1.

Pärast Türgi armee sissetungi 1974. aastal on Küprose saar faktiliselt jaotatud Küprose kreeka kogukonnaga asustatud lõunaosaks ja Küprose türgi kogukonnaga asustatud põhjaosaks. Rahvusvaheline üldsus on tunnustanud Küprose Vabariiki riigina rahvusvahelise õiguse alusel ja Küprose Vabariik esindab de iure kogu Küprost, kuigi de facto on tema kontrolli all ainult saare lõunaosa. Põhjaosast on moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariik, mida on tunnustanud üksnes Türgi. ( 2 )

2.

Kuigi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Liidu toetatud Küprose taasühendamise üle peetud läbirääkimistel ei ole saavutatud edu, ühines Küprose Vabariik 2004. aastal Euroopa Liiduga. Ühinemislepingule lisatud protokolliga peatati acquis communautaire’i kohaldamine saare nendel aladel, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

3.

Küprose jagamise tagajärjel põgenesid paljud mõlema rahvastikurühma liikmed või saadeti nad pagendusse. Suur osa pagendatutest nõuab omandiõigust kinnisasjadele, millest nad olid sunnitud loobuma. ( 3 ) Küprose kreeka kogukonna liikmete poolt maha jäetud kinnisasju Põhja-Küprose Türgi Vabariigis peetakse riigi omandisse üle läinuks. Põhja-Küprose Türgi Vabariigi võimuorganid on suure osa neist kinnisasjadest andnud eraisikutele. Pagendatute omandinõuete käsitlemine on üks sellistest küsimustest, mis on Küprose taasühendamise üle peetavatel läbirääkimistel jäänud lahenduseta.

4.

M. Apostolidese ning briti abielupaari Oramsi kohtuvaidlus toimub sellises tundlikus kontekstis. Abielupaar Orams ostis ühelt eraisikult Põhja-Küproses asuva kinnisasja. M. Apostolides, kelle perekond pagendati Põhja-Küprosest, nõuab selle kinnisasja omandiõigust. Tema hagi peale tegi Küprose kreeka alal asuv kohus Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias (Nikosia esimese astme kohus) (Küpros) otsuse, et abielupaar Orams peab kinnisasja vabastama ja tasuma mitmesuguseid rahasummasid. M. Apostolides taotles selle kohtuotsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist Ühendkuningriigis.

5.

Court of Appeal, (England & Wales) (Civil Division) (Ühendkuningriik), kellele on esitatud kohtuotsuse täitmisele pööramise taotlus, küsib käesolevas asjas, kas Ühendkuningriigi kohtud on selleks kohustatud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ( 4 ) alusel. See on ebaselge esiteks seetõttu, et otsus puudutab sellises Küprose piirkonnas asuvat kinnisasja, mille üle Küprose Vabariigil puudub tegelik kontroll ja kus ühenduse õiguse kohaldamine on seetõttu enamjaolt peatatud. Teiseks ei toimetatud abielupaar Oramsile nende elukohta Küprose türgi alal kohtumenetluse algatamist käsitlevaid dokumente kätte nõuetekohaselt.

6.

2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokoll nr 10 Küprose kohta ( 5 ) on sõnastatud järgmiselt:

kinnitades veel kord oma valmisolekut Küprose probleemi lahendamiseks kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja oma täielikku toetust ÜRO peasekretäri sellesuunalistele püüdlustele,

arvestades, et seni on Küprose probleem jäänud lahenduseta,

arvestades, et seetõttu on vaja ette näha acquis’ kohaldamise peatamine nendes Küprose Vabariigi piirkondades, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll,

arvestades, et Küprose probleemi lahendamisel kõnealune peatamine lõpetatakse,

arvestades, et Euroopa Liit on valmis sellise lahenduse tingimusi vastavalt EL aluspõhimõtetele kohandama,

arvestades, et on vaja sätestada, millistel tingimustel kohaldatakse E[uroopa] L[iidu] õiguse asjakohaseid sätteid eraldusjoone suhtes, mis on eespool nimetatud piirkondade ning Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all oleva piirkonna ja idapoolse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänse baasipiirkonna vahel,

soovides, et Küprose ühinemine Euroopa Liiduga tooks kasu kõigile Küprose kodanikele ning edendaks rahu ja leppimist ühiskonnas,

arvestades seega, et käesolev protokoll ei välista sellesihilisi meetmeid,

arvestades, et sellised meetmed ei mõjuta acquis’ kohaldamist üheski teises Küprose Vabariigi osas ühinemislepingus sätestatud tingimustel,

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1

1.   Acquis’ kohaldamine peatatakse nendes Küprose Vabariigi piirkondades, mille üle puudub Küprose Vabariigi valitsusel tegelik kontroll.

2.   Lõikes 1 osutatud peatamise lõpetamise otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt nõukogu.

Artikkel 2

1.   Komisjoni ettepaneku põhjal määrab nõukogu ühehäälselt kindlaks, millistel tingimustel kohaldatakse EL õiguse sätteid artiklis 1 osutatud piirkondade ja Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all olevate piirkondade vahelise eraldusjoone suhtes.

2.   Artikli 1 kohase acquis’ kohaldamise peatamise ajal käsitatakse idapoolse suveräänse baasipiirkonna ja artiklis 1 osutatud piirkondade vahelist piiri suveräänsete baasipiirkondade välispiirina Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suveräänseid baasipiirkondi Küprosel käsitleva protokolli lisa neljandas osas määratletud tähenduses.

Artikkel 3

1.   Käesolev protokoll ei välista meetmeid, mille eesmärk on edendada artiklis 1 osutatud piirkondade majanduslikku arengut.

2.   Sellised meetmed ei mõjuta acquis’ kohaldamist üheski teises Küprose Vabariigi osas ühinemislepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 4

Lahenduse leidmise korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt otsuse Küprose Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohandamise kohta seoses Küprose türgi kogukonnaga.” [Sõna „piirkond” asemel kasutatakse edaspidi täpsemat vastet „ala”.]

7.

Määruse nr 44/2001 artikli 1 lõige 1 näeb ette, et käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes.

8.

Määruse II peatükk sisaldab sätteid kohtualluvuse kohta. Selle peatüki 6. jagu sisaldab sätteid ainupädevuse kohta. Artiklis 22 on sätestatud: „Alalisest elukohast olenemata on erandkorras pädevad järgmised kohtud:

9.

Nimetatud määruse artiklites 33–37 on sätestatud kohtuotsuste tunnustamise kord. Sellega seoses on artiklis 33 sätestatud esiteks põhimõte, et liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Artiklites 34 ja 35 on sätestatud põhjused, mille alusel võib otsuse erandkorras tunnustamata jätta.

10.

Artiklis 34 on sätestatud muu hulgas järgmist:

„Otsust ei tunnustata:

[…]”

11.

Artiklis 35 käsitletakse seda, millist tähendust omab kohtualluvust käsitlevate sätete järgimine otsuste tunnustamise seisukohast:

„1.   Otsust ei tunnustata ka juhul, kui see on vastuolus II peatüki 3., 4. või 6. jao sätetega ning artiklis 72 sätestatud juhul.

[…]

3.   Võttes arvesse lõiget 1, ei või otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevust kontrollida. Artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku korraga seonduvat kontrolli kohtualluvuse puhul teha ei või.”

12.

Küprose õiguse kohaselt omab M. Apostolides kinnisasja, mis asub Lápithoses, Kyrenia ringkonnas, st Küprose Vabariigi niisugusel alal, mille üle Küprose valitsusel puudub tegelik kontroll. Abielupaar Orams väidab, et ostis kinnisasja kolmandalt isikult 2002. aastal. Abielupaar Orams ehitas kinnisasjale villa, kus ta puhkuse ajal sageli viibib.

13.

M. Apostolides esitas Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiasesse abielupaar Oramsi vastu hagi. 26. oktoobril 2004 väljastas Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias kostjale mõeldud menetluse algatamise dokumendid. Nimetatud kohtu kordnik andis need menetluse algatamise dokumendid, millele oli märgitud abielupaar Oramsi Ühendkuningriigis asuva elukoha aadress, samal päeval üle L. E. Oramsile Lápithoses asuval kinnisasjal. Kohtukordnik ei teavitanud L. E. Oramsit sellest, et ta on kohtukordnik, vaid teatas L. E. Oramsile, et ta on käskjalg ega tea, mis laadi dokumentidega on tegemist.

14.

Menetluse algatamise dokumendid olid koostatud kreeka keeles, mida Küprose põhjaosas eriti ei räägita, kuid mis on üks Küprose Vabariigi ametlikke keeli. Abielupaar Orams ei valda kreeka keelt. L. E. Orams mõistis siiski, et tegemist oli ametlike, juriidilist laadi dokumentidega.

15.

Küprose õiguse kohaselt võib hageja esitada taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja ei esita kümne päeva jooksul menetluse algatamise dokumentide kättetoimetamisest kohtule kirjalikku kinnitust selle kohta, et soovib ennast kaitsta. See oli kreeka keeles märgitud iga menetlusdokumendi esilehel. Kaitsesoovi kinnitus on toiming, mis ei eelda kaitseväidete esitamist.

16.

L. E. Oramsi väitel hakkas ta reedel, 29. oktoobril 2004 otsima advokaati, kellel oleks õigus teda kohtus esindada. Ta pääses advokaat Liatsose vastuvõtule alles 2. novembril 2004. Sel päeval tõlkis advokaat Liatsos L. E. Oramsile üldjoontes ära menetluse algatamise dokumendi, kuid teatas talle, et ta ei saa abielupaar Oramsit esindada, kuna tal ei ole õigust Küprose Vabariigi kohtutes kliente esindada. Advokaat Liatsos soovitas L. E. Oramsil pöörduda advokaat Osmani poole, kes oli osalenud advokaadina vaidlusaluse kinnisasja müügitehingus, kuid viimane oli jäänud pensionile. L. E. Orams kohtus advokaat Osmani tütrega, kes oli viimase advokaadibüroo üle võtnud. Advokaat Osmani tütar teatas L. E. Oramsile, et tal ei ole õigust Küprose Vabariigi kohtutes kliente esindada. Ta soovitas L. E. Oramsil pöörduda advokaat Gunes Mentesi poole.

17.

L. E. Oramsil õnnestus saada aeg advokaat Mentesi vastuvõtule alles reedeks, 5. novembriks 2004, kella 17.00-ks; advokaat Mentes on L. E. Oramsi sõnul üks väheseid Küprose põhjaosas tegutsevaid advokaate, kellel on õigus Küprose Vabariigi kohtutes kliente esindada ja kes oskab mõnevõrra kreeka keelt. L. E. Orams palkas advokaat Mentesi esindama teda ja tema abikaasat vaidlusaluses asjas kohtus. Advokaat Mentes ütles L. E. Oramsile, et teatab järgmisel esmaspäeval, Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiases kostja soovist ennast kaitsta.

18.

Kuna keegi ei olnud Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiases kaitsesoovist teatanud, tegi viimane teisipäeval, 9. novembril 2004 tagaseljaotsuse, mis andis abielupaar Oramsile korralduse:

19.

15. novembril 2004 teatati abielupaar Oramsi nimel kaitsesoovist ning esitati kaja tagaseljaotsuse peale.

20.

Küprose õiguse kohaselt peab isik, kes taotleb tagaseljaotsuse tühistamist, tõendama, et tal on kaalukas vastuväide (arguable defence) tema vastu esitatud nõude vaidlustamiseks. Kui Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias oli abielupaari ja M. Apostolidese nende tõendite ja argumentide osas ära kuulanud, tegi ta 19. aprillil 2005 otsuse, et nõude vaidlustamiseks ei olnud esitatud kaalukat vastuväidet. Anotato Dikastirio tis Kypriakis Dimokratias (Küprose Vabariigi ülemkohus) jättis oma . aasta otsusega abielupaar Oramsi poolt selle otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata.

21.

M. Apostolides taotles 18. oktoobril 2005 määruse nr 44/2001 alusel . aasta tagaseljaotsuse ja Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiase . aasta otsuse täitmisele pööramist. High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division andis määruse nimetatud kohtuotsuste täitmisele pööramiseks Inglismaal.

22.

High Court (kohtunik Jack) tühistas abielupaar Oramsi poolt nõukogu määruse nr 44/2001 artikli 43 alusel vaidlustatud High Court of Justice’i määruse. M. Apostolides kaebas selle kohtuotsuse määruse nr 44/2001 artikli 44 alusel edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, Court of Appeali, kes esitas 19. juuni 2007. aasta määrusega (mis saabus Euroopa Kohtusse ) Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23.

Euroopa Kohtu menetluses esitasid oma märkused M. Apostolides, abielupaar Orams, Kreeka, Poola ja Küprose valitsus ning Euroopa Ühenduste Komisjon.

24.

Oma esimese küsimusega tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus teada sisuliselt seda, kas acquis communautaire’i kohaldamise peatamine Küprose põhjaosas vastavalt protokolli nr 10 artikli 1 lõikele 1 takistab sellise otsuse tunnustamist ja täitmist määruse nr 44/2001 alusel, mis puudutab sellel alal asuva kinnisasja omandist tulenevaid nõudeid.

25.

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt juhtida tähelepanu erinevusele määruse nr 44/2001 territoriaalse kohaldamisala ja selle ala vahel, mida määruse kohaldamisalasse kuuluvad menetlused või otsused puudutavad.

26.

Vastavalt EÜ artiklile 299 kohaldatakse seda lepingut liikmesriikide suhtes, välja arvatud selles sättes täpsemalt nimetatud territooriumide suhtes. EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotises sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala puudutavaid eeskirju kohaldatakse EÜ artikli 69 kohaselt siiski ainult koostoimes selles artiklis mainitud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli ja Taani seisukohta käsitleva protokolliga. Ühendkuningriik ja Iirimaa on teatanud soovist kohaldada määrust nr 44/2001, kuid Taani on otsustanud seda määrust mitte kohaldada. ( 6 ) Seega kehtib nimetatud määrus Ühendkuningriigis ja kooskõlas protokolliga nr 10 ka Küprose Vabariigis.

27.

Määruses nr 44/2001 on esiteks sätestatud kohtute pädevus kõnealuse määruse territoriaalsel kohaldamisalal ning teiseks selliste kohtute tehtud otsuste tunnustamine ja täitmisele pööramine teistes liikmesriikides. Seevastu ei reguleeri määrus kolmandates riikides tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist ühenduses ega liikmesriikide kohtutes tehtud otsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist kolmandates riikides.

28.

Määruse nr 44/2001 territoriaalsest kohaldamisalast tuleb eristada ala, mida liikmesriigi kohtu poolt tehtud otsused, mida tunnustatakse ja pööratakse täitmisele nimetatud määruse alusel, puudutavad või mida need võivad puudutada. See ala on määruse kohaldamisalast laiem ja hõlmab ka kolmandaid riike. Seega kohaldatakse kõnealust määrust ka nende kohtuvaidluste suhtes, mis on seotud kolmandate riikidega.

29.

Euroopa Kohus on seda kinnitanud kohtuotsuses Owusu ( 7 ) ja oma arvamuses uue Lugano konventsiooni sõlmimise kohta. ( 8 ) Vastavalt sellele kohtupraktikale võib ka vaidlusaluste sündmuste asetleidmine kolmandas riigis tähendada asjaomase õigussuhte rahvusvahelist iseloomu, millest sõltub määruse kohaldatavus. ( 9 ) Määruse eesmärk on kõrvaldada ühisturu toimimise takistused, mis võivad tekkida rahvusvahelist kohtualluvust ning teistes välisriikides tehtud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevate siseriiklike õigusaktide vahelistest erinevustest. Euroopa Kohus on leidnud, et need erinevused kahjustavad ühisturu toimimist isegi juhul, kui need on seotud otsustega, mis puudutavad üksnes kolmandaid riike. ( 10 )

30.

Seega tuleb selgitada, kuidas mõjutab protokoll nr 10 määruse nr 44/2001 kohaldamisala ja ala, mida selle kohaldamisalasse kuuluvad otsused puudutavad.

31.

Pooled on ühel meelel selles, et protokolli nr 10 artikli 1 lõikes 1 ette nähtud acquis communautaire’i kohaldamise peatamine nendel Küprose Vabariigi aladel, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll, piirab määruse nr 44/2001 territoriaalset kohaldamisala. Järelikult ei saa liikmesriigi kohtus tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine Küprose põhjaosas tugineda nimetatud määrusele. Samuti ei ole võimalik Küprose põhjaosas asuva kohtu otsust nimetatud määruse alusel teises liikmesriigis tunnustada ja täita.

32.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei pea siiski ühtegi sellist olukorda käsitlema. Ta peab tegema otsuse taotluse kohta, mis puudutab Küprose Vabariigi valitsuse kontrolli all oleval alal asuva kohtu otsuse täitmisele pööramist Ühendkuningriigis. Seega ei oma käesoleva juhtumi puhul tähtsust asjaolu, et protokoll nr 10 piirab määruse nr 44/2001 territoriaalset kohaldamisala.

33.

Ainult abielupaar Orams leiab, et protokoll nr 10 takistab määruse nr 44/2001 kohaldamist otsuste suhtes, mis on tehtud määruse territoriaalsel kohaldamisalal ning mida tuleb seal ka tunnustada ja täitmisele pöörata, kuid mis puudutavad õigussuhet, mis on seotud nende aladega, mis ei ole Küprose Vabariigi valitsuse kontrolli all.

34.

Nagu rõhutavad teised pooled, räägib juba protokolli nr 10 artikli 1 lõike 1 sõnastus sellise tõlgenduse vastu. Nimetatud säte näeb nimelt ette, et acquis’ kohaldamine peatatakse nendes piirkondades ja mitte neid piirkondi puudutavas osas.

35.

Lisaks olgu märgitud, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb EÜ asutamislepingu normidest erandeid tegevaid ühinemisakti norme tõlgendada kitsalt, arvestades vastavaid asutamislepingu norme, ja need peavad piirduma vaid sellega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik. ( 11 )

36.

Kuigi käesoleval juhul ei puuduta acquis’ kohaldamise peatamine vahetult ühenduse esmast õigust, vaid määrust nr 44/2001, saab eespool toodud sedastuse sellele üle kanda. Ühinemisakt (sh protokoll nr 10) paikneb õigusnormide hierarhias kõrgemal astmel kui teisene õigus. Määrus on lõppkokkuvõttes vastu võetud EÜ asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks. ( 12 )

37.

EÜ asutamislepingu artikkel 65, millele määrus nr 44/2001 tugineb, näeb sõnaselgelt ette siseturu häireteta toimimiseks vajalikul määral võetavad meetmed, et täiustada ja lihtsustada tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikust tunnustamist ja täitmisele pööramist. Ühenduse kohtute pädevuste selge piiritlemine ning otsuste vastastikune tunnustamine ja täitmisele pööramine edendab põhivabaduste teostamist. See hõlbustab eeskätt piiriülestest kaubatarnetest, teenuste osutamisest või kapitaliülekannetest ning isikute liikumisvabaduse kasutamisest tulenevate nõuete esitamist.

38.

Järelikult tuleb protokolli nr 10 tõlgendada nii, et määruse nr 44/2001 kohaldamise peatamine peab piirduma vaid sellega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks tingimata vajalik. Seejuures tuleb iseäranis arvestada protokolli nr 10 tähendust ja eesmärki.

39.

Pooled on ühel meelel selles, et acquis’ kohaldamise peatamise eesmärk on võimaldada Küprose Vabariigil ühineda Euroopa Liiduga, kuigi eelnevatel Küprose taasühendamise üle peetud läbirääkimistel ei ole edu saavutatud. Soovitakse vältida seda, et Küprose Vabariik rikuks Euroopa Liidu liikmesriigina ühenduse õigust, kuna ta ei ole suuteline kohaldama acquis communautaire’i kogu riigi territooriumil.

40.

Nagu komisjon iseäranis rõhutab, ei tule välistada kõigi ühenduse õigusnormide kohaldamist, mis puudutavad alasid, mis on Küprose türgi kogukonna kontrolli all. Vastavalt protokolli nr 10 artikli 3 lõikele 1 ei välista acquis’ kohaldamise peatamine meetmeid, mille eesmärk on edendada nimetatud piirkondade majanduslikku arengut. ( 13 ) Peale selle kehtestati protokolli artikli 2 kohaselt nõukogu määruses (EÜ) nr 866/2004 ( 14 ) eeskirjad, mis käsitlevad kaupade ja isikute liikumist eri alade vahel.

41.

Need eeskirjad ei ole vastuolus protokolli nr 10 eesmärgiga võimaldada Küprose Vabariigil ühineda Euroopa Liiduga hoolimata sellest, et tema tegelik kontroll oma riigi territooriumi üle on piiratud, vaid soodustavad riigi mõlema osa liitumist.

42.

Protokolli nr 10 eespool nimetatud eesmärk ei nõua ka käesoleval juhul, et määruse nr 44/2001 kohaldamine tuleks peatada. Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiase tehtud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmisele pööramine Ühendkuningriigis ei too Küprose Vabariigile kaasa Põhja-Küprose Vabariigiga seotud kohustusi, mida ei saa täita ja mis on vastuolus ühenduse õigusega. Vaidluse peavad hoopis lahendama Ühendkuningriigi kohtud.

43.

Abielupaar Orams viitab aga veel ühele protokolli nr 10 eesmärgile, mille kohaselt tuleb Küprose probleem lahendada kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, ( 15 ) mis on sätestatud eelkõige protokolli nr 10 esimeses põhjenduses. Abielupaar Orams väidab, et vaidlusalune Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiase tehtud kohtuotsus käsitleb etteruttavalt omandiküsimuste ulatuslikku reguleerimist. Seega on nimetatud otsuse tunnustamine ja täitmisele pööramine vastuolus protokolli nr 10 eesmärkidega ja ÜRO asjaomaste resolutsioonidega.

44.

Sellest vastuväitest ei saa järeldada, et määrust nr 44/2001 ei tule liikmesriikides kohaldada, kui liikmesriigi kohtus tehtud otsused puudutavad Küprose põhjaosa.

45.

Vastab tõele, et ÜRO Julgeolekunõukogu on korduvalt kutsunud üles tagama Küprosel rahu ja territoriaalset terviklikkust. Seoses sellega on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kutsunud üles hoiduma sellistest tegevustest, mis võivad konflikti süvendada. ( 16 ) Siiski ei saa niisugustest üldsõnalistest üleskutsetest tuletada kohustust mitte tunnustada Küprose kreeka alal asuvate kohtute otsuseid, mis puudutavad Küprose türgi alal asuvate kinnisasjade omandist tulenevaid nõudeid.

46.

Lisaks ei ole sugugi selge, et nimetatud määruse kohaldamine põhjustab Küprose konflikti süvenemist. Sama hästi võib see avaldada ka vastupidist mõju ja soodustada majandussuhete normaliseerumist. Mis puudutab Küprose põhja- ja lõunaosa vahelise eraldusjoone avamist kaupade ja isikute liikumisele, ( 17 ) siis võib ette kujutada erinevaid õigussuhteid, mille puhul mängib rolli Küprose Vabariigi kohtute otsuste tunnustamine ja täitmisele pööramine teistes liikmesriikides ning määruses kehtestatud kohtualluvuse eeskirjade kohaldamine ka nende poolte suhtes, kelle alaline elukoht on Küprose põhjaosas.

47.

Sellest tulenevalt vaidlevad käesoleva asja pooled ka selle üle, kas kõnealuse kohtuotsuse tunnustamine ja täitmisele pööramine avaldab omandiküsimuste lõplikule lahendamisele kahjulikku või soodsat mõju. M. Apostolides märgib, et Põhja-Küprose Türgi Vabariigis toimuv sundvõõrandatud kinnisasjade müük teiste liikmesriikide kodanikele raskendab nende tagastamist pärast üksmeelse lahenduse saavutamist. Kui tema olukorras olevad isikud saavad teistes liikmesriikides esitada nende kinnisasjade omandist tulenevaid nõudeid, peletab see potentsiaalsed ostjad eemale.

48.

Käesoleval juhul ei ole tarvis lõplikult otsustada, milline mõju on määruse kohaldamise peatamisel Põhja-Küprosega seotud juhtumite suhtes poliitilisele protsessile, mis on suunatud Küprose konflikti lahendamisele. Määruse kohaldamist ei saa seada sõltuvusse sellistest keerulistest poliitilistest hinnangutest. See oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mille järgimine on üks määruse eesmärke. ( 18 ) Nii peavad määruses sätestatud kohtualluvuse eeskirjad võimaldama määrata hästi prognoositaval viisil pädevaid kohtuid. ( 19 ) Lisaks peab kostjal olema võimalik liikmesriigi kohtus piisava täpsusega ette näha, kas menetlust lõpetava otsuse saab määruse alusel teises liikmesriigis täitmisele pöörata, kui puuduvad määruses ette nähtud tunnustamisest keeldumise põhjused.

49.

M. Apostolidese seisukohad lähevad veelgi kaugemale. Ta leiab, et määruse nr 44/2001 kohaldamine on vajalik selleks, et võtta arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt kohtuasjas Loizidou tehtud otsust. ( 20 )

50.

Selles ja veel teistes otsustes on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et pärast Küprose põhjaosa okupeerimist läbi viidud kinnisasjade sundvõõrandamine on õigustühine ega muuda küsitavaks pagendatute omandiõigusi. ( 21 ) Seega rikub omandile juurdepääsu ja selle kasutamise keelamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) esimese protokolli artiklit 1 ja õigust eluaseme puutumatusele (EIÕK artikli 8 lõige 1), kui asjassepuutuvate isikute eluase asub kinnisasjal. ( 22 ) Euroopa Inimõiguste Kohus, kes on hiljuti kinnitanud, et Põhja-Küprose Türgi Vabariigis vahepeal moodustatud omandiküsimusi käsitleva komisjoni tegevus on põhimõtteliselt kooskõlas EIÕK sätetega, mõistis siiski asjaomases menetluses kaebuse esitajale välja hüvitise selle eest, et oli rikutud tema õigusi, mis tulenevad EIÕK-st. ( 23 )

51.

Selle kohta tuleb kõigepealt märkida, et ükski viidatud otsustest ei puudutanud M. Apostolidese juhtumiga sarnast olukorda. Järelikult ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus teinud ühtegi sedastust M. Apostolidese konkreetsete omandinõuete kohta, mida tuleks vahetult järgida.

52.

Äärmisel juhul tuleks kaaluda, kas EIÕK artikli 6 lõikes 1 sätestatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsele nõuab tegelikult, et Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiase otsus, mis puudutab otseselt M. Apostolidese nõudeid, pöörataks täitmisele. ( 24 ) Nagu nähtub, on Euroopa Inimõiguste Kohus vastavat õigust seni tunnustanud ainult otsuste täitmisele pööramise suhtes riigis, mille kohus on otsuse teinud. ( 25 ) Küsimus, kas EIÕK artikli 6 lõige 1 näeb ette ka kohustuse tunnustada ja pöörata täitmisele välisriikides tehtud kohtuotsuseid, võib siinkohal jääda lahtiseks, kuna määrus nr 44/2001 on eespool toodud põhjustel igal juhul kohaldatav ja annab vastava õiguse. Igal juhul ei luba ka EIÕK artikli 6 lõige 1 teha teistsugust järeldust kui see, et määrust tuleb kohaldada asjakohaselt ja kooskõlas inimõigustega.

53.

Seega tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata järgmiselt:

Acquis communautaire’i kohaldamise peatamine nendel Küprose Vabariigi aladel, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, nagu on ette nähtud 2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 10 artikli 1 lõikega 1, ei takista teise liikmesriigi kohtul määruse nr 44/2001 alusel tunnustamast ja täitmisele pööramast Küprose Vabariigi kohtu otsust, mis puudutab sellist ala, mis ei ole Küprose Vabariigi kontrolli all.

54.

Teise, kolmanda, neljanda ja viienda eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendada määruse nr 44/2001 artikli 35 lõiget 1 ja artikli 34 punkte 1 ja 2, võttes arvesse võimalikke tunnustamisest ja täitmisele pööramisest keeldumise põhjusi nende sätete tähenduses. Enne neile küsimustele vastamist tuleb selgeks teha, kas käesolev kohtuasi kuulub määruse kohaldamisalasse. Komisjon on nimelt avaldanud kahtlust selles suhtes, kas käesoleva kohtuasja puhul on tegemist tsiviil- ja kaubandusasjaga nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 tähenduses.

55.

Komisjon möönab, et M. Apostolidese ja abielupaar Oramsi vahelise vaidluse puhul on tegemist eraisikute vahelise vaidlusega. Komisjon leiab siiski, et vaidlus tuleb asetada laiemasse konteksti ja võtta arvesse, et vaidlused Küprose kreeka kogukonna pagendatud liikmete kinnisasjade üle on tingitud Küprose põhjaosa sõjalisest okupeerimisest.

56.

Komisjoni arvates tehakse rahvusvahelise praktika kohaselt pärast relvastatud konflikte tekkinud eraisikute omandivaidluste lahendamine ülesandeks spetsiaalsetele institutsioonidele, nagu nägi ette Küprose taasühendamist käsitlev Annani kava. Pärast nimetatud kava nurjumist võttis Põhja-Küprose Türgi Vabariik vastu Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuetele ( 26 ) vastavad eeskirjad kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks ja moodustas omandiküsimustega tegeleva komisjoni. Nimetatud eeskirjadega hõlmatud nõuded, mis puudutavad omandi tagastamist ja selle kasutamise keelamise hüvitamist, on avalik-õigusliku iseloomuga.

57.

Komisjoni sõnul tuleb määruse nr 44/2001 kohaldamisel arvesse võtta, et on olemas alternatiivne kaebuse esitamise võimalus, mis on kooskõlas EIÕK-ga. Määruse artikli 71 lõike 1 kohaselt ei mõjuta käesolev määrus konventsioone, millega liikmesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või kohtuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas. Euroopa Inimõiguste Kohtu järelevalve all kehtestatud kahju hüvitamise korda võib käsitada sellise konventsioonina.

58.

Siinkohal tuleb kõigepealt meenutada Euroopa Kohtu praktikat, et mõiste „tsiviil- ja kaubandusasjad” on ühenduse õiguse autonoomne mõiste, mida tõlgendades tuleb tugineda ühelt poolt määruse nr 44/2001 või Brüsseli konventsiooni eesmärkidele ja süsteemile ning teiselt poolt siseriiklike õigussüsteemide kogumist tulenevatele õiguse üldpõhimõtetele. ( 27 )

59.

Seejuures jäävad määruse kohaldamisalast välja ainult riigiasutuste ja eraõiguslike isikute vahelised vaidlused, kui riigiasutus teostab avalikku võimu. ( 28 ) Nii puudutas komisjoni viidatud kohtuasi Lechouritou ( 29 ) eraõigusliku isiku kaebust Saksamaa Liitvabariigi vastu Saksa relvajõudude poolt korda saadetud sõjakuritegude tagajärjel tekkinud kahju tõttu.

60.

Käesolevas asjas ei esita M. Apostolides siiski endise olukorra taastamise või kahjuhüvitise nõudeid riigiasutuse vastu, vaid tsiviilõigusliku nõude, mis puudutab kinnisasja tagastamist, ja teised kinnisasja kasutamise võimaluse puudumisega seotud nõuded abielupaar Oramsi vastu.

61.

Nende nõuete iseloom ei muutu seetõttu, et M. Apostolidesel on tõenäoliselt võimalus esitada alternatiivseid või täiendavaid avalik-õigusliku iseloomuga nõudeid Põhja-Küprose Türgi Vabariigi võimuorganite vastu. Seega ei ole vaja siinkohal otsustada, kas õigus esitada alternatiivseid või täiendavaid nõudeid eksisteeris juba siis, kui M. Apostolides sai Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiases täitmisele pööratava otsuse. ( 30 )

62.

Euroopa Kohus on tõepoolest juba sedastanud, et piisab asjaolust, et hageja nõude aluseks on avaliku võimu akt, et arvata tema hagi välja Brüsseli konventsiooni kohaldamisalast, olenemata selle menetluse laadist, mida võimaldab niisuguses olukorras siseriiklik õigus. ( 31 ) See lubab teha järelduse, et omandi kahjustamine oli algselt tingitud Türgi relvajõudude ja/või Põhja-Küprose Türgi Vabariigi võimuorganite tegevusest. Viidatud Euroopa Kohtu järeldus kehtib siiski ainult juhul, kui on tegemist riigiasutuste ja eraõiguslike isikute vaheliste vaidlustega. ( 32 )

63.

Kui esineb mitmesuguseid suhteid – osalt riigiasutuste ja eraõiguslike isikute vahel, osalt ainult eraõiguslike isikute vahel – tuleb lähtuda vaidluse poolte vahelisest õigussuhtest, esitatud hagi alusest ning selle hagi esitamise üksikasjalikest tingimustest. ( 33 ) Põhikohtuasjas esitab eraisikust hageja tsiviilkohtule eraõiguslikud nõuded teiste eraisikute vastu, nii et arvestades kõiki olulisi asjaolusid on üheselt tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega.

64.

Tõenäoliselt oleks võimalik välistada need tsiviilõiguslikud nõuded riigiõiguse või rahvusvahelise õiguse eeskirjadega ja anda asjassepuutuvale isikule teada, et ta saab esitada ainult endise olukorra taastamise või kahjuhüvitise nõudeid riigi vastu. See võib viia selleni, et jäädakse ilma õigusest pöörduda tsiviilkohtu poole.

65.

Küprose Vabariik ei ole seda võimalust ilmselt kasutanud. Samuti puudub seni vastav rahvusvaheline kokkulepe. Igal juhul ei leidnud Eparchiako Dikastirio tis Lefkosias ja kõrgemad kohtuinstantsid oma otsustes, et tsiviilõiguslikud nõuded või tsiviilkohtu poole pöördumise õigus tuleks välistada. Isegi kui see oleks juriidiliselt väär, ei või eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuotsuse täitmisele pööramise menetluses põhimõtteliselt kontrollida Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiase pädevust (määruse nr 44/2001 artikli 34 punkt 3) ega selle kohtuotsuse sisulist õiguspärasust, mille tunnustamist taotletakse (määruse artikkel 36 ja artikli 45 lõige 2).

66.

Komisjon näib olevat arvamusel, et rahvusvaheline õigus oleks justkui tsiviilõiguslikud nõuded kõrvale tõrjunud, kui Põhja-Küprose Türgi Vabariik kehtestas Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt põhimõtteliselt heaks kiidetud kahju hüvitamise korra.

67.

Ma ei ole selle käsitusega nõus.

68.

Kohtuotsusest Xenides-Arestis III, ( 34 ) milles Euroopa Inimõiguste Kohus suhtus positiivselt sellesse, et kahju hüvitamise kord on kooskõlas EIÕK-ga, ei nähtu, et nimetatud kord välistab tõhusalt tsiviilõiguslike nõuete esitamise Küprose Vabariigi õiguse alusel. Vastupidi, Euroopa Inimõiguste Kohus lükkas sõnaselgelt tagasi väite, et hageja on kahjuhüvitise küsimuses kohustatud pöörduma omandiküsimustega tegeleva komisjoni poole, ja mõistis talle selle asemel välja kahjuhüvitise. ( 35 )

69.

Samuti ei ole kindel, kas teistsugune käsitus oleks õigustatud. Euroopa Inimõiguste Kohus leiab nimelt, et rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poolt läbi viidud sundvõõrandamine on õigustühine. ( 36 ) Euroopa Inimõiguste Kohus sedastab ainult, et teatud rahvusvaheliselt tunnustamata riiklike moodustiste poolt vastu võetud õigusnorme võib käsitada kehtivana, et vältida asjaomaste riikide elanike halvemasse olukorda sattumist. ( 37 ) Väita, et kahju hüvitamise kord välistab tõhusalt asjaomaste isikute kahjuks ja ilma Küprose Vabariigiga üksmeelt saavutamata tsiviilõiguslike nõuete esitamise, läheks sellest siiski palju kaugemale. ( 38 )

70.

Komisjoni väide, et vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 71 lõikele 1 ei mõjuta käesolev määrus Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt heaks kiidetud kahju hüvitamise korda, ei pea samuti paika.

71.

Selles sättes on sätestatud, et „käesolev määrus ei mõjuta konventsioone, millega liikmesriigid on liitunud ja millega reguleeritakse kohtualluvust või kohtuotsuste tunnustamist või täitmist konkreetses valdkonnas”.

72.

On üheselt selge, et Põhja-Küprose Türgi Vabariigis kehtiv kahju hüvitamise kord, Euroopa Inimõiguste Kohtu sellekohased otsused ja isegi EIÕK ei kuulu selle määratluse alla. EIÕK puhul on tegemist küll konventsiooniga, kuid see ei reguleeri kohtualluvust ega kohtuotsuste tunnustamist või täitmisele pööramist konkreetsetes õigusvaldkondades, mis kuuluvad määruse kohaldamisalasse. Põhja-Küprose Türgi Vabariigi kehtestatud ühepoolsed eeskirjad ei kujuta endast konventsiooni. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole oma selleteemalistes otsustes võtnud seisukohta kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisele pööramise kohta tsiviilasjades.

73.

Seega tuleb sedastada, et otsus, mille tunnustamist põhikohtuasjas taotletakse, puudutab tsiviilasja määruse nr 44/2001 artikli 1 lõike 1 tähenduses ja kuulub seega nimetatud määruse kohaldamisalasse.

74.

Teise küsimusega tuleb välja selgitada, kas määruse nr 44/2001 artikli 35 lõige 1 koosmõjus artikli 22 punktiga 1 lubab liikmesriigi kohtul keelduda tunnustamast ja täitmisele pööramast teise liikmesriigi kohtu tehtud kohtuotsust, mis puudutab viimati nimetatud liikmesriigi sellisel alal asuvat kinnisasja, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll, või kohustab teda sellise kohtuotsuse tunnustamisest keelduma.

75.

Enne sellele küsimusele vastamist tuleb märkida, et kõnesoleva määruse põhjendustest 2, 6, 16 ja 17 nähtub, et selle eesmärk on tagada vorminõuete lihtsustamise kaudu liikmesriikides tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vaba liikumine, et nende otsuste tunnustamine ja täitmine oleks kiire ja lihtne. ( 39 )

76.

Kooskõlas selle eesmärgiga näeb määruse nr 44/2001 artikli 33 lõige 1 ette, et liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Otsus võidakse jätta tunnustamata ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud juhtudel.

77.

Määruse nr 44/2001 artikli 38 lõige 1 näeb ette, et liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Sama määruse artikli 45 lõikes 1 on sätestatud, et kohus, kellele esitatakse apellatsioonkaebus, keeldub kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel.

78.

Seejuures on sama määruse artikli 35 lõikes 3 sätestatud põhimõte, et otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevust ei või kontrollida. Vastavalt määruse artikli 35 lõikele 1 võib sellest teha erandi juhul, kui ei ole järgitud teatavatele kohtutele ainupädevuse andmise eeskirju, sealhulgas vastavalt määruse artikli 22 punktile 1 asjaomase vara asukohajärgse riigi kohtutele pädevuse andmise eeskirju.

79.

Vastavalt määruse artikli 22 punktile 1 on menetluste puhul, mille objekt on kinnisvaraga seotud in rem õigused või kinnisvara rendi õigused, alalisest elukohast olenemata erandkorras pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus asub asjaomane vara. Tegemist oleks selle sätte rikkumisega artikli 35 lõike 1 tähenduses, kui otsus puudutaks asjaõigusi, mis on seotud kinnisvaraga, mis ei asu mitte Küprose Vabariigis, kus on tehtud vaidlusalune kohtuotsus, vaid mõnes teises liikmesriigis.

80.

Nagu M. Apostolides, Kreeka ja Küprose valitsus ning komisjon õigesti märgivad, on Küprose Vabariik rahvusvahelise õiguse kohaselt ainus tunnustatud riik Küprose saarel. ( 40 ) Küprose Vabariigi territoorium hõlmab ka saare põhja-ala, kus asub vaidlusalune kinnisasi. ( 41 ) Põhja-Küprose Türgi Vabariiki, kelle tegeliku kontrolli all see ala on, ei ole ükski riik peale Türgi tunnustanud. ( 42 ) Protokollist nr 10 nähtub, et ka ühinemislepingule allakirjutanud riigid käsitasid Põhja-Küprost osana Küprose Vabariigi territooriumist ja seega osana Euroopa Liiduga ühinevast alast. Vastasel korral ei oleks olnud vaja acquis communautaire’i kohaldamist saare selles osas peatada.

81.

Otsus, mille täidetavaks kuulutamise kohta peab eelotsusetaotluse esitanud kohus otsuse tegema, puudutab igal juhul ka ( 43 ) asjaõigusi, nimelt Küprose Vabariigis asuva kinnisasja omandit. Määruse nr 44/2001 artikli 22 punkti 1 sõnasõnalisest tõlgendamisest tuleneb seega kahtluseta selle liikmesriigi kohtute ainupädevus.

82.

Abielupaar Orams leiab siiski, et asjaomase sätte tähendus ja eesmärk on selle järeldusega vastuolus.

83.

Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kinnisasja asukohajärgse riigi kohtute ainupädevuse peamine põhjendus asjaolu, et asukohajärgne kohus on kõige pädevam lahendama kinnisvaraga seotud asjaõigusi käsitlevaid vaidlusi. ( 44 ) Kinnisvaraga seotud asjaõigusi puudutavad vaidlused tuleb üldjuhul lahendada selle riigi õigusnormide kohaselt, kus vaidlusalune kinnisasi asub. Peale selle on nimetatud vaidluste puhul sageli nõutav, et faktilised asjaolud tuleb tuvastada kohapeal. Seega on ainupädevuse andmine kinnisasja asukohajärgsele kohtule, kes teab ise tänu lähedusele kõige paremini faktilisi asjaolusid, hea õigusemõistmise huvides. ( 45 )

84.

Abielupaar Orams järeldab sellest, et määruse nr 44/2001 artikli 22 punktil 1, mida tuleb tõlgendada kitsalt, ei saa põhineda Küprose Vabariigi kohtute pädevus menetleda hagisid, mis puudutavad põhjaosas asuvatest kinnisasjadest tulenevaid õigusi. Kuna asjaomane ala ei ole Küprose Vabariigi tegeliku kontrolli all, ei ole selle liikmesriigi kohtutel lähedusest tingitud eelisseisundit.

85.

Lõppkokkuvõttes võib lahtiseks jääda küsimus, kas see käsitus, mida nimetatud sätte sõnastus ei toeta, peab paika. Määruse nr 44/2001 artikli 22 punkti 1 rikkumisega oleks tegemist ainult juhul, kui Küprose Vabariigi kohtute asemel oleksid pädevad teise liikmesriigi kohtud kinnisasja asukoha alusel. Käesolevas asjas ei ole selge, milline liikmesriik see peaks olema. Hoolimata rahvusvahelisest õigusest tulenevast seisundist võiks Põhja-Küprose Türgi Vabariigi parimal juhul võrdsustada kolmanda riigiga. Kuna määruse artikli 22 punkt 1 ei anna vahetult kolmanda riigi kohtutele ainupädevust, ei saa seda sätet isegi selle eelduse esinemise korral rikkuda.

86.

Õigusteoorias on tõepoolest vaieldud selle üle, kas määruse artikli 22 punktil 1 on kolmandatele riikidele reflekteeriv mõju. ( 46 ) Euroopa Kohus näib eitavat sellise mõju olemasolu. Euroopa Kohus leidis oma arvamuses uue Lugano konventsiooni sõlmimise kohta, et kinnisasja asukohajärgse kolmanda riigi kohtu ainupädevus asetub määruse artiklis 2 sätestatud kostja asukohariigi kohtute pädevuse ette üksnes seetõttu, et Lugano konventsioon sisaldab sätet, mis on identne määruse artikliga 22; üksnes määruse alusel jääb kehtima kohtualluvus vastavalt kostja alalisele elukohale ühenduses. ( 47 )

87.

Igal juhul oleks vale eeldada, et selline reflekteeriv mõju kandub üle ka määruse nr 44/2001 artikli 35 lõikele 1. Artikli 35 lõike 1 ja lõike 3 koosmõjust tuleneb nimelt see, et kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisele pööramisest keeldumine kohtualluvuse eeskirjade rikkumise tõttu on lubatav ainult erandjuhtudel. Seega ei tohi artikli 35 lõike 1 kohaldamisala laiendada nii, et kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise põhjuseks on ka nende kolmandate riikide kohtute pädevusest üleastumine, kes ei ole Lugano konventsiooni osalisriigid.

88.

Täielikkuse huvides kirjeldan siinkohal neid tagajärgi, mida tooks kaasa see, kui Põhja-Küprose Türgi Vabariiki koheldaks – vastupidi käesolevas ettepanekus esitatud seisukohale – samamoodi nagu kolmandat riiki. Sel juhul ei oleks Küprose Vabariigi kohtutel määruse nr 44/2001 artikli 22 punkti 1 alusel ainupädevust Põhja-Küprose Türgi vabariigi alal asuvat kinnisasja käsitlevate vaidluste korral. Sellisel juhul tuleks kohaldada üldiseid kohtualluvuse eeskirju. See, kas nende kohaselt oleks Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiasel olnud tegelikult pädevus või mitte, ( 48 ) ei oma vastavalt määruse artikli 35 lõikele 3 kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise seisukohast tähtsust.

89.

Seega tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 35 lõige 1 koosmõjus artikli 22 punktiga 1 ei luba liikmesriigi kohtul keelduda tunnustamast ja täitmisele pööramast teise liikmesriigi kohtute tehtud kohtuotsust, mis puudutab viimati nimetatud liikmesriigi sellisel alal asuvat kinnisasja, mille üle selle liikmesriigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

90.

Kolmas eelotsuse küsimus puudutab määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku korra tingimuse tõlgendamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas otsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest saab nimetatud tingimusele tuginedes keelduda, kui kohtuotsust ei saa pöörata täitmisele riigis, kus otsus tehti, kuna see puudutab selle liikmesriigi sellisel alal asuvat kinnisasja, mille üle selle riigi valitsusel puudub tegelik kontroll.

91.

Määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 1 on sätestatud, et otsust ei tunnustata, kui tunnustamine oleks selgelt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse.

92.

Põhjapanevas kohtuotsuses Krombach ( 49 ) on Euroopa Kohus märkinud, et 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklit 27 – nüüd määruse nr 44/2002 artikkel 34 – tuleb tõlgendada kitsalt. Nimetatud artikkel on takistuseks konventsiooni ühe põhieesmärgi saavutamisel luua osalisriikide õigussüsteemidest sõltumatu autonoomne ja terviklik süsteem, mis tagab kohtuotsuste vaba liikumise ühenduses. Mis aga puutub täpsemalt konventsiooni artikli 27 punktis 1 osutatud avaliku korra tingimusse, siis võib sellele tugineda üksnes erandjuhtudel. ( 50 )

93.

Euroopa Kohus jõudis selle põhjal järgmisele järeldusele: ( 51 )

„Konventsiooni artikli 27 punktis 1 osutatud avaliku korra tingimusele tuginemine on lubatud üksnes juhul, kui teises osalisriigis tehtud otsuse tunnustamine või täitmisele pööramine kahjustaks lubamatult tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorda, riivates mõnda aluspõhimõtet. Et pidada kinni välismaiste otsuste sisu kontrollimise keelust, peaks riive seisnema kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorras ülioluliseks peetava õigusnormi või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguse rikkumises.”

94.

Euroopa Kohus märgib lisaks, et sellest järeldub, et kuigi osalisriikidele jääb konventsiooni artikli 27 punktis 1 sätestatud reservatsiooni alusel põhimõtteliselt vabadus otsustada kooskõlas oma siseriikliku õigusega, millised on nende avaliku korraga seotud nõuded, siis selle mõiste piirid tulenevad siiski konventsiooni tõlgendamisest. ( 52 ) Seega on Euroopa Kohus hoolimata sellest, et ta ei saa otsustada osalisriigi avaliku korra sisu üle, siiski pädev kontrollima piire, mille raames osalisriigi kohtunik võib sellele mõistele tugineda, et teise osalisriigi kohtu otsust mitte tunnustada. ( 53 )

95.

Neid sedastusi arvesse võttes tuleb uurida, kas asjaolu, et kohtuotsust ei saa täita riigis, kus see tehti, saab käsitada avaliku korra tingimuse ilmselge rikkumisena määruse nr 44/2002 artikli 34 punkti 1 tähenduses, mis on aluseks teises riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumisele.

96.

Nagu Kreeka valitsus ja komisjon õigesti rõhutavad, on määruse nr 44/2002 artikli 38 lõikes 1 sätestatud, et otsuse täidetavus liikmesriigis, kus see on tehtud, on tingimuseks selle otsuse täidetavaks kuulutamisele teise liikmesriigi kohtu poolt. Seega ei pea täitedokumendi mõju selles riigis, kus otsus täitmisele pööratakse, ulatuma kaugemale kui selles riigis, mille kohus on otsuse teinud. ( 54 )

97.

Kohtuotsuses Coursier ( 55 ) tõlgendas Euroopa Kohus 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 31 vastavat lõiku nii, et mõiste „täitmisele pööratav” hõlmab ainult teistes riikides tehtud otsuste vormilist täidetavust, mitte aga tingimusi, mille esinemise korral saab need otsused riigis, kus otsus on tehtud, täitmisele pöörata. Kohtuotsust ei saa vormiliselt täitmisele pöörata, kui otsuse vastu esitati või võidakse esitada apellatsioonkaebus ja otsus jäeti esialgu täidetavaks kuulutamata.

98.

Täitmisele pööratavaks kuulutamise sõltuvusse seadmine otsuse täitmisega seotud faktilistest asjaoludest liikmesriigis, kus see on tehtud, oleks vastuolus määruse nr 44/2002 eesmärgiga, mille kohaselt tuleb tagada liikmesriikidest pärinevate tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vaba liikumine lihtsa tunnustamis- ja täitmismenetluse kaudu. ( 56 ) Erinevalt otsuse vormilisest täidetavusest, ei saa eeskätt määruse artiklis 54 ette nähtud tunnistusega ilma pikemata kinnitada, kas ja millistel tingimustel on otsus liikmesriigis, kus see on tehtud, täidetav. Lisaks ei muuda tegelikud takistused jõustamisel kuidagi otsuse õigusmõju.

99.

Käesolev juhtum illustreerib võimalikke ettenägematuid asjaolusid, milleni võib tegelikule täidetavusele tuginemine viia. Mõned nimetatud nõuetest ei ole praegusel ajal Küprosel täidetavad, kuna see ala, millel asub asjaomane kinnisasi, ei ole Küprose Vabariigi tegeliku kontrolli all. Mis puudutab rahalisi nõudeid, siis saab need Küprose Vabariigi poolt kontrollitavas saareosas igal juhul täitmisele pöörata, kui abielupaar Orams käsutab seal vara, nagu pangahoiuseid või muid nõudeid.

100.

Kuna määruse artikli 38 lõikes 1 on ammendavalt sätestatud, et otsuse täidetavus riigis, kus see on tehtud, on selle otsuse täidetavaks kuulutamise tingimuseks teise liikmesriigi kohtute poolt, ei saa samale sättele omistada teistsugust tähendust avaliku korra tingimuse kontekstis. Neist kaalutlustest lähtudes välistab näiteks ka määruse nr 44/2001 artikli 35 lõike 3 teine lause sõnaselgelt, et pädevuse osas esinevaid puudusi, mida ei või vastavalt artiklile 35 kontrollida, käsitataks siiski artikli 34 lõikes 1 osutatud avaliku korra tingimuse rikkumisena.

101.

Komisjon ja tema eeskujul ka abielupaar Orams tõstatavad peale küsimuse, kas otsuse täitmisele pööramisest keeldumisele saab olla põhjenduseks mõni muu asjaolu, mis on seotud avaliku korra tingimusega. Nad leiavad, et Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiase otsuse tunnustamine ja täitmisele pööramine võib olla vastuolus rahvusvahelise avaliku korra tingimusega, kuna see õõnestab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni püüdlusi leida lahendus Küprose probleemile.

102.

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole kaalunud, et selline asjaolu saab olla põhjenduseks kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest keeldumisele Ühendkuningriigis. Euroopa Kohtu jaoks on siduv eelotsusetaotluse ese, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma eelotsusetaotluses kindlaks määranud. Menetluse pooltel ei ole üldjuhul õigust esitada Euroopa Kohtule lisaküsimusi. ( 57 )

103.

See kehtib iseäranis määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 1 osutatud avaliku korra mõiste tõlgendamisel, kuna liikmesriikidele jääb põhimõtteliselt vabadus otsustada kooskõlas oma siseriikliku õigusega, millised on nende avaliku korraga seotud nõuded. ( 58 ) Pealegi ei osalenud Ühendkuningriigi valitsus käesolevas menetluses. Seetõttu puudub Euroopa Kohtul usaldusväärne teave selle kohta, kas komisjoni poolt tõstatatud kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise põhjusi tuleb käsitada selle liikmesriigi avaliku korra osana.

104.

Komisjon tugineb siiski sõnaselgelt rahvusvahelisele avalikule korrale. Komisjon möönab, et artikli 34 punkt 1 osutab ainult selle liikmesriigi avalikule korrale, kus otsuse tunnustamist taotletakse. Komisjoni arvates ei takista siiski miski käsitamast rahvusvahelisest avalikust korrast tulenevaid kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise põhjusi ühtlasi liikmesriigi avaliku korra osana.

105.

Juhuks kui Euroopa Kohus peab vajalikuks seda seisukohta arutada, kuigi see ei ole käesoleva eelotsusetaotluse ese, esitan ma selle kohta järgmised märkused.

106.

Kohtuotsuses Krombach leidis Euroopa Kohus, et tema ülesanne on kontrollida piire, mille raames Brüsseli konventsiooni osalisriigi kohus võib tugineda avaliku korra mõistele, et teise liikmesriigi kohtu otsust mitte tunnustada. ( 59 ) Kuna põhiõigused, mis on tagatud EIÕK-ga, kuuluvad õiguse üldpõhimõtete hulka, jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et liikmesriigi kohtul on õigus keelduda tunnustamast välismaist kohtuotsust, mille tegemisel on ilmselgelt rikutud põhiõigusi. ( 60 )

107.

Selles mõttes on Euroopa Kohus tõepoolest seostanud omavahel rahvusvahelisel tasandil EIÕK-ga tagatud põhiõigused ja liikmesriigi avaliku korra. Seega on välismaise kohtuotsuse tunnustamisest keeldumine igal juhul kooskõlas määruse nr 44/2001 artikli 34 punktiga 1, kui liikmesriigi avaliku korra tagamise nõuded hoiavad ära Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatud põhiõiguste ilmselge rikkumise.

108.

Ei ole lõplikult selge, kas kohtud ei ole mitte ainult õigustatud, vaid on koguni kohustatud keelduma sellise välismaise kohtuotsuse täitmisele pööramisest, mis ilmselgelt rikub ühenduse põhiõigusi. Niisugust kohustust õigustab asjaolu, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ühenduse põhiõigused liikmesriikide kohtute jaoks siduvad, kui nende poolt käsitletav olukord kuulub ühenduse õiguse kohaldamisalasse. ( 61 )

109.

Käesolevas asjas ei väida komisjon siiski, et kohtuotsus, mille täitmisele pööramist taotletakse, rikub põhiõigusi. Tegemist on Küprose probleemi puudutavate rahvusvahelise poliitika seisukohtadega. Neil seisukohtadel on teatud määral õiguslikult siduv iseloom, kuna need on üle võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidesse. ( 62 ) See kehtib näiteks riikide kohustuse kohta hoiduda sellistest tegevustest, mis süvendavad Küprose konflikti.

110.

Rahu tagamine ja Küprose territoriaalse terviklikkuse taastamine on kahtlemata üllad eesmärgid. Kas neid eesmärke saab aga pidada „kohtuotsuse tunnustamise või täitmisele pööramise taotluse saanud riigi õiguskorras ülioluliseks peetavaks õigusnormiks või selles õiguskorras tunnustatud põhiõiguseks” kohtuotsuse Krombach tähenduses, ( 63 ) on äärmiselt kaheldav.

111.

Nagu eespool juba märgitud, on ÜRO Julgeolekunõukogu Küprost puudutavates resolutsioonides sisalduvad seisukohad ja üleskutsed sõnastatud liiga üldiselt, et neist saaks tuletada konkreetset kohustust keelduda tunnustamast Küprose Vabariigi kohtu otsust, mis puudutab Põhja-Küprosel asuva kinnisasjaga seotud omandiõigusi. Lisaks sellele ei ole kaugeltki selge, kas kohtuotsuse tunnustamine käesolevas kontekstis on Küprose konflikti lahendamise seisukohast kasulik või kahjulik ja kas see ei ole koguni nõutav, et kaitsta M. Apostolidese põhiõigusi. ( 64 )

112.

Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et liikmesriigi kohus ei või keelduda otsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest määruse nr 44/2001 artikli 34 punktis 1 sätestatud avaliku korra tingimusele tuginedes, kuna otsust, mis on vormiliselt täidetav riigis, kus see tehti, ei saa faktilistest põhjustest tulenevalt seal täitmisele pöörata.

113.

Neljanda küsimusega tuleb selgitada, kas määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 alusel võib keelduda tagaseljaotsuse tunnustamisest kohtumenetluse algatamise dokumendi mittenõuetekohase kättetoimetamise tõttu, kui otsust on kontrollitud selle menetluse raames, mille kostja algatas selle otsuse vaidlustamiseks.

114.

Vastavalt artikli 34 punktile 2 ei tunnustata otsust, kui kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud end kaitsta. Selle sätte alusel ei saa mittenõuetekohasele kättetoimetamisele siiski tugineda, kui kostja ei esitanud tagaseljaotsuse peale kaja siis, kui tal oli selleks võimalus.

115.

Abielupaar Orams esitas tegelikult käesolevas asjas tagaseljaotsuse peale kaja Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiasele. Abielupaar Oramsi kaja jäeti pärast nõuetekohast ja õiglast kohtuistungit rahuldamata põhjusel, et nad ei olnud esitanud kaalukat vastuväidet (arguable defence). Abielupaar Orams toob siiski esile terve hulga asjaolusid seoses kohtumenetluse algatamise dokumentide kättetoimetamisega, mis raskendas neil enda õigeaegset kaitsmist, ja viitab seoses sellega Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 27 punkti 2. ( 65 )

116.

Kohtuotsuses ASML ( 66 ) viitas Euroopa Kohus siiski määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 ja 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 27 punkti 2 vahelistele erinevustele. Kõnealuse konventsiooni artikli 27 punktis 2 on sätestatud, et otsust ei tunnustata, „kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta”.

117.

Seevastu määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 kohaselt ei ole menetluse algatamist käsitleva dokumendi nõuetekohane kättetoimetamine määrav asjaolu. ( 67 ) Tähtsust omab kaitseõiguste sisuline tagamine. Kui kostja suhtes on tehtud tagaseljaotsus ning kostja ei ole algatanud otsuse vaidlustamise menetlust, kui tal oli selleks võimalus, siis näeb määruse nr 44/2001 artikli 34 punkt 2 ette, et kaitseõigused on tagatud kohtumenetluse algatamise dokumendi mittenõuetekohasest kättetoimetamisest hoolimata.

118.

Järelikult ei saa viidatud kohtupraktikat, mis käsitleb 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 27 punkti 2, üle kanda määruse nr 44/2001 artikli 34 punktile 2. ( 68 )

119.

Nimetatud sätte uues redaktsioonis võetakse suuremal määral arvesse eesmärki lihtsustada kohtuotsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist, nõrgendamata siiski õigust kohtulikule ärakuulamisele, mis kuulub vastavalt Euroopa Kohtu praktikale põhiõiguste hulka, mille järgimise peab Euroopa Kohus tagama. ( 69 )

120.

Käesolevas asjas oli abielupaar Oramsil võimalus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Eparchiako Dikastirio tis Lefkosiasele ja abielupaar kasutas seda võimalust. Selle juhtumi puhul tuleneb määruse nr 44/2001 artikli 34 punktist 2, et kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisele pööramisest ei saa mingil juhul keelduda sel põhjusel, et menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei toimetatud kostjale kätte nõuetekohaselt.

121.

Igal juhul peab see paika siis, kui õigust kohtulikule ärakuulamisele ei ole rikutud erakorraliste asjaolude, nagu kaebuste esitamise menetluse korra tõttu. Põhikohtuasjas ei viita miski sellele. Vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu sedastustele oli abielupaar Oramsil võimalus esitada oma õiguslik seisukoht nõuetekohasel ja õiglasel kohtuistungil. Kaja rahuldamata jätmise otsuse peale oli abielupaar Oramsil võimalus esitada Anotato Dikastirio tis Kypriakis Dimokratiasele (ülemkohus) apellatsioonkaebus, mis jäeti siiski rahuldamata.

122.

Nagu eeltoodust nähtub, ei kahjustanud abielupaar Oramsi kaitseõigusi olulisel määral ka asjaolu, et vastavalt Küprose õigusele peab kostja tagaseljaotsuse tühistamiseks esitama kaaluka vastuväite. See asjaolu, et abielupaar Orams ei suutnud vaidlusaluses asjas veenda Küprose kohtuid oma õigusliku seisukoha õigsuses, tuleb kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise menetluses vastavalt määruse artiklile 36 ja artikli 45 lõikele 2 jätta tähelepanuta.

123.

Seega tuleb neljandale küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 34 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmisele pööramisest ei või keelduda, tuginedes menetluse algatamist käsitleva dokumendi mittenõuetekohasele kättetoimetamisele, kui kostjal oli võimalus tagaseljaotsus edasi kaevata ja kui selle liikmesriigi kohtud, kus otsus tehti, on otsust seepeale nõuetekohases ja õiglases menetluses kontrollinud ning miski ei viita sellele, et selles menetluses oleks rikutud kostja õigust kohtulikule ärakuulamisele.

124.

Neljandale küsimusele antud vastust arvestades ei ole vaja vastata viiendale küsimusele.

125.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Court of Appeali esitatud küsimustele järgmiselt: