—

Kamino International Logistics BV, esindajad: advokaadid H. de Bie ja E. Zietse,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: C. M. Wissels ja D. J. M. de Grave,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: G. Wilms, keda abistas advokaat F. Tuytschaever,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas toodud kombineeritud nomenklatuuri – mida on muudetud komisjoni . aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (ELT L 281, lk 1; ELT eriväljaanne 02/14, lk 3; edaspidi „KN” või „kombineeritud nomenklatuur”) – tõlgendamist ja komisjoni . aasta määruse (EÜ) nr 754/2004 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (ELT L 118, lk 32; ELT eriväljaanne 02/16, lk 93) kehtivust.

2

Eelotsusetaotlus esitati Staatssecretaris van Financiëni (rahandusasjade riigisekretär) ja Kamino International Logistics BV (edaspidi „Kamino”) vahelises kohtuvaidluses seoses teatavate vedelkristallekraaniga (LCD) monitoride tariifse klassifitseerimisega 2004. aasta augustis.

3

Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) Euroopa Majandusühenduse nimel heaks Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem, ja selle konventsiooni sõlmitud muutmisprotokolli (edaspidi „HS-i konventsioon”).

4

HS-i konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid oleksid konventsiooniga kehtestatud harmoneeritud süsteemiga (edaspidi „HS”) kooskõlas, ja kasutama kõiki HS-i rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta neile vastavate arvkoodidega ning järgima selle süsteemi numeratsiooni. Sama säte näeb ette, et iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HS-i üldisi tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ning hoiduma muutmast jaotiste, gruppide, rubriikide ja alamrubriikide ulatust.

5

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur tugineb HS-ile ning KN-iga on üle võetud HS-i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN-i enda alamrubriike.

6

Nimetatud määruse – mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) – artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal vastu määruse koondnomenklatuuri täieliku redaktsiooni koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud meetmetest. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

7

Kombineeritud nomenklatuuri uus redaktsioon kehtestati määrusega nr 1789/2003, mis vastavalt artiklile 2 jõustus 1. jaanuaril 2004.

8

KN-i klassifitseerimise üldreeglid, mis asuvad KN-i esimese osa I jao punktis A, sätestavad:

„Kaupade [KN-i] klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

9

KN-i teises osas asub XVI jaotis, mis käsitleb masinaid ja mehaanilisi seadmeid, elektriseadmeid ja nende osi, helisalvestus- ja taasesitusseadmeid, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmeid ning nende osi ja tarvikuid.

10

XVI jaotises on grupid 84 ja 85. Esimesse nendest kuuluvad tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed ning nende masinate ja seadmete osad. Teise kuuluvad elektrimasinad ja -seadmed ning nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed ning nende seadmete osad ja tarvikud.

11

Grupi 84 märkus 5 sätestab:

„[…]

12

Rubriik 8471 on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]”

13

KN-i rubriik 8528 (edaspidi „rubriik 8528”) on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]

[…]”

14

Vastavalt määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teisele taandele töötab komisjon välja KN-i selgitavad märkused, mida ta avaldab regulaarselt Euroopa Liidu Teatajas. 23. oktoobril 2002 avaldatud selgitavad märkused (EÜT C 256, lk 1) täpsustavad alamrubriigi 84716090 kohta järgmist:

„Sellesse alamrubriiki kuuluvad kuvarid, mida saab kasutada üksnes automaatsete andmetöötlusseadmete väljundseadmetena.

Nende seadmetega ei saa reprodutseerida kujutist kodeeritud signaalist (liit-videosignaalist).”

15

KN-i selgitavad märkused alamrubriigi 85282190 kohta viitavad HS-i rubriigi 8528 selgitavate märkuste teise lõigu numbrile 6.

16

Ajal, mil põhikohtuasja asjaolud aset leidsid, oli alamrubriiki 85282190 kuuluvate seadmete impordile kohaldatav tollimaks 14%, alamrubriiki 84716090 kuuluvad seadmed olid aga tollimaksust vabastatud.

17

Selleks et tagada KN-i ühetaoline kohaldamine, võttis komisjon vastu määruse nr 754/2004, mis selle artikli 3 kohaselt jõustus 13. mail 2004. Nimetatud määruse lisa on sõnastatud järgmiselt:

18

Tollikoostöö Nõukogu, mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (edaspidi „WCO”), kiidab HS-i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud HS-i komitee poolt vastu võetud selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused. Vastavalt HS-i konventsiooni artikli 7 lõikele 1 on selle komitee ülesanne muu hulgas teha ettepanekuid nimetatud konventsiooni muutmiseks ning töötada välja selgitavaid märkusi, klassifitseerimise arvamusi ja muid nõuandeid HS-i tõlgendamiseks.

19

Selgitavad märkused HS-i rubriigi 8471 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„I. Arvutid ja nende plokid

[…]

D. Eraldi tarnitavad plokid

[…]

Koostisosadeks loetakse ka arvutikuvareid, mis võimaldavad töödeldud andmete graafilist kuvamist. Need erinevad mitmeti rubriigi 8528 videomonitoridest ja teleritest, sh alljärgneva poolest:

[…]”

20

Selgitavad märkused HS-i rubriigi 8528 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„[…]

Siia rubriiki kuuluvad televisioonivastuvõtjad (kaasa arvatud videomonitorid ja videoprojektorid), kas sissemonteeritud raadiolevi vastuvõtjatega või heli- ja videosalvestus- ja taasesitusaparatuuriga või ilma.

Siia rubriiki kuuluvad:

[…]

21

Kamino tegi 2004. aasta augustis tollivormistuse partiile LCD tüüpi värvimonitoridele, mille mudel on BenQ FP231W ja mis taasesitavad kujutisi valgustpeegeldavate vedelkristallide abil. Need monitorid klassifitseeriti alamrubriiki 85282190.

22

Monitoride ekraanimõõtmed on 53,48 (L) x 46,55 (K) x 24,84 (S) cm ja diagonaali pikkus 58,42 cm (23 tolli). Nende maksimaalne eraldusvõime on 1920 × 1200 pikslit, kuvasuhe 16:10, horisontaalne ja vertikaalne realaotussagedus vastavalt 30–81 kHz ja 50–76 Hz, heledus 250 cd/m2, kontrastsus 500:1 ning need on võimelised kuvama 16,7 miljonit värvi.

23

Nimetatud monitorid on varustatud D-Sub, DVI-D, USB, S-video ja liit-video pistmikega, tänu millele võivad need taasesitada nii automaatselt andmetöötlusseadmelt kui muudelt seadmetelt pärinevaid kujutisi. Peale selle on neil monitoridel ka 4-vatise maksimaalvõimsusega audioväljund, kuhu võib ühendada kõlarid.

24

Kuna Kamino leidis, et nimetatud monitorid oleks tulnud klassifitseerida alamrubriiki 84716090, esitas ta maksuotsuse peale vaide. Tolliinspektori otsusega jäeti vaie rahuldamata põhjusel, et nimetatud monitore saab kasutada kujutise taasesitamiseks ning neid võib ühendada DVD-seadmetega, kodukino projektoritega, mängukonsoolidega, videokaameratega ja automaatsete andmetöötlusseadmetega.

25

Gerechtshof te Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus) leidis selle otsuse peale esitatud kaebust lahendades, et põhikohtuasjas käsitletavate monitoride omaduste, eelkõige eraldusvõime ja heleduse põhjal on need monitorid mõeldud leiutajatele, graafikutele ja analoogsete erialade esindajatele ning need on spetsiaalselt loodud selleks, et asetada need töölauale ja neid lähedalt vaadata.

26

Nimetatud kohus tuvastas, et tootja oli kõnealused seadmed turule lasknud üksnes sellist kasutusala silmas pidades ja pealegi olid need seadmed liiga kallid, et neid üksnes või peamiselt mängimiseks kasutada. Seetõttu leidis ta, et isegi kui põhikohtuasjas käsitletavad monitorid ei ole mõeldud kasutamiseks üksnes eespool viidatud kategooriate erialade esindajatele, kuna neil on ka muid kasutusvõimalusi, on need ratsionaalse ja tõhusa kasutuse seisukohast nimetatud sihtgrupile suunatud niivõrd ülekaalukalt, et need üldjuhul vastavad KN-i grupi 84 märkuse 5 punktis B sätestatud kriteeriumidele. Nimetatud kohtu arvates ei ole määrus nr 754/2004 selle järeldusega vastuolus, kuna see määrus viitab muudele seadmetele, millel on tehniliselt hoopis erinevad omadused.

27

Staatssecretaris van Financiën esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile (Madalmaade ülemkohus), väites, et kui Gerechtshof te Amsterdam uuris, kas KN-i grupi 84 märkuse 5 punktis B määratletud kriteeriumid on põhikohtuasjas käsitletavate monitoride puhul täidetud, siis ei võtnud ta ekslikult arvesse muid nende monitoride kasutusvõimalusi kui kasutamine automaatse andmetöötlussüsteemi osana.

28

Hoge Raad der Nederlandenil tekkis esiteks küsimus, kas juhul, kui ei ole ühest kriteeriumi, mis võimaldaks tehniliste omaduste põhjal kindlaks määrata niisuguse monitori põhiotstarbe, mis on võimeline taasesitama videopilte nii automaatselt andmetöötlusseadmelt kui ka teistest allikatest, võib määrava tähtsusega olla ka kasutajate sihtgrupp, mille saab seadme müügiviisi põhjal kindlaks määrata, ja müügihind. Teiseks tekkis sel kohtul küsimus, kas määruse nr 754/2004 kohaldamisala laieneb põhikohtuasjas käsitletavatele monitoridele.

29

Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

30

Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt teada, kas niisuguseid monitore, nagu põhikohtuasjas käsitletavad, mis võivad taasesitada signaale nii automaatselt andmetöötlusseadmelt kui ka teistest allikatest, võib käsitada „peamiselt automaatses andmetöötlusseadmes kasutatavat tüüpi” plokina KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B tähenduses ja klassifitseerida need alamrubriiki 84716090.

31

Siinkohal tuleb meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks üldjuhul otsida tema objektiivsete tunnuste ning omaduste seast, nagu need on kindlaks määratud kombineeritud nomenklatuuri rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige 18. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas C-142/06: Olicom, EKL 2007, lk I-6675, punkt 16 ja viidatud kohtupraktika).

32

Kombineeritud nomenklatuuri rubriikidele eelnevad märkused, samuti nagu Tollikoostöö Nõukogu selgitavad märkused, on olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellistena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (vt 19. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas C-11/93: Siemens Nixdorf, EKL 1994, lk I-1945, punkt 12; . aasta otsus kohtuasjas C-382/95: Techex, EKL 1997, lk I-7363, punkt 12; . aasta otsus kohtuasjas C-339/98: Peacock, EKL 2000, lk I-8947, punkt 10, ja eespool viidatud kohtuotsus Olicom, punkt 17).

33

Antud juhul viitab rubriigi 8471 – kuhu Kamino väidab põhikohtuasjas käsitletavaid monitore kuuluvat – sõnastus eelkõige automaatsetele andmetöötlusseadmetele ja nende plokkidele, samas kui rubriigi 8528 – kuhu Madalmaade valitsuse ja komisjoni arvates tuleb nimetatud monitorid klassifitseerida – sõnastus puudutab eelkõige televisiooni vastuvõtuseadmeid ja videomonitore. Alamrubriiki 84716090 kuuluvad muud sisend- või väljundseadmed kui printerid ja klahvistikud, mis võivad samas korpuses sisaldada mäluseadet, alamrubriik 85282190 viitab aga värvipildiga videomonitoridele.

34

Komisjon leiab, et kuna põhikohtuasjas käsitletavad monitorid võivad taasesitada ka kujutisi, mis pärinevad mujalt kui automaatselt andmetöötlusseadmelt, siis täidavad need muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti E tähenduses. Järelikult ei tuleks nende monitoride suhtes kohaldada selle grupi märkuse 5 punkti B ning need tuleks klassifitseerida hoopis nende funktsioonile vastavasse rubriiki 8528, mis viitab muu hulgas videomonitoridele.

35

Selle väitega ei saa siiski nõustuda.

36

KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti E kohaselt „[klassifitseeritakse m]asinad, mis täidavad muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus ja mis sisaldavad arvutit või töötavad koos arvutiga, […] nende funktsioonidele vastavatesse rubriikidesse või selliste puudumisel jääkrubriikidesse”.

37

Selle märkuse sõnastusest tuleneb, et koos automaatse andmetöötlusseadmega töötava seadme „spetsiifiline funktsioon” peab olema „muu […] kui andmetöötlus” (vt eespool viidatud kohtuotsus Olicom, punkt 30).

38

Lisaks tuleneb KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti E üldisest ülesehitusest ja eesmärgist, et selles märkuses esitatud väljendiga „klassifitseeritakse nende funktsioonidele vastavatesse rubriikidesse” ei soovita muuta klassifitseeritava seadme üht funktsiooni määravamaks kui teised selle masina funktsioonid, mis seonduvad andmetöötlusega, vaid vältida, et seadmed, mille funktsioon ei seisne andmetöötluses, klassifitseeritakse rubriiki 8471 üksnes seetõttu, et nende ehitusse kuulub ka automaatne andmetöötlusseade või et need töötavad niisuguse seadmega ühendatuna (11. detsembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-362/07 ja C-363/07: Kip Europe jt, EKL 2008, lk I-9489, punkt 33).

39

Tuleb meelde tuletada, et nagu tuleneb eespool viidatud kohtuotsuse Kip Europe jt punktist 36, täidavad „muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus” vaid need automaatset andmetöötlusseadet sisaldavad või niisuguse seadmega ühendatuna töötavad seadmed, mille funktsioon ei ole andmetöötlus.

40

Vastavalt vaidlustamata andmetele, mis on toodud Euroopa Kohtule käesolevas menetluses esitatud toimikus, on vaidlusalustel monitoridel peale niisugustelt seadmetelt nagu mängukonsool, video- või DVD-seade pärinevate kujutiste taasesitamise funktsiooni, mis ei ole andmetöötlus, ka automaatselt andmetöötlusseadmelt saabuvate signaalide taasesitamise funktsioon.

41

Järelikult tuleb uurida, kas niisugused monitorid kuuluvad – nagu väidab Kamino – rubriiki 8471 kui automaatse andmetöötlusseadme plokid, sest need vastavad kolmele KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunktides a–c sätestatud tingimusele: on üksnes või peamiselt automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi, on ühendatavad keskseadmega ja on suutelised võtma vastu või edastama andmeid selles süsteemis kasutataval kujul.

42

Selles osas on selge, et nimetatud monitorid on ühendatavad keskseadmega, et need võtavad vastu andmeid selles süsteemis kasutataval kujul ning kuna need võivad taasesitada signaale ka teistest allikatest, siis ei ole need üksnes automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi. Seega tuleb uurida, kas neid võiks siiski käsitada „peamiselt” niisuguses süsteemis kasutatavat tüüpi KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a tähenduses.

43

Nii Madalmaade valitsus kui komisjon kinnitavad, et KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et ainuüksi võimalus, et põhikohtuasjas käsitletavad monitorid saavad taasesitada kujutist, mis pärineb muudest allikatest kui automaatne andmetöötlusseade, välistab nende klassifitseerimise rubriiki 8471.

44

Eespool toodud tõlgendusega KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a kohta, mille sõnastuses on sõnaselgelt arvesse võetud automaatse andmetöötlusseadme plokkide kaks kategooriat – nii „üksnes” automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi plokid kui ka „peamiselt” niisuguses süsteemis kasutatavat tüüpi plokid –, ei saa siiski nõustuda.

45

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 märkis, tähendaks niisugune tõlgendus seda, et märkuse tekstist kõrvaldatakse väljend „peamiselt”.

46

Madalmaade valitsus ja komisjon viitavad oma argumentatsiooni põhjenduseks KN-i selgitavatele märkustele alamrubriigi 84716090 kohta ning HS-i selgitavatele märkustele rubriigi 8471 kohta ja eriti nende I osa punkti D alapunkti 1 esimesele lausele, mis puudutab automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid.

47

Selles osas on välja kujunenud kohtupraktika, mille kohaselt komisjoni väljatöötatud KN-i selgitavad märkused ning WCO väljatöötatud HS-i selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent need ei ole siiski õiguslikult siduvad (vt eelkõige 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-311/04: Algemene Scheeps Agentuur Dordrecht, EKL 2006, lk I-609, punkt 27 ja viidatud kohtupraktika).

48

Nimetatud kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste – mis ei asenda HS-i selgitavaid märkusi, vaid neid tuleb pidada viimaste täienduseks (vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-486/06: Van Landeghem, EKL 2007, lk I-10661, punkt 36) ja lugeda nendega koosmõjus – sisu peab seega olema KN-i sätetega kooskõlas ja ei tohi muuta nende ulatust (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Algemene Scheeps Agentuur Dordrecht, punkt 28 ja viidatud kohtupraktika).

49

Kui käesoleva kohtuotsuse punktis 46 nimetatud selgitavaid märkusi tuleks tõlgendada nii – nagu Madalmaade valitsus ja komisjon soovitavad –, et need välistaksid kõigi niisuguste monitoride klassifitseerimise alamrubriiki 84716090, mis võivad taasesitada signaale nii automaatselt andmetöötlusseadmelt kui ka teistest allikatest, siis muudaksid ja konkreetsemalt kitsendaksid need selgitavad märkused KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a ulatust.

50

Sellest järeldub, et kui tõlgendada sel viisil KN-i selgitavaid märkusi alamrubriigi 84716090 kohta ning HS-i selgitavaid märkusi rubriigi 8471 kohta ja eriti nende I osa punkti D alapunkti 1 esimest lauset, mis puudutab automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid, siis tuleks need märkused selles punktis kohaldamata jätta, kuna see tõlgendus ei ole kooskõlas KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunktiga a.

51

Eespool toodut arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et niisuguste monitoride nagu põhikohtuasjas käsitletavad klassifitseerimist alamrubriiki 84716090 plokkidena, mis on „peamiselt” automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunkti a tähenduses, ei välista pelk asjaolu, et need võivad taasesitada signaale nii automaatselt andmetöötlusseadmelt kui ka teistest allikatest.

52

Selles küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul täpsustada, millised on need kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas niisugused monitorid nagu põhikohtuasjas käsitletavad on peamiselt automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi plokid.

53

Komisjon kinnitab, et pistmikud, millega on varustatud põhikohtuasjas käsitletavad monitorid ehk DVI-D, S-video ja liit-video pistmikud on telerite jaoks valmistatud ekraanidel. Seetõttu on põhikohtuasjas käsitletavatel monitoridel kahekordne funktsioon: automaatselt andmetöötlusseadmelt signaalide taasesitamine ja videopiltide taasesitamine.

54

Madalmaade valitsus märgib, et kui monitorid on varustatud VGA liidesega, millel võib olla ka audioliides, siis tuleb neid käsitada üksnes automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi monitoridena. Kui see hüpotees kõrvale jätta, siis ainult juhul, kui ka teisi liideseid omavate monitoride kasutamisvõimalus väljaspool automaatset andmetöötlussüsteemi on vaid teoreetiline, saab neid monitore käsitada peamiselt automaatses andmetöötlussüsteemis kasutatavat tüüpi monitoridena.

55

Nende argumentidega ei saa siiski nõustuda.

56

Kuigi on tõsi, nagu komisjon oma märkustes mainib, et KN-i grupi 84 märkuse 5 punkti B alapunktis a sätestatud kriteerium „üksnes või peamiselt automaatses andmetöötlusseadmes kasutatavat tüüpi” ei viita mitte monitori kasutamisele iseenesest, vaid funktsioonidele, mis tal võivad olla, on nimetatud märkuses sellest hoolimata, nagu selgub ka käesoleva kohtuotsuse punktist 44, sõnaselgelt arvesse võetud plokkide kaks viidatud kategooriat ning see eristus tuleb ka praktikas ellu viia.

57

Sellega seoses tuleb märkida, et vastupidi sellele, mida kinnitavad Madalmaade valitsus ja komisjon, ei saa põhikohtuasjas käsitletavate monitoride taoliste monitoride pistmike arv ja tüüp iseenesest kujutada endast määravat kriteeriumi nende monitoride tariifsel klassifitseerimisel ning selleks tuleb ka teisi kriteeriume ning nende monitoride objektiivseid omadusi arvesse võttes hinnata nii seda, mil määral need võivad mitmeid funktsioone täita, kui ka seda, millisel tasemel need neid funktsioone täidavad.

58

Järelikult, kuna ei saa välistada niisuguste monitoride kuulumist automaatse andmetöötlusseadme ploki mõiste alla KN-i märkuse 5 punkti B alapunkti a ja märkuse 5 punkti C tähenduses, tuleb kindlaks teha kriteeriumid, mis võimaldavad otsustada, kas need monitorid on peamiselt automaatsetes andmetöötlusseadmes kasutatavat tüüpi või võimaldavad nende tehnilised omadused neid liigitada teleriekraanide või videomonitoride hulka.

59

Antud juhul tuleb niisuguste monitoride nagu põhikohtuajas käsitletavad tariifsel klassifitseerimisel lähtuda selgitavatest märkustest HS-i rubriigi 8471 kohta ning eriti märkuste I osa punkti D alapunktidest 1–5, mis puudutavad automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid.

60

Nimetatud punktidest selgub, et peamiselt automaatses andmetöötlusseadmes kasutatavat tüüpi monitore saab peale asjaolu, et need on varustatud andmetöötlussüsteemidega ühendatavate pistmikega, eristada ka teiste tehniliste omaduste järgi, nagu muu hulgas see, et need on loodud lähedalt vaadates töötamiseks, et neil ei ole võimalust televisioonisignaalide taasesitamiseks, et neil on madal elektromagnetkiirguse tase, et nende ekraani punktisamm algab 0,41 millimeetrist keskmisel eraldusvõimel ja väheneb eraldusvõime tõusmisel, et nende ribalaius on 15 MHz või suurem ning et nende ekraani pikselimõõtmed on väiksemad kui rubriigi 8528 videomonitoridel, eraldusvõime aga kõrgem kui viimastel.

61

Järelikult tuleb teisele esitatud küsimusele vastata, et selle kindlaksmääramiseks, kas niisugused monitorid nagu põhikohtuasjas käsitletavad on peamiselt automaatses andmetöötlusseadmes kasutatavat tüüpi plokid, peavad liikmesriigi ametivõimud, sh kohtud lähtuma selgitavatest märkustest HS-i rubriigi 8471 kohta ning eriti märkuste I osa punkti D alapunktidest 1–5, mis puudutavad automaatsete andmetöötlusseadmete kuvareid.

62

Selle küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas määruse nr 754/2004 – mille lisas klassifitseeritakse alamrubriiki 85282190 kahte tüüpi plasmaekraanid, mille tehnilised omadused võimaldavad kuvada automaatselt andmetöötlussüsteemilt või mujalt, näiteks DVD seadmelt või videomänguseadmelt tuuneri kaudu tulevat teavet – kohaldamisala laieneb niisugustele monitoridele nagu põhikohtuasjas käsitletavad.

63

Kohtupraktikast tuleneb esiteks, et komisjon võtab niisuguse klassifitseerimismääruse nagu määrus nr 754/2004 vastu siis, kui konkreetse toote klassifitseerimine KN-is võib põhjustada raskusi või vastuolusid, ja teiseks, et niisugune määrus on üldkohaldatav, kuna seda ei kohaldata mitte ainult ühele konkreetsele ettevõtjale, vaid kõigile nimetatud klassifikatsiooni esemeks olevate toodetega sarnastele toodetele (vt selle kohta 17. mai 2001. aasta otsus kohtuasjas C-119/99: Hewlett Packard, EKL 2001, lk I-3981, punktid 18 ja 19, ning eespool viidatud kohtuotsus Kip Europe jt, punkt 59).

64

Tuleb siiski tõdeda, et määrusega nr 754/2004 klassifitseeritud kaubad ei ole tehnilisest seisukohast võttes põhikohtuasjas käsitletavate monitoridega sarnased. Nimetatud määruse lisas kirjeldatud kahte tüüpi seadmed on plasmaekraanid, põhikohtuasjas käsitletavad monitorid aga LCD tüüpi ekraanid.

65

Monitorid erinevad ka mõõtmete poolest, kuna määruses nr 754/2004 kirjeldatud seadmete ekraani diagonaal on 106 cm (41,73 tolli), põhikohtuasjas käsitletavate monitoride diagonaal aga 58,42 cm (23 tolli).

66

Peale selle on kahel määrusega nr 754/2004 klassifitseeritud seadmetüübil eraldusvõime vastavalt 852 x 480 pikslit ja 1024 x 1024 pikslit. Põhikohtuasjas käsitletavate monitoride eraldusvõime on aga 1920 x 1200 pikslit.

67

Tuleb lisada, et isegi kui klassifitseerimismääruse kohaldamine analoogia alusel toodete suhtes, mis on selles määruses viidatutega analoogsed, aitab kaasa KN-i ühetaolisele tõlgendamisele ja ettevõtjate võrdsele kohtlemisele (vt 4. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C-130/02: Krings, EKL 2004, lk I-2121, punkt 35, ja . aasta otsus kohtuasjas C-14/05: Anagram International, lk I-6763, punkt 32), on niisugusel juhul samuti vajalik, et klassifitseeritavad tooted ja klassifitseerimismääruses viidatud tooted oleksid piisavalt sarnased.

68

Ainuüksi see, et nii põhikohtuasjas käsitletavatel monitoridel kui ka määruses nr 754/2004 viidatud toodetel on DVI pistmik ning et seetõttu võivad kõik need taasesitada signaale nii automaatselt andmetöötlusseadmelt kui ka teistest allikatest, ei ole ilma ühegi hinnanguta nende objektiivsetele omadustele ja nende erinevate funktsioonide täitmise tasemele ning käesoleva kohtuotsuse punktides 64–66 toodud erinevusi arvestades piisav, et kohaldada nende monitoride suhtes nimetatud määrust analoogia alusel.

69

Sellest tuleneb, et kuna põhikohtuasjas käsitletavad monitorid ei ole sarnased ega piisavalt analoogsed määrusega nr 754/2004 klassifitseeritud toodetele, ei saa seda määrust nendele monitoridele kohaldada. Järelikult ei ole nimetatud määruse kehtivust vaja hinnata.

70

Eespool toodud kaalutlustest lähtudes tuleb kolmandale esitatud küsimusele vastata, et määrust nr 754/2007 ei kohaldata põhikohtuasjas käsitletavate monitoride tariifsel klassifitseerimisel.

71

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab: