohus, Šveits) otsuse peale, millega keelduti Šveitsis tunnustamast ja M. Gambazzi suhtes täitmisele pööramast High Courti otsuseid, kuna need on vastuolus Lugano konventsiooni artikli 27 punktiga 1. Tribunal fédéral otsustas, et M. Gambazzi kõrvaldamine High Courti menetlusest ei ole vastuolus Šveitsi avaliku korraga, kuid leidis, et muud asjaolud, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole käesolevas menetluses viidanud, õigustavad siiski avaliku korra klausli kohaldamist.

36

Vastavalt Lugano konventsioonile alla kirjutanud riikide, mis on ka Euroopa ühenduste liikmesriigid, valitsuste esindajate deklaratsioonile on asjakohane, et Euroopa Kohus võtab arvesse Tribunal fédérali kohtuotsuses sisalduvaid põhimõtteid ja eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kohustus neid põhimõtteid järgida nimetatud konventsiooni ühetaolist tõlgendamist käsitleva protokolli nr 2 artikli 1 kohaselt.

37

Seoses sellega tuleb märkida, et selleks, et täpsustada avaliku korra klauslit, viitab Tribunal fédéral õigusele õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigusele olla ära kuulatud ning neile põhimõtetele on viidanud ka Euroopa Kohus oma eespool viidatud kohtuotsuses Krombach, mida ta meenutab käesoleva kohtuotsuse punktides 27 ja 28.

38

Mis puudutab eespool viidatud Tribunal fédérali kohtuotsuses esinevat konkreetset hinnangut vastuolule Šveitsi avaliku korraga, siis tuleb täpsustada, et see hinnang ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtule ametlikult siduv. Arvestades, et käesoleval juhul peab viimati nimetatud kohus hindama vastuolu Itaalia avaliku korraga, vastab see veelgi enam tõele.

39

Selleks et täita käesoleva kohtuotsuse punktis 26 meenutatud tõlgendamisülesannet, tuleb Euroopa Kohtul kõigepealt täpsustada põhimõtteid, andes üldised kriteeriumid, millest lähtudes eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks oma hinnangu andma.

40

Sellega seoses tuleb märkida, et küsimust, kas otsuse teinud riigi poolt võetud kõrvaldamismeede on kooskõlas selle riigi, kus otsuse täitmisele pööramist taotletakse, avaliku korraga, tuleb hinnata lähtudes menetlusest tervikuna ja võttes arvesse kõiki asjaolusid (vt selle kohta 2. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C-341/04: Eurofood IFSC, EKL 2006, lk I-3813, punkt 68).

41

See tähendab, et käesoleval juhul tuleb arvesse võtta mitte ainult tingimusi, millest lähtuvalt tehti High Courti menetluses otsused, mille täitmist taotletakse, vaid samuti tingimusi, millest lähtuvalt tehti eelnevas staadiumis disclosure order ja unless order.

42

Esiteks seoses ‘disclosure order’iga peab eelotsusetaotluse esitanud kohus välja selgitama, kas ja mil määral oli M. Gambazzil võimalus enne nende kuulutamist nende ulatuse ja sisu suhtes olla ära kuulatud. Samuti tuleb uurida, millised olid M. Gambazzi edasikaebamise võimalused ‘disclosure order’i muutmiseks või tühistamiseks peale nende väljakuulutamist. Selles kontekstis tuleb tuvastada, kas huvitatud isikul oli võimalus tugineda kõigile faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis tema arvates põhjendavad tema taotlust, ning kas kõiki nimetatud aspekte on võistlevuse põhimõttest kinni pidades sisuliselt uuritud või ta sai – vastupidi – tõstatada ainult piiratud küsimusi.

43

Seoses sellega, et M. Gambazzi ei täitnud ‘disclosure order’t, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, kas M. Gambazzi poolt esitatud põhjendustele, eelkõige asjaolule, et taotletud teabe avalikustamine oleks viinud tema kui advokaadi ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseni, seega kriminaalkorras karistatava teo toimepanemiseni, oleks saanud võistleva kohtumenetluse raames tugineda.

44

Seejärel, mis puudutab ‘unless order’ väljakuulutamist, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul uurida, kas M. Gambazzil oli võimalik kasutada menetluslikke tagatisi, mis oleks tal tegelikult võimaldanud võetud meedet vaidlustada.

45

Mis puudutab High Courti otsuseid, millega ta kaebuse esitajate nõudel otsustas teha kostja suhtes otsuse, nagu ta ei oleks kohtusse ilmunud, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul uurida, kas nimetatud nõuete põhjendatust selles menetluse staadiumis või sellele eelnevas staadiumis uuriti ja kas M. Gambazzil oli selles menetluse staadiumis või sellele eelnevas staadiumis võimalus selle kohta oma arvamust avaldada ning kas tal oli selle suhtes edasikaebeõigus.

46

Tuleb rõhutada, et need kontrollimised viiakse läbi ainult sellises ulatuses, et kindlaks määrata ilmne ning ebaproportsionaalne rikkumine õiguse olla ära kuulatud suhtes ning see ei tohi tingida High Courti sisuliste hinnangute kontrollimist, kuna selline kontrollimine kujutaks endast sisu kontrollimist, mis on Brüsseli konventsiooni artiklitega 29 ja artikli 34 kolmanda lõiguga sõnaselgelt keelatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab piirduma sellega, et ta määrab kindlaks, kas M. Gambazzil oli edasikaebeõigus, ja kontrollib, kas tal oli selle raames võimalus kasutada õigust olla ära kuulatud võistlevuse põhimõtet järgides ja oma kaitseõigusi täiel määral teostades.

47

Kontrollimiste lõpus tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul neid erinevaid asjaolusid kaaluda ja – arvestades sealjuures High Courti tõhusa õigusemõistmise eesmärki – kindlaks teha, kas M. Gambazzi menetlusest kõrvaldamine rikub ilmselt ja ebaproportsionaalselt tema õigust olla ära kuulatud.

48

Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et Brüsseli konventsiooni artikli 27 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud riigi kohus võib nimetatud artiklis viidatud avaliku korra klausli puhul võtta arvesse asjaolu, et selle riigi kohus, kus otsus on tehtud, tegi otsuse hageja nõuete osas, kuulamata ära kostjat, kes ilmus ettenähtud korras kohtusse, kuid kõrvaldati määrusega menetlusest, kuna ta ei täitnud temale eelnevalt sama menetluse käigus tehtud määrusega pandud kohustusi, kui menetluse igakülgse hindamise tulemusena ja kõiki asjaolusid arvestades selgub, et kõrvaldamise meede kujutab endast kostja õiguse olla ära kuulatud ilmset ja ebaproportsionaalselt rikkumist.

49

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud . aasta konventsiooniga Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta, . aasta konventsiooniga Kreeka Vabariigi ühinemise kohta, . aasta konventsiooniga Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise kohta ning . aasta konventsiooniga Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta, artikli 27 punkti 1 tuleb tõlgendada järgmiselt:

kohtuotsuse täitmisele pööramise taotluse saanud riigi kohus võib nimetatud artiklis viidatud avaliku korra klausli puhul võtta arvesse asjaolu, et selle riigi kohus, kus otsus on tehtud, tegi otsuse hageja nõuete osas, kuulamata ära kostjat, kes ilmus ettenähtud korras kohtusse kuid kõrvaldati menetlusest, kuna ta ei täitnud temale eelnevalt sama menetluse käigus tehtud määrusega pandud kohustusi, kui menetluse igakülgse hindamise tulemusena ja kõiki asjaolusid arvestades selgub, et kõrvaldamise meede kujutab endast kostja õiguse olla ära kuulatud ilmset ja ebaproportsionaalselt rikkumist.