Kohtuasi C-205/07

Kriminaalmenetlus, milles süüdistatavad on

Lodewijk Gysbrechts

ja

Santurel Inter BVBA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van beroep te Gent)

„EÜ artiklid 28 — 30 — Direktiiv 97/7/EÜ — Tarbijakaitse sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral — Taganemistähtaeg — Keeld nõuda tarbijalt ettemaksu või tasumist enne taganemistähtaja möödumist”

Kohtujurist V. Trstenjaki ettepanek, esitatud 17. juulil 2008   I ‐ 9949

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. detsember 2008   I ‐ 9979

Kohtuotsuse kokkuvõte

Kaupade vaba liikumine – Koguselised ekspordipiirangud – Samaväärse toimega meetmed – Mõiste

(EÜ artikkel 29; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7, artikkel 6)

EÜ artikliga 29 ei ole vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis keelab müüjal nõuda sidevahendi abil sõlmitud müügilepingu raames tarbijalt ettemaksu või tasumist enne taganemistähtaja möödumist, kuid sellega on vastuolus, kui niisuguse õigusnormi kohaldamisel keelatakse nõuda tarbija maksekaardinumbrit enne mainitud tähtaja möödumist.

Selline keeld, mis kehtib müüjale, kuigi ta kohustub maksekaardinumbrit enne nimetatud tähtaja möödumist maksesumma sissekasseerimiseks mitte kasutama, on koguselise ekspordipiiranguga samaväärse toimega meede. Sellisel keelul on üldiselt olulisemad tagajärjed piiriülese müügi korral otse tarbijatele, eelkõige internetimüügi korral, seda eelkõige raskuste tõttu, mis esinevad maksmata jätnud tarbijatelt nende kohustuste täitmise nõudmisel teises liikmesriigis, eriti kui tegemist on müügiga, millega seotud rahasummad on suhteliselt väiksed. Isegi kui selline keeld on kohaldatav kõikide riigi territooriumil tegutsevate ettevõtjate suhtes, mõjutab see tegelikkuses siiski kaupade väljavedu eksportiva liikmesriigi turult rohkem kui kaupade turustamist selle liikmesriigi siseturul.

Mis puudutab sellise meetme õigustamist tarbijakaitse tagamise eesmärgiga, siis näib keeld nõuda ettemaksu olevat sobiv ja proportsionaalne, et tagada taganemisõiguse tõhus kasutamine. Sellega seoses on liikmesriikide ülesanne esiteks ühenduse õigust järgides kindlaks määrata, kuidas peavad müüja ja tarbija jagama sidevahendi abil sõlmitud müügilepingu puhul esinevat riski, et lepingut ei täideta, mis tuleneb sellest, et kummagi poole lepinguliste kohustuste täitmise vahel on ajaline nihe. Teiseks, kuigi keeld nõuda tasumist taganemistähtaja jooksul suurendab müüjate ebakindlust tarnitud kauba eest tasu saamisel, tundub see keeld olevat vajalik tarbijatele kõrge kaitsetaseme tagamiseks. Müüjale ettemaksu teinud tarbija on vähem valmis oma taganemisõigust kasutama, isegi kui tarnitud kaubad ei vasta täielikult tema nõudmistele.

Seevastu müüjale kehtestatud keeld nõuda tarbija maksekaardinumbrit võimaldab vaid kõrvaldada riski, et müüja kasseerib müügihinna sisse enne taganemistähtaja möödumist. Kui see risk realiseerub, rikub müüja oma käitumisega keeldu nõuda tasumist enne taganemistähtaja möödumist, nii et müüjale kehtestatud keeld nõuda tarbija maksekaardinumbrit läheb kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik.

(vt punktid 42 ja 43, 52, 54–56, 60–62 ja resolutsioon)