Kohtuasi C-38/07 P

Heuschen & Schrouff Oriëntal Foods Trading BV

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Apellatsioonkaebus — Imporditollimaksu vähendamine — Komisjoni otsus — Tolliseadustiku artikkel 239 — Eriolukorra olemasolu — Pettuse puudumine — Importija ilmne hooletus”

Kohtujurist V. Trstenjaki ettepanek, esitatud 4. septembril 2008   I ‐ 8602

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 20. november 2008   I ‐ 8615

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimese Astme Kohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus

   (EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 112 lõike 1 punkt c)

2. Euroopa ühenduste omavahendid – Imporditollimaksude tagasimaksmine või vähendamine

   (Nõukogu määrus nr 2658/87, I lisa; nõukogu määrus nr 2913/92, artikkel 239; komisjoni määrus nr 1196/97, lisa)

1.  EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 112 lõike 1 punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses näidatakse täpselt otsuse, mille tühistamist taotletakse, kritiseeritavad osad, samuti seda taotlust konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid. Apellatsioonkaebus, mis piirdub Esimese Astme Kohtus esitatud väidete ja argumentide kordamise või sõnasõnalise ülevõtmisega, ei vasta nimetatud sätetest tulenevale põhjendamiskohustusele. Siiski võib esimeses kohtuastmes kontrollitud õiguslikke asjaolusid apellatsioonimenetluses uuesti arutada juhul, kui apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustab selle, kuidas Esimese Astme Kohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud.

   Sellest järeldub, et selline apellatsioonkaebus on vastuvõetav, milles apellant juba Esimese Astme Kohtus oma tühistamishagi põhjendamiseks esitatud arutluskäiku korrates vaidlustab ka Esimese Astme Kohtu antud tõlgenduse.

   (vt punktid 33–36)

2.  Hindamaks, kas tegemist on ilmse hooletusega ühenduse tolliseadustiku artikli 239 tähenduses, tuleb arvesse võtta eelkõige nende sätete keerukust, mille täitmata jätmise tõttu tekkis tollivõlg, ning samuti ettevõtja erialast kogemust ja hoolsust.

   Esiteks ei ole olukord eriti keerukas ettevõtja puhul, kes palus tollimaksu vähendamist seoses nende imporditehingutega, mis olid tehtud pärast määruse nr 1196/97 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris jõustumist, kui nimetatud määruse avaldamine lõpetas regulatsiooni võimaliku keerukuse, mis oli tekkinud seetõttu, et kombineeritud nomenklatuuri hollandikeelse versiooni alamrubriigi 19059020, mis puudutab riispaberi klassifitseerimist, sõnastuses puudusid teatavad sõnad. Kuigi nimetatud alamrubriigi hollandikeelse versiooni sõnastus võis näida ebatäpsem kui teistes keeleversioonides, kirjeldab see vahetult kohaldatav ja tervikuna siduv klassifitseerimismäärus sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt tooteid, mis tuleb klassifitseerida nimetatud alamrubriiki ning millele vastavad ka asjaomase ettevõtja imporditud kaubad.

   Mis teiseks puutub erialasesse kogemusse, siis tolliagendi teenuseid kasutanud ettevõtja ei vabane, tuginedes oma kogemustele tolliformaalsuste valdkonnas, kohustusest tasuda tollimaks tollivormistusjärgselt. Vastaval juhul võiksid ettevõtjad mööda hiilida erialase kogemusega seonduvast tingimusest, kasutades süstemaatiliselt tollivaldkonna spetsialistide teenuseid, ja ühenduse tolliseadustiku artiklis 239 ette nähtud menetlust arvestades oleksid ebasoodsas olukorras just need ettevõtjad, kes täidavad tolliformaalsused ise. Sellest tuleneb, et kui tolliagent tegutseb importija nimel ja arvel, siis tuleb importija hooletuse hindamisel arvesse võtta selle agendi võimaliku hooletusega seonduvaid asjaolusid, sealhulgas tema erialast kogemust.

   Mis kolmandaks puutub ettevõtja hoolsusse, siis tuleb märkida, et hoolikas ettevõtja, kes on tutvunud Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud klassifitseerimismäärusega, ei või piirduda sellega, et jätkab oma toodete importi teatava kombineeritud nomenklatuuri koodi all ainuüksi seetõttu, et toll on seda klassifikatsiooni aktsepteerinud. Niisuguse hooletuse lubamine julgustaks ettevõtjaid tolli vigu enda huvides ära kasutama. Tolli viga, mida juba võeti käesolevas asjas eriolukorra olemasolu hindamisel arvesse, ei vabasta ettevõtjat põhimõtteliselt tema enese hooletuse tagajärgedest.

   (vt punktid 40, 42, 43, 46, 53, 54, 64 ja 65)