ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (apellatsioonkaebuste koda)

9. juuli 2007

Kohtuasi T-415/06 P

Elisabeth De Smedt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Lepingulised töötajad – Endine abiteenistuja – Teenistusse võtmisel määratud palgaastme ja -järgu muutmise taotlus – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 19. oktoobri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑59/05: De Smedt vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata), milles taotletakse selle otsuse tühistamist.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista komisjoni kohtukulud välja Elisabeth De Smedtilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astunud nõukogu kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Muude teenistujate teenistustingimused – Lepingulisi töötajaid käsitleva IV jaotise kohaldatavus, kui ei ole eelnevalt kehtestatud kirjeldust kohustuste ja volituste kohta, mis asjaomaste töötajate erinevate tegevusüksuste iga ülesande laadiga kaasnevad (Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 80 lõiked 2 ja 3 ning IV jaotis; nõukogu määrus nr 723/2004)

2.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine

3.      Ametnikud – Personalieeskirjad – Muude teenistujate teenistustingimused – Personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamisala laiendamine analoogia alusel – Välistamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, IV jaotis; nõukogu määrus nr 723/2004)

1.      Ükski säte muude teenistujate teenistustingimustes ega määruses nr 723/2004 (millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi) ei sea lepinguliste töötajate töölevõtmist käsitlevate sätete kohaldatavuse tingimuseks kohustuste ja volituste kirjelduse kehtestamist, nagu on ette nähtud teenistustingimuste artikli 80 lõikes 3. On sõnaselgelt sätestatud, et administratsioon saab eelnimetatud artiklis osutatud kirjelduse kohustuste ja volituste kohta kinnitada üksnes selle artikli lõikes 2 esitatud tabeli põhjal, milles määratletakse eelkõige lepinguliste töötajate täidetavad ülesanded, ning asjaomane määratlus on piisavalt täpne, et teda sellisena kohaldada. Seesugune kirjeldus peab vastama lõikes 2 esitatud tabelis toodud piirangutele ning järelikult asub see hierarhiliselt tabelist madalamal. See, et administratsioon ei ole kohustuste ja volituste kirjeldust veel kinnitanud, ei mõjuta teenistustingimuste artikli 80 lõike 2 kohaldatavust. Pealegi, kui selline kirjeldus on juba kinnitatud, ei tohi see õigusnormist tulenevalt tabelist kõrvale kalduda, nähes asjaomase isiku jaoks ette soodsamad eeskirjad kui need, mis on sätestatud tabelis.

Neil asjaoludel on kõnealuse kohustuste ja volituste kirjelduse kui puhtalt asutusesisese akti eesmärk vaid hõlbustada haldustasandil lepinguliste töötajate palgaastme määramist, täpsustades nii üksikasjalikult kui võimalik erinevad ülesanded, mida nad täitma hakkavad.

(vt punktid 40–42)

2.      Erinevusi lepinguliste töötajate ning teiselt poolt ametnike ja ajutiste teenistujate staatuse vahel ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes kahtluse alla seada. Objektiivsed õiguslikud erinevused personalieeskirjades sätestatud tagatiste, palgaastme, töötasu ja sotsiaalsete soodustuste tasandil on olemuselt esmatähtsad, mistõttu ei saa võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldada.

Liiati ei saa kahtluse alla seada erinevusi ühenduse teenistuses olevate isikute eri kategooriate staatuse vahel, kui teatavad kategooriad saavad kasutada soodustusi, mida teistele ei anta. Iga sellise teenistujate kategooria määratlemine vastab ühenduse administratsiooni õigustatud vajadustele ja tema missiooniks olevate ülesannete olemusele.

(vt punktid 54 ja 55)

Viited: 6. oktoober 1983, liidetud kohtuasjad 118/82−123/82: Celant jt vs. komisjon (EKL 1983, lk 2995, punkt 22); 19. aprill 1988, kohtuasi 37/87: Sperber vs. Euroopa Kohus (EKL 1988, lk 1943, punktid 8 ja 9); 11. jaanuar 2001, kohtuasi C‑389/98 P: Gevaert vs. komisjon (EKL 2001, lk I‑65, punkt 54); 15. märts 1994, kohtuasi T‑100/92: La Pietra vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑83 ja II‑275, punkt 55); 16. aprill 1997, kohtuasi T‑66/95: Kuchlenz‑Winter vs. komisjon (EKL 1997, lk II‑637, punkt 55); 21. juuli 1998, liidetud kohtuasjad T‑66/96 ja T‑221/97: Mellett vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1998, lk I‑A‑449 ja II‑1305, punkt 129).

3.      Personalieeskirjades, mille ainus eesmärk on vastastikusi õigusi ja kohustusi kehtestades reguleerida institutsioonide ja ametnike vahelisi õiguslikke suhteid, kasutatakse täpset sõnastust ning nende kohaldamisala laiendamine analoogia alusel olukordadele, millele otseselt ei viidata, on välistatud. Sama kehtib ka muude teenistujate teenistustingimuste kohta.

Muude teenistujate teenistustingimuste IV jaotise puhul, mis käsitleb lepinguliste töötajate uut kategooriat, ei ole mingit alust järeldada, et asjaomaste isikute palgaastme ja töötasu määramisel esineb lünk, mida saab ületada ametnikele või ajutistele teenistujatele kohaldatavaid eeskirju kasutades. Vastupidi, kõnesoleva uue kategooria loomisega kasutas nõukogu oma vabadust teha igal ajal personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetesse muudatusi, mis vastavad tema hinnangul teenistuse huvidele, ning võtta tuleviku jaoks vastu sätted, mis on asjaomastele teenistujatele ebasoodsamad.

(vt punktid 57 ja 58)

Viited: 16. märts 1971, kohtuasi 48/70: Bernardi vs. parlament (EKL 1971, lk 175, punktid 11 ja 12); 20. juuni 1985, kohtuasi 123/84: Klein vs. komisjon (EKL 1985, lk 1907, punkt 23); 30. september 1998, kohtuasi T‑121/97: Ryan vs. kontrollikoda (EKL 1998, lk II‑3885, punktid 98 ja 104); 19. juuli 1999, kohtuasi T‑74/98: Mammarella vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑151 ja II‑797, punkt 38).