1.

Kõnesoleva eelotsusetaotlusega esitab Conseil d’État (Prantsusmaa) Euroopa Kohtule küsimuse, mis puudutab nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ( 2 ) I lisa punkti 6.6 alapunkti a tõlgendamist.

2.

See taotlus esitati seoses hagidega, milles Association nationale pour la protection des eaux et rivières (edaspidi „ANPER-TOS”) ja Association OABA palusid eelotsusetaotluse esitanud kohtul tühistada 10. augusti 2005. aasta dekreedi nr 2005-989, millega muudetakse klassifitseeritud käitiste loetelu ( 3 ).

3.

Sisuliselt tuleb esiteks määratleda, kas vutte, nurmkanasid ja tuvisid tuleb käsitleda kodulindudena, kes kuuluvad direktiivi 96/61 kohaldamisalasse, milles on kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud üle 40000 kohaga käitiste jaoks kehtestatud eelneva loa kord. Teiseks, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis tuleb vastata küsimusele, kas direktiiviga 96/61 on kooskõlas dekreedis nr 2005-989 ette nähtud siseriiklik nn arvestusliku loomühiku süsteem, millest tulenevalt määratakse loomade arv kindlaks tegelikult eritatud lämmastiku koguse alusel ja mida kasutatakse selleks, et arvutada välja künnis, millest alates käitiste suhtes kehtib eelneva loa kord.

4.

Direktiivi 96/61 artikkel 1 sätestab:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada I lisas loetletud tööstuslikest tegevusaladest tuleneva saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Selles sätestatakse meetmed, mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada eespool nimetatud tegevusest tulenevat väljutamist õhku, vette ja pinnasesse, sealhulgas jäätmetega seotud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, ilma et see piiraks [nõukogu 27. juuni 1985. aasta] direktiivi 85/337/EMÜ [teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, lk 40; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248)] ja muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist.”

5.

Direktiivi 96/61 artikkel 2 pealkirjaga „Mõisted” sätestab:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]”.

6.

Direktiivi 96/61 artikkel 4 sätestab:

„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki uut käitist ei käitata ilma käesoleva direktiivi kohase loata, […]”.

7.

Direktiivi 96/61 artikli 5 kohaselt:

„1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused hoolitsevad artiklite 6 ja 8 kohaste lubade abil või tingimuste uuesti läbivaatamise või vajaduse korral nende ajakohastamise abil selle eest, et olemasolevad käitised tegutsevad vastavuses artiklite 3, 7, 9, 10, 13 ning artikli 14 esimese ja teise taande ja artikli 15 lõike 2 nõuetega mitte kauem kui kaheksa aastat alates käesoleva direktiivi jõustumisest, ilma et see piiraks ühenduse erisätete kohaldamist.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid artiklite 1, 2, 11, 12, artikli 14 kolmanda taande, artikli 15 lõigete 1, 3 ja 4, artiklite 16 ja 17 ning artikli 18 lõike 2 sätete kohaldamiseks olemasolevate käitiste suhtes alates käesoleva direktiivi jõustamise kuupäevast.”

8.

Sama direktiivi artiklis 9 pealkirjaga „Loa tingimused” on ette nähtud:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 3 ja 10 ettenähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et saavutada õhu, vee ja pinnase kaitsmisega keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

[…]

3.   Loas tuleb esitada saasteainete heite piirväärtused, eelkõige nende ainete, mis on loetletud III lisas, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise (vesi, õhk ja pinnas) kanda. […] Vajaduse korral võib piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

I lisa alajaotises 6.6. nimetatud käitiste osas võetakse käesoleva lõike kohaselt ettenähtud piirväärtuste puhul arvesse praktilisi kaalutlusi, mis nende käitiseliikide puhul on asjakohased.

4.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, peavad lõikes 3 nimetatud heite piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel nähakse loa tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

[…]”.

9.

Direktiivi 96/61 artikli 16 lõige 2 sätestab:

„Komisjon korraldab liikmesriikide ja asjaomaste tööstusharude vahelise teabevahetuse, mis hõlmab parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud järelevalvet ja tehnika arengut. Komisjon avaldab iga kolme aasta järel teabevahetuse tulemused.”

10.

Direktiivi 96/61 artikkel 18 sätestab:

„1.   Komisjoni ettepanekul kehtestab nõukogu [EÜ] asutamislepingus ettenähtud korras heite piirväärtused:

ja

mille puhul on kindlaks tehtud vajadus ühenduse meetmete järele eelkõige artiklis 16 ettenähtud teabevahetuse alusel.

2.   Käesoleva direktiivi alusel määratletud ühenduse heite piirväärtuste puudumisel kohaldatakse I lisas loetletud käitiste puhul II lisas nimetatud direktiivides ja muudes ühenduse õigusaktides sisalduvaid asjakohaseid heite piirväärtusi käesoleva direktiivi kohaste heite miinimumpiirväärtustena.

[…]”.

11.

Direktiivi 96/61 I lisa pealkirjaga „Artiklis 1 nimetatud tööstuslike tegevusalade liigid” sätestab punktis 6.6:

„Kanalad [mõiste „kanala” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitis”] […], kus on üle:

[…]”.

12.

Direktiivi 96/61 III lisa pealkirjaga „Peamiste saasteainete soovitusloend, mida tuleb arvesse võtta, kui need on heite piirväärtuse arvestamisel asjakohased” näeb ette:

”Õhk

[…]

2. Lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid

[…]

5. Metallid ja nende ühendid

[…]

Vesi

[…]

2. Fosfororgaanilised ühendid

[…]

7. Metallid ja nende ühendid

[…]

11. Eutrofeerumist soodustavad ained (eelkõige nitraadid ja fosfaadid)

[…]”.

13.

Dekreedi nr 2005-989 artikli 1 kohaselt paigutati klassifitseeritud käitiste loetelu sisaldav tabel […] selle dekreedi I lisasse.

14.

Dekreedi nr 2005-989 I lisa sätestab rubriigis 2111:

„Kodulinnud, jahilinnud (kasvatus, müügitegevus jne), välja arvatud konkreetsed teistes rubriikides nimetatud tegevusalad:

Märkus – Kodu- ja jahilinde loendatakse järgmisi arvestuslikes loomühikutes väljendatud väärtusi kasutades:

vutt = 0,125;

tuvi, nurmkana = 0,25;

kukepoeg = 0,75;

väike kanapoeg = 0,85;

kana, tavaline kanapoeg, vabalt peetav kanapoeg, mahepõllumajanduses kasvatatud kanapoeg, noorkana, munakana, aretuskana, faasan, pärlkana, sinikael-part = 1;

suur kanapoeg = 1,15;

küpsetamiseks mõeldud part, nuumpart, aretuspart = 2;

väike kalkun = 2,20;

keskmine kalkun, aretuskalkun, hani = 3;

suur kalkun = 3,50;

nuumpardid või -haned = 7.”

15.

Eelotsusetaotlusest nähtub, et ANPER-TOS väidab, et dekreedis nr 2005-989 kehtestatud arvutusmeetod on vastuolus direktiiviga 96/61, samas kui Ministre de l’Écologie, du Développement et de l’Aménagement durables (keskkonna, säästva arengu ja arenduse minister) leiab, et esiteks ei nimeta kõnealune direktiiv vutte, nurmkanasid ja tuvisid selles käsitletud kodulindude hulgas, ja teiseks arvutati arvestuslikes loomühikutes väljendatud väärtused selleks, et võtta paremini arvesse erinevate liikide poolt tegelikkuses eritatavat lämmastikukogust.

16.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et direktiivi 96/61 kohaselt kehtib loakord kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitiste jaoks, kus on üle 40000 koha, ning vastupidi kodulindude suhtes kohaldatavatele teistele ühenduse õigusaktidele, mis olenevalt aktist arvavad vutid, nurmkanad ja tuvid oma kohaldamisalasse sisse või jätavad need sellest välja, ei määratle see direktiiv „kodulinnu” mõistet.

17.

Leides neil tingimustel, et küsimus, kas kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitisi, kus on üle 40000 koha, tuleb käsitleda nii, et nende kohaldamisalasse kuuluvad vutid, nurmkanad ja tuvid, on iseäranis keeruline, peatas Conseil d’État kohtumenetluse seniks, kuni Euroopa Kohus teeb otsuse küsimuses, kas „[…] direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunkti a, milles on sätestatud üle 40000 kohaga käitised, mis on mõeldud kodulindude intensiivkasvatuseks, tuleb esiteks tõlgendada nii, […] et selle sätte kohaldamisalasse kuuluvad vutid, nurmkanad ja tuvid; ning teiseks, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas kõnealust sätet tuleb tõlgendada nii, et selle alusel lubatakse kohaldada korda, mille kohaselt arvutatakse loa künnised arvestusliku loomühiku süsteemi põhjal, millest tulenevalt määratakse loomade arv ühe koha kohta kindlaks vastavalt liigile, et võtta arvesse lämmastiku kogust, mida erinevad liigid tegelikult eritavad.”

18.

Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 23 esitasid ANPER-TOS, põhikohtuasjas menetlusse astuja Association France Nature Environnement, Prantsuse ja Kreeka valitsus ning Euroopa Ühenduste Komisjon Euroopa Kohtule kirjalikke märkusi. Ka nimetatud poolte kohtukõned kuulati ära 18. septembri 2008. aasta kohtuistungil, välja arvatud hageja ja põhikohtuasjas menetlusse astuja kohtukõned, kes ei olnud seal esindatud.

19.

Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, ilmneb direktiivi 96/61 ja selle I lisa punkti 6.6. alapunkti a sätetest, et kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitiste jaoks, kus on üle 40000 koha, kehtib eelneva loa kord.

20.

Seevastu, nagu nähtub ka eelotsusetaotlusest, on dekreedi nr 2005-989 klassifitseeritud käitiste loetelu rubriigis 2111 kodu- või jahilinnukasvatusettevõtete jaoks kehtestatud loakünnis 30000 arvestuslikku loomühikut, määrates arvutuskoefitsiendiks 0,125 vuttide puhul ning 0,25 nurmkanade ja tuvide puhul. See arvutusmeetod, mida on põhjendatud sooviga võtta paremini arvesse lämmastiku kogust, mida erinevad liigid tegelikult keskkonda eritavad, lubab kasvatusettevõttel, kus on rohkem kui 40000 vutti, nurmkana või tuvi, tegutseda eelneva deklaratsiooni korra alusel. Täpsemalt, vutikasvatuse käitiste suhtes kehtib eelneva loa kord alles 240000 looma künnise ületamisel, ning nurmkanade ja tuvide kasvatuseks mõeldud käitiste suhtes kehtib see kord pärast 120000 linnu künnise ületamist. ( 4 )

21.

Direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6. alapunkti a kohaldamisala määravad kindlaks kolm kumulatiivset tegurit: kasvatus peab olema intensiivne, see peab olema kodulinnukasvatus ja asjaomastes käitistes peab olema rohkem kui 40000 kohta.

22.

On kindel, et direktiivis 96/61 ei ole määratletud „intensiivkasvatuse”, „kodulinnu” ega „koha” mõistet.

23.

Intensiivkasvatuse osas väidab Prantsuse valitsus Euroopa Kohtule esitatud märkustes, et erinevalt kodulinnuliikidest nagu kanad või pardid, ei ole vuttide, nurmkanade ja tuvide puhul nende metsiku pärituolu tõttu võimalik rakendada intensiivkasvatust, ning seega ei saa nad kuuluda direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6. alapunkti a kohaldamisalasse.

24.

Selles osas on oluline märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus, mis puudutab ainuüksi direktiivis 96/61 sätestatud mõistete „kodulind” ja „koht” tõlgendust, lähtub eeldusest, et dekreedis nr 2005-989 loetletud vuttide, nurmkanade ja tuvide puhul võib olla võimalik rakendada intensiivkasvatust. Eelotsusetaotluse põhjendustes ei ole mitte kuidagi mainitud, et see asjaolu tekitas põhikohtuasja poolte vahel vastakaid arvamusi.

25.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt aga on EÜ artikli 234 järgses menetluses, mis põhineb selgel siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete eristamisel, kohtuasja faktiliste asjaolude hindamine vaid siseriikliku kohtu pädevuses ning Euroopa Kohus peab ühenduse ja siseriiklike kohtute pädevuste jaotuse raames võtma arvesse eelotsuse küsimuste faktilist ja õiguslikku konteksti, nii nagu see on määratletud eelotsusetaotluses. ( 5 )

26.

Seega teen ettepaneku, et Euroopa Kohus ei analüüsiks Prantsuse valitsuse esitatud vastuväidet, mille kohaselt vutid, nurmkanad ja tuvid ei sobi intensiivkasvatuseks.

27.

Juhul kui Euroopa Kohus peab siiski vajalikuks selle küsimuse üle otsustada, siis igal juhul tundub mulle, et Prantsuse valitsuse vastuväide on põhjendamatu.

28.

Välja arvatud nõuetekohaselt dokumenteeritud tõendite esitamise puhul, mida käesolevas asjas ei ole tehtud, ei saa a priori välistada, et praegu või tulevikus võib olla vuttide, nurmkanade ja tuvide käitisi, kus rakendatakse intensiivset kasvatusviisi. Prantsuse valitsuse mainitud pelk asjaolu, et vuttide, nurmkanade ja tuvide kasvatustes Prantsusmaal on keskmiselt 3000 looma, ei tähenda ometigi seda, et osad nende loomade kasvatuseks mõeldud käitised ei võiks ületada direktiivis 96/61 ette nähtud 40000 koha künnist.

29.

On tõsi, et intensiivkasvatust ei mõõdeta üksnes käitises asuvate loomade arvuga. Nagu põhikohtuasjas hagejaks olev ühing, menetlusse astunud ühing ja Prantsuse valitsus väidavad, iseloomustavad seda ka muud tegurid, nagu loomade tihedus ruutmeetril, jooksuaedade puudumine, loomakasvatus viisil, kus neil puudub side maapinnaga (puurid) või tööstuslike tootmisviiside kasutamine, nagu näiteks loomakasvatustegevuse mehhaniseerimine. Selles osas märgin, et vastavalt ministri 18. septembri 1985. aasta määrusele, ( 6 ) mille Euroopa Kohtule esitas ANPER-TOS ja mis puudutab põllumajandusettevõtjate majanduslikku jätkusuutlikkust ning annab neile õiguse saada erinevaid rahalisi ja sotsiaalseid eeliseid, täpsustab, et maata tootmise ettevõtte miinimumpindala on 200000 elusalt müüdava vuti või 120000 surnult müüdava vuti kasvatuseks vajalik ala. Tõsi küll, nagu Prantsuse valitsus kohtuistungil väitis, ei ole sellises ministri määruses täpseid andmeid selle kohta, kas olemasolevad kasvatused on intensiivsed või mitte. Ometigi tundub mulle, et see akt võib olla mõjuv näitaja selle kohta, et nende lindude intensiivkasvatused, nagu näiteks kasvatused, milles lindudel puudub side maapinnaga, ei ole Prantsusmaal a priori välistatud ja need võivad vähemalt ületada direktiiviga 96/61 ette nähtud 40000 koha künnise. See, mis kehtib vuttide kohta, võib sama hästi kehtida tuvide kohta, kellele on kõnealuses määruses sõnaselgelt viidatud, või nurmkanade kohta.

30.

Eeltoodut arvestades tuleb nüüd uurida määratlemata jäetud mõistet „kodulind” direktiivi 96/61 tähenduses.

31.

Sellega seoses on küsimus selles, kas kõnealust mõistet tuleb tõlgendada laialt, nagu väidavad hageja, põhikohtuasjas menetlusse astuja ja komisjon, või vastupidi kitsalt, nagu väidab Prantsuse valitsus.

32.

Sellele küsimusele vastuse saamiseks tuleb minu arvates eelkõige arvestada direktiivi 96/61 üldist ülesehitust ja eesmärki, nii nagu need kohtupraktikast tulenevad. ( 7 )

33.

Neist esimese osas on oluline märkida, et üldise sõna „kodulind” kasutamine direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunktis a, mis tähistab tavamõistes kõiki linde, keda kasvatatakse nende munade või liha tõttu ( 8 ), vastandub sõnastuse täpsuselt selle punkti alapunktidega b ja c, milles on nimetatud nuumsigu (kaaluga üle 30 kg) [alapunkt b] ja emiseid [alapunkt c]. Nagu aga komisjon kohtuistungil märkis, on niivõrd üldise sõna nagu „kodulind” eespool nimetatud punkti 6.6 alapunktis a kasutamise eesmärk vältida puudusi, mis võivad tuleneda direktiivi 96/61 kohaldamisalasse kuuluda võivate linnuliikide loendamisest, sest selline loendamine on sageli – kui mitte alati – lünklik.

34.

Mis puudutab direktiivi 96/61 eesmärki, siis minu arvates tuleneb ka sellest, et kodulinnu mõistet tuleb tõlgendada laialt. Sellega seoses on oluline meenutada, et kõnealuse direktiivi eesmärk on kehtestada õhu, vee ja pinnase saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli üldraamistik selle vältimiseks, et erinevad meetodid soodustaks saastuse üleminekut ühest keskkonnaelemendist teise. ( 9 ) See kompleksne lähenemine väljendub selles, et koordineeritakse adekvaatselt loamenetlust ja tingimusi, mille alusel antakse luba tööstusettevõtetele, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, võimaldades saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrgeima taseme, kusjuures need tingimused peavad kõikidel juhtudel hõlmama sätteid kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja tagama keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme. ( 10 )

35.

Seega selgub, et direktiivi 96/61 eesmärk on lai.

36.

Minu arvates kahjustataks seda eesmärki, kui kodulinnu mõistet tõlgendataks kitsalt, nii et direktiivis 96/61 ette nähtud loamenetlusest ja -tingimustest jääksid välja teatud liiki tööstusettevõtted, nagu vuttide, nurmkanade või tuvide intensiivkasvatusega tegelevad käitised, hoolimata asjaolust, et need käitised ületavad direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunktis a sätestatud künnist ja võivad seega põhjustada olulist ja kontrollimatut õhu, vee ja/või pinnase saastust.

37.

Neid kaalutlusi arvestades ei ole minu arvates vajalik lahendada eelotsusetaotluse esitanud kohtu algatatud vaidlust, milles on vastupidistel seisukohtadel ka Euroopa Kohtule märkused esitanud pooled ning mis puudutab loomatervishoiunõuete ( 11 ) ja keskkonna ( 12 ) valdkondades vastu võetud teistes ühenduse aktides sisalduva kodulinnu mõiste asjakohasust.

38.

Juhul kui Euroopa Kohus peaks siiski leidma, niisamuti nagu väidavad Prantsuse valitsus ja komisjon, et direktiiv 85/337 võib olla asjakohane direktiivis 96/61 sisalduva mõiste „kodulind” tõlgendamiseks, iseäranis asjaolu tõttu, et mõlemal aktil on ühine eesmärk, ( 13 ) siis leian, et sellest ei saa järeldada, nagu väidab Prantsuse valitsus, et direktiivi 96/61 kohaldamisala peab hõlmama üksnes kanapoegi ja kanu. Tõsi küll, direktiivi 85/337 I lisa punkti 17 alapunkt a sätestab, et tööde suhtes, mis puudutavad kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitisi, kus on üle 85000 nuumkanakoha või 60000 munakanakoha, tuleb läbi viia selle direktiivi artikli 4 lõikes 1 ette nähtud eelnev hindamine. Ometigi ei piirdu direktiivi 85/337 kohaldamisala nimetatud käitistega, sest see hõlmab vastavalt sama direktiivi II lisa punkti 1 alapunktile e ka töid, mis puudutavad „rajatisi intensiivkasvatuseks (I lisaga hõlmamata tööd)”. Kuigi viimati nimetatud lisas loetletud tööde suhtes ei tule vastavalt direktiivi 85/337 artikli 4 lõikes 2 kehtestatud eeskirjale eelnevat hindamist süstemaatiliselt läbi viia, kuuluvad kõik intensiivkasvatuse käitised, sealhulgas järelikult ka direktiivi 85/337 I lisa punkti 17 alapunktis a loetlemata kodulindude kasvatused sellegipoolest selle direktiivi kohaldamisalasse. Seega ei saa väita direktiivi 85/337 sätetele viidates, et vuttide, nurmkanade või tuvide intensiivkasvatus jääb direktiivi 96/61 kohaldamisalast välja.

39.

Vastupidi Prantsuse valitsuse esitatud argumentidele ei leia ma, et komisjoni poolt 2003. aasta juulikuus avaldatud kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse parimat võimalikku tehnikat käsitlevast võrdlusdokumendist (edaspidi „dokument BREF 2003”) ( 14 ) saaks mingeid andmeid selle kohta, kuidas tuleb tõlgendada mõistet „kodulind” direktiivi 96/61 tähenduses.

40.

Tõsi küll, mulle tundub, et neid argumente ei saa tagasi lükata üksnes selle põhjal, et dokumentidel BREF puudub siduv õigusjõud, nagu komisjon esimese võimalusena väitis.

41.

On oluline märkida, et vaatamata sellise siduva õigusjõu puudumisele on Euroopa Kohus juba varem, seoses kohtumäärusega Saetti ja Frediani, ( 15 ) mis on antud tema kodukorra artikli 104 lõike 3 alusel, viidanud muu hulgas direktiivi 96/61 alusel vastu võetud dokumendis BREF esitatud teabele naftakoksi tootmise ja kasutamise tingimuste kohta naftarafineerimistehastes, et kontrollida, kas need tingimused võimaldavad välistada nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta tähenduses ( 16 )„jäätmeteks” liigitamise.

42.

Dokumendis BREF esitatud teabes, mida Euroopa Kohus eespool viidatud kohtumääruses Saetti ja Frediani mainis, oli aga nimetatud naftakoksi kõige levinumad kasutusviisid ning see ei puudutanud seega, vastupidi käesolevale asjale, ühenduse õiguse mõiste tõlgendamise ja direktiivi 96/61 kohaldamisala piiritlemise küsimust. Pealegi kordas Euroopa Kohus seda teavet seoses kohtupraktikas kehtestatud nõudega, mille kohaselt tuleb selleks, et kontrollida, kas tegelikult on tegemist jäätmetega, arvesse võtta kõiki asjaolusid, seejuures tuleb arvestada direktiivi 75/442 eesmärki ning jälgida, et selle mõju ei piirataks. ( 17 ) Kõnealusest määrusest nähtub aga, et dokumendis BREF esitatud andmed kujutasid endast vaid üht osa muu teabe hulgast, mis võis aidata eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida naftakoksi tootmise ja kasutamise tingimusi naftarafineerimistehases.

43.

Seega, arvestades konteksti, milles Euroopa Kohus viitas dokumendile BREF, ning seda, millist laadi teavet ta sellest dokumendist ammutas, tundub olevat raske laiendada eespool viidatud kohtumääruses Saetti ja Frediani kasutatud lähenemisviisi käesoleva kohtuasja olukorrale.

44.

Dokumendi BREF 2003 osas tuleb märkida, et kuigi selles on nimetatud üksnes munakanu, broilereid, kalkuneid, parte ja pärlkanu ning see käsitleb üksikasjalikult vaid kaht esimest kodulinnuliiki, siis nähtub selgelt, et kõnealune loetelu kehtib ainult „selles dokumendis” ( 18 ), ilma et see piiraks seega direktiivi 96/61 tähenduses mõiste „kodulind” tõlgendamist. Peale selle, nagu komisjon oma kirjalikes märkustes meenutas, täpsustab 2005. aasta detsembris avaldatud dokument „IPPC BREF Outline and Guide” ( 19 ) sõnaselgelt, et dokument BREF ei tõlgenda direktiivi 96/61. Lisan sellega seoses, et kui dokumendile BREF 2003 anda kõnealust direktiivi tõlgendav ulatus, siis sellest tuleneks näiteks, et haned jääksid selles direktiivis sätestatud mõiste „kodulind” alt välja, samas kui kõik Euroopa Kohtule märkused esitanud pooled on õigustatult nõus sellega, et need loomad kuuluvad sellesse üldkategooriasse. Teisisõnu asjaolu, et dokumendis BREF 2003 on nimetatud ja/või analüüsitud üksnes teatavaid kodulinnuliike, ei tähenda seda, et mõiste „kodulind” ulatus selle direktiivi tähenduses piirdub nimetatud kategooriatega. Kodulinnu mõiste kitsendav tõlgendamine, mis piirduks dokumendis BREF 2003 loetletud liikidega, kahjustaks lisaks ka direktiivi 96/61 eesmärki, nagu ma käesolevas ettepanekus juba rõhutasin.

45.

Lõpuks leian, et tuleb tagasi lükata ka Prantsuse valitsuse tees, et komisjoni poolt 21. detsembril 2007 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) ( 20 ) ettepanek, mille eesmärk on üle vaadata ja ühte õigusakti kokku tuua mitu ühenduse akti, sealhulgas direktiiv 96/61, toetab selle direktiivi tähenduses mõiste „kodulind” kitsast tõlgendamist. Piisab sellest, kui märkida, et sõltumata kõnealuse ettepaneku sisust, ei kuulu see kindlasti kehtiva ühenduse õiguse alla. ( 21 )

46.

Sellest tulenevalt teen ettepaneku vastata eelotsuse küsimuse esimesele osale, et direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunkti a tuleb tõlgendada nii, et vutid, nurmkanad ja tuvid kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse.

47.

Eelotsuseküsimuse teise osa puhul on oluline meenutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunktiga a on vastuolus see, kui liikmesriik kehtestab süsteemi, mis seisneb selles, et kodulindude intensiivkasvatustele kehtestatakse eelneva loa taotlemise künnised arvestusliku loomühiku mõiste alusel, mis põhineb sellel, et loomade arv ühe koha kohta määratakse kindlaks vastavalt liigile, et võtta arvesse lämmastiku kogust, mida erinevad liigid tegelikult eritavad. Antud juhul on selge, et selle süsteemi tulemuseks on see, et vuttide intensiivkasvatusega tegelevate käitiste suhtes kehtib eelneva loa kord alles rohkem kui 240000 linnu puhul, ning nurmkanade ja tuvide intensiivkasvatuseks mõeldud käitiste suhtes kehtib see alles juhul, kui need ületavad 120000 linnu künnise.

48.

Nagu eelnevalt märgitud, tuleneb direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunktist a, et kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitiste suhtes tuleb kohaldada eelneva loa menetlust niipea, kui nendes on „üle 40000 koha”, olenemata asjassepuutuvate kodulindude liigist.

49.

Kuigi mõistet „koht” ei ole direktiivis 96/61 määratletud, ei saa see minu arvates erineda üldisest tähendusest, mille kohaselt see tähistab paika, kus keegi või miski asub. ( 22 ) Seda hinnangut kinnitab direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunkti a erinevate keeleversioonide võrdlemine, kus on valdavas enamuses kasutatud sõna „kohad” ( 23 ). Kuna ühel kohal saab asuda üldjuhul vaid üks elusolend, käesoleval juhul üks loom, siis tundub loogiline sedastada, et kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitised, kus on üle „40000 koha”, tähistavad tegelikkuses käitisi, mille loomakasvatus- või tootmisvõimsus ületab 40000 kodulindu, sõltumata kõnesolevate kodulindude liigist, kuna direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunkti a tekst ei erista mitte mingil viisil linde, kes kuuluvad kõnealuse direktiivi tähenduses kodulinnu mõiste alla.

50.

See tõlgendus tuleneb ka direktiivi 96/61 ülesehitusest. Esiteks, kuna 40000 koha künnis peab eelkõige kehtima uute käitiste jaoks, mis on mõeldud kodulindude intensiivkasvatuseks, kus on selline kohtade arv, siis see ei saa sõltuda nende käitiste tegelikust kasutamisest, mis võib pealegi hooajati kõikuda, vaid on pigem seotud loomakasvatus- või tootmisvõimsusega. Teiseks viitavad direktiivi 96/61 I lisa punkti 6 muud sätted sõnaselgelt kas tootmis- või töötlemisvõimsusele või kulu hulgale.

51.

See ei tähenda loomulikult seda, et iga koha mõõtmed oleks ühesugused, olenemata sellest, kas on tegemist hane-, pardi- või vutikasvatusega. Kui aga pärast seda, kui koha suurus on vastavalt igale liigile kindlaks määratud – see ülesanne võib väga hästi kuuluda iga liikmesriigi pädevusse – on käitises enam kui 40000 kodulinnukohta, peab tema tegevuse suhtes kindlasti kohaldama direktiivis 96/61 ette nähtud eelneva loa menetlust.

52.

Sellest tulenevalt leian, et selline süsteem nagu dekreedis nr 2005-989 ette nähtud süsteem, mille tulemusena kehtib direktiivis 96/61 ette nähtud eelneva loa menetlus ainuüksi vuttide, tuvide või nurmkanade intensiivkasvatuse käitiste jaoks, milles on üle 240000 vuti või üle 120000 nurmkana või tuvi, ei ole kooskõlas direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunktiga a.

53.

Seda hinnangut ei sea kahtluse alla eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja Prantsuse valitsuse esitatud üldist laadi argument, mille kohaselt on dekreedis nr 2005-989 ette nähtud kodulinnuliikide arvestus põhjendatud sooviga võtta arvesse lämmastiku kogust, mida erinevad liigid tegelikult eritavad, ning seega on see kooskõlas direktiivi 96/61 eesmärgiga.

54.

Selles osas on oluline märkida, et Prantsuse valitsus ei vaidlustanud võrdlusstandardeid, mis ANPER-TOS esitas Euroopa Kohtule ning mis on võetud Ministère de l’Écologie, du Développement et de l’Aménagement durables’i (keskkonna, säästva arengu ja arenduse ministeeriumi) 7. septembri 2007. aasta ringkirja klassifitseeritud käitiste (kasvatus, kodulinnud) kohta – jäätmete uue liigituse kasutamine ( 24 ) lisadest. Nendest andmetest tuleneb aga, et seos ühe vuti, tuvi või nurmkana ja tavalise kanapoja lämmastikuerituse vahel ei vasta ilmselgelt nendesamade kodulinnuliikude suhete arvestusele, mis on ette nähtud dekreedi nr 2005-989 loomühiku süsteemiga. Kui selles dekreedis on sätestatud, et üks tavaline kanapoeg on võrdne kaheksa vutiga või nelja tuvi või nurmkanaga, siis ringkirjale lisatud võrdlusstandardite põhjal on nähtav, et vuti eritiste lämmastikusisaldus on poole väiksem võrreldes tavalise kanapojaga, see on pisut suurem nurmkana puhul, samas kui tuvi eritab viis korda rohkem lämmastikku. ( 25 ) Neid ametlikke andmeid uurides, juhul kui võtta arvesse üksnes lämmastikusisaldust, mida on esile tõstnud eelotsusetaotluse esitanud kohus ja Prantsuse valitsus, järeldub, nagu põhikohtuasjas hagejaks olev ühing ja menetlusse astunud ühing selgitasid, et dekreedi nr 2005-989 mõjul on direktiivis 96/61 ette nähtud eelneva loa menetlusest vabastatud Prantsusmaa intensiivkasvatuse käitised, milles on 40001–240000 vutti või 40001–120000 tuvi või nurmkana, vaatamata asjaolule, et need käitised võivad toota sellises koguses lämmastikku, mis ületab 40000 tavalise kanapoja intensiivkasvatuseks mõeldud käitiste toodetavat kogust. ( 26 )

55.

Prantsuse valitsus jättis seega selgitamata, kuidas dekreediga nr 2005-989 kehtestatud künnised, mis puudutavad vuttide, nurmkanade või tuvide intensiivkasvatuse käitisi, vastavad direktiivi 96/61 eesmärgile, milleks on keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamine.

56.

Täieliku selguse huvides lisan, et see hinnang ei tähenda, vastupidi nõudele, mille komisjon esialgu esitas oma kirjalikes märkustes ja mida ta kohtuistungil hoolikalt täpsustas, et selline loomühiku süsteem, nagu on ette nähtud dekreedis nr 2005-989, on iseenesest vastuolus direktiiviga 96/61. Selle direktiiviga ei ole mitte kuidagi vastuolus see, et liikmesriik kehtestab sellise korra, juhul kui selle tulemusena kehtestatakse intensiivkasvatuse käitiste eelneva loa künnised, mis, nagu suure hulga dekreedis nr 2005-989 nimetatud kodulindude puhul, on direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunktis a sätestatud künnisest väiksemad või sellega võrdsed.

57.

Seda arvestades leian, et eelotsuse küsimuse teisele osale tuleb vastata nii, et direktiivi 96/61 I lisa punkti 6.6 alapunktiga a on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt arvutatakse loa künnised arvestusliku loomühiku süsteemi põhjal, millest tulenevalt määratakse loomade arv ühe koha kohta kindlaks vastavalt liigile, et võtta arvesse lämmastiku kogust, mida erinevad liigid tegelikult eritavad, juhul kui sellise süsteemi tulemusena jäetakse direktiivi 96/61 ja iseäranis selle direktiiviga kehtestatud eelneva loa menetluse kohaldamisalast välja kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitised, kus on üle 40000 koha, ja kui tundub, et kõnealune süsteem ei vasta tegelikkuses ka siseriiklike õigusnormide seatud eesmärgile, mis vastab direktiivi 96/61 eesmärgile tagada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

58.

Esitatud kaalutlustest lähtudes teen ettepaneku vastata Conseil d’État’ eelotsuseküsimusele järgmiselt:

Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta I lisa punkti 6.6 alapunkti a, mis käsitleb kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud üle 40000 kohaga käitisi, tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuuluvad vutid, nurmkanad ja tuvid, ning et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt arvutatakse loa künnised arvestusliku loomühiku süsteemi põhjal, millest tulenevalt määratakse loomade arv ühe koha kohta kindlaks vastavalt liigile, et võtta arvesse lämmastiku kogust, mida erinevad liigid tegelikult eritavad, juhul kui sellise süsteemi tulemusena jäetakse direktiivi 96/61 ja iseäranis selle direktiiviga kehtestatud eelneva loa menetluse kohaldamisalast välja kodulindude intensiivkasvatuseks mõeldud käitised, kus on üle 40000 koha, ja kui tundub, et kõnealune süsteem ei vasta tegelikkuses ka sireriiklike õigusnormide seatud eesmärgile, mis vastab direktiivi 96/61 eesmärgile tagada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.