1. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Kättesaadavate faktide kasutamine, kui ettevõtja keeldub koostööd tegemast
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikkel 18)
2. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastane menetlus – Kaitseõigused – Komisjoni poolt ettevõtjatele lõpliku avalikustamise edastamine
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 20 lõiked 2 ja 4)
3. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Haldusmenetluses arvestamine – Antidumping – Institutsioonide kohustus informeerida asjaomaseid ettevõtjaid – Täiendav lõpliku avalikustamise dokument
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 20 lõige 5)
4. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Kahju – Vaatlusalune ajavahemik
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 3 lõige 2)
5. Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus
(Nõukogu määrus nr 384/96, artikli 2 lõige 10)
1. Dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artiklis 18 võetakse ühenduse õigusesse üle 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu punkti 6.8 ja II lisa sisu, mille alusel tuleb nii palju kui võimalik seda artiklit tõlgendada. Sellega seoses tuleb märkida, et kättesaadavate faktide kasutamine on õigustatud, kui ettevõtja keeldub koostööd tegemast või kui ta esitab ebaõiget või ekslikku teavet, sest algmääruse artikli 18 lõike 1 teine lause ei nõua tahtlikku käitumist.
Pingutused, mida huvitatud isik teeb selleks, et esitada teatud andmeid, ei oma nimelt tingimata seost esitatud andmete eriomase kvaliteediga ning ei ole igal juhul selles küsimuses ainus määrav asjaolu. Kui komisjon seega ei saa lõpuks taotletud teavet, on tal õigus kasutada kättesaadavaid fakte taotletud teabe kohta.
Seda hinnangut kinnitab algmääruse artikli 18 lõige 3, mille kohaselt tuleks esitatud teave siiski arvesse võtta ka siis, kui see ei ole igati täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete järelduste tegemisel, kui teave esitatakse nõuetekohaselt õigel ajal ja on kontrollitav ning kui isik on tegutsenud oma parimate võimaluste kohaselt. Seega on asjaolu, et tegutsetakse oma parimate võimaluste kohaselt, üks neist tingimustest, mis peavad olema täidetud, et komisjonil oleks kohustus võtta arvesse puudulikku teavet.
Kui vaatamata asjaolule, et dumpinguvastase uurimise esemeks oleva tootja valduses on teave ühenduse turul toimunud ekspordi kogumahu kohta, esitab ta komisjonile haldusmenetluse ajal oma eksportmüügi kohta vastuolulisi andmeid, siis ei saa teda pidada oma parimate võimaluste kohaselt tegutsenuks. Selles olukorras ei ole komisjonil kohustust võtta ekspordihinna arvutamisel arvesse nimekirju, kus loetleti ühenduse turul toimunud müük, kuna kõigi neis esitatud andmete kasutamine oleks tingimata viinud eksliku tulemuseni.
(vt punktid 103–106)
2. Ettevõtjatele, keda dumpinguvastase määruse kehtestamisele eelnev uurimismenetlus puudutab, tuleb tagada haldusmenetluses võimalus tõhusalt väljendada oma seisukohta väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning tõendite kohta, millele komisjon viitab, et põhjendada oma hinnangut dumpingule ja sellest tuleneva kahju olemasolule.
Sellega seoses muudab ebapiisav lõplik avalikustamine, mida pooled dumpinguvastase algmääruse nr 384/9 artikli 20 lõike 2 alusel taotlesid, lõplikud dumpinguvastased tollimaksud kehtestanud määruse õigusvastaseks vaid siis, kui selle avalikustamata jätmise tõttu ei saanud menetluspooled tõhusalt oma huve kaitsta. Olukord oleks selline eeskätt siis, kui avalikustamata jätmine puudutab asjaolusid või kaalutlusi, mis on erinevad ajutiste meetmete puhul kasutatutest ja millele tuleb lõpliku avalikustamise korral erilist tähelepanu pöörata vastavalt sellele sättele. Olukord on samadel põhjustel selline ka siis, kui avalikustamata jätmine puudutab asjaolusid või kaalutlusi, mis on erinevad nendest, millele tugineb komisjoni või nõukogu otsus, mis on tehtud pärast lõpliku avalikustamise dokumendi edastamist, nagu ilmneb viidatud algmääruse artikli 20 lõike 4 viimasest lausest.
Asjaolu, et komisjon muutis oma analüüsi kommentaaride alusel, mille huvitatud pooled esitasid lõpliku avalikustamise dokumendi kohta, ei kujuta endast siiski kaitseõiguste rikkumist. Nimelt, nagu ilmneb algmääruse artikli 20 lõike 4 viimasest lausest, ei piira lõpliku avalikustamise dokument komisjoni või nõukogu võimaliku hilisema otsuse kohaldamist. See säte kohustab komisjoni üksnes avalikustama nii kiiresti kui võimalik need asjaolud ja kaalutlused, mis erinesid lõpliku avalikustamise dokumendis tema algset lähenemist toetanutest. Järelikult peab selleks, et kindlaks määrata, kas komisjon järgis algmääruse artikli 20 lõike 4 viimasest lausest tulenevaid asjaomaste poolte õigusi, uuesti kontrollima, kas komisjon avalikustas neile asjaolud ja kaalutlused, mis olid aluseks uuele analüüsile kahju kohta ja kahju kõrvaldamiseks vajalike meetmete vormi kohta, kui need asjaolud ja kaalutlused erinesid lõpliku avalikustamise dokumendis esitatutest.
(vt punktid 134, 135, 140 ja 141)
3. Komisjon rikub dumpinguvastase algmääruse nr 384/96 artikli 20 lõiget 5, kui ta määrab tootjale, kelle suhtes toimub dumpinguvastane uurimine, lühema tähtaja kui kümme päeva, et kommenteerida täiendavat lõpliku avalikustamise dokumenti. Siiski ei too see asjaolu iseenesest kaasa vaidlustatud määruse tühistamist. Tuleb tuvastada, kas asjaolu, et talle anti seadusjärgsest tähtajast lühem tähtaeg, rikkus tema kaitseõigusi kõnealuse menetluse raames.
(vt punkt 147)
4. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei kujuta endast sanktsiooni varasema käitumise eest, vaid kaitsemeedet dumpingust tuleneva ebaõiglase konkurentsi vastu. Seega on vaja, et uurimismenetlus viiakse läbi nii värske informatsiooni põhjal kui võimalik, et määrata dumpinguvastased tollimaksud, mis oleksid kohased kaitsmaks ühenduse vastavat tootmisharu dumpingu eest.
Kui ühenduse institutsioonid seega tuvastavad, et sellise toote import, mis kuni kõnealuse hetkeni oli allutatud koguselistele piirangutele, kasvas pärast nende piirangute lõppemist, võivad nad seda kasvu ühenduse tootmisharule tekkinud kahju hindamisel arvestada.
(vt punktid 157 ja 158)
5. Kui dumpinguvastases menetluses hõlmab asjaomane toode laia valikut kaupu, mille omadused ja hinnad erinevad oluliselt, siis võib osutuda asendamatuks jaotada need enam-vähem ühtsetesse kategooriatesse. Selle toimingu eesmärk on võrreldavaid tooteid õiglaselt võrrelda ja vältida seega dumpingu- ja kahjumarginaalide ekslikku arvutamist sobimatute võrdluste tõttu.
(vt punkt 172)