27.1.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 20/29


4. detsembril 2006 esitatud hagi — Kuwait Petroleum Corp. jt versus komisjon

(Kohtuasi T-370/06)

(2007/C 20/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Kuwait Petroleum Corp. (Shuwaikh, Kuveit), Kuwait Petroleum International Ltd (Woking, Ühendkuningriik) ja Kuwait Petroleum (Nederland) BV (Rotterdam, Madalmaad) (esindajad: advokaadid D. W. Hull, Dr. G. M. Berrisch )

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hagejate nõuded

tühistada komisjoni 13. septembri 2006. aasta otsus KOM(2006)4090 hagejaid puudutavas osas; teise võimalusena:

vähendada kohaldatud trahvi määra;

igal juhul mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

13. septembri otsusega (edaspidi “vaidlustatud otsus”) määras komisjon hagejatele — Kuwait Petroleum Corp. (edaspidi KPC), Kuwait Petroleum International Ltd (edaspidi KPI) ja Kuwait Petroleum (Nederland) BV (edaspidi KPN) — solidaarselt maksmiseks 16 632 000 euro suuruse trahvi EÜ artikli 81 rikkumise eest hindade kindlaksmääramisega Hollandi bituumeniturul. Käesolevaga taotlevad kõik hagejad vaidlustatud otsuse tühistamist või trahvisumma vähendamist järgnevatel alustel:

Esiteks väidavad hagejad, et komisjon rikkus õigusnormi ja eksis asjaolude hindamisel, kuna lähtus valedest õiguslikest kriteeriumitest, asetades vastutuse KPN tegude eest ka KPC-le ja KPI-le ega suutnud esitada antud õiguslikus olukorras piisavat tõendusmaterjali. Hagejate sõnutsi leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et KPC ja KPI vastutavad KPN juhtide osaluse eest Hollandi bituumenikartellis, kuna KPN on KPC tütarettevõtja ning nii KPI-l kui KPC-l on laialdane järelevalve teostamise õigus KPN-i tegevuse üle. Hagejate väitel ei saa võtta emaettevõtjat vastutusele üksnes selle alusel, et tal on osalus tütarettevõtja aktsiakapitalis ja laialdane järelevalve teostamise pädevus tütarettevõtja tegevuse üle. Hagejate väitel peab komisjon tõendama, et emaettevõtja kontrollis tütarettevõtja tegevust rikkumisest mõjutatud turul piisaval määral, et võiks eeldada, et tütarettevõtja ei tegutsenud rikkumisega seoses autonoomselt.

Teiseks leiavad hagejad, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada või, teise võimalusena, tuleb trahvisummat vähendada, kuna komisjon on väidetavalt rikkunud õigusnormi määrates hagejatele trahvi, minnes vastuollu 2002. aasta koostööteatisega (1), mille kohaselt juhul, kui koostööd tegev ettevõtja esitab tõendusmaterjali faktiliste asjaolude kohta, mis olid varem tõendamata, ning need asjaolud puudutavad otseselt kartelli raskusastet või kestust, ei või komisjon kasutada selliseid asjaolusid koostööd tegeva ettevõtja vastu.

Lõpuks märgivad hagejad, et komisjon, lähtudes 2002. aasta koostööteatisest, eksis trahvi vähendamise protsendi kindlaksmääramisel ning leiavad sellest lähtudes, et trahvi tuleb vähendada 50 % võrra ehk maksimaalses võimalikus ulatuses.


(1)  Teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3).