Kohtuasi T-287/06

Miguel Torres, SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi Torre Albéniz taotlus — Varasem ühenduse kujutismärk TORRES — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse puudumine”

Esimese Astme Kohtu otsus (kuues koda), 18. detsember 2008   II ‐ 3821

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.  Ei ole tõenäoline, et Taani, Hispaania, Soome, Iiri, Ühendkuningriigi ja Rootsi keskmised tarbijad ajavad määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses segi kujutismärgi Torre Albéniz, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 33 kuuluvate kaupade „veinid” jaoks, kujutismärgiga TORRES, mis on samades liikmesriikides varem registreeritud identsete kaupade jaoks.

   Asjaomaste kaubamärkide igakülgsel hindamisel piisab vastandatud tähiste visuaalsetest, foneetilistest ja võimalikest kontseptuaalsetest erinevustest selleks, et vaatamata tähistatud kaupade identsusele ning sellele, et need kuuluvad samasse tootmis- ja turustussektorisse, välistada vastandatud tähiste sarnasusega kaasnev segiajamise tõenäosus asjaomase avalikkuse seisukohalt vaadatuna.

   Kuna taotletava kaubamärgi tervikmulje erineb suures osas varasema kaubamärgi tervikmuljest, ei lükka varasema tähise tugev eristusvõime, mis on asjaomasel turul omandatud tuntuse tõttu, iseenesest ümber järeldust, et segiajamine ei ole tõenäoline.

   Peale mitmuses esineva sõna „torres” ja/või kolme torni ei ole varasematel kaubamärkidel ühist erijoont, mille alusel asjaomane tarbija seostaks taotletavat kaubamärki kõigi varasemate kaubamärkidega, mida tajutakse samasse „perekonda” või „seeriasse” kuuluvate kaubamärkidena, ning eksiks seega taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupade päritolu või algupära osas. Nii sõnalisest kui kujutavast küljest eristub tähis Torre Albéniz varasematest kaubamärkidest eespool kirjeldatud eripära ning eelkõige eristava lisatud osa „albéniz” poolest.

   (vt punktid 45, 74, 76, 83)

2.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses peab asjaomaste kaubamärkide segiajamise tõenäosuse igakülgsel ning kaubamärkide visuaalsel, foneetilisel ja kontseptuaalsel sarnasusel põhineval hindamisel aluseks võtma neist jääva tervikmulje, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi.

   Mitmeosalist kaubamärki saab pidada sarnaseks teise kaubamärgiga, mis on identne või sarnane mitmeosalise kaubamärgi ühe koostisosaga, üksnes juhul, kui see osa on mitmeosalisest kaubamärgist jäävas tervikmuljes domineeriv. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui nimetatud koostisosa võib asjaomase avalikkuse mälus püsivas kaubamärgikujutises üksi domineerima hakata, nii et selle kaubamärgi teised koostisosad on märgi tervikmuljes tähtsusetud.

   Samas ei tule arvesse võtta üksnes mitmeosalise kaubamärgi üht koostisosa ja seda võrrelda teise kaubamärgiga. Võrdlemine peab vastupidi toimuma nii, et iga kõnealust kaubamärki uuritakse kui tervikut.

   (vt punktid 47–49)

3.  Kaubamärgid kuuluvad samasse „seeriasse” või „perekonda” eelkõige juhul, kui varasemad kaubamärgid sisaldavad täies ulatuses sama eristavat osa koos neid üksteisest eristava lisatud graafilise või sõnalise osaga, või juhul, kui neid iseloomustab algupärase kaubamärgi osaks oleva sama ees- või järelliite kordumine. Sellisel juhul võib segiajamise tõenäosus määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tekkida taotletava kaubamärgi ja varasemate seeriakaubamärkide seostamise võimalusest, kui taotletaval kaubamärgil on viimastega sarnasusi, mis võivad panna tarbija arvama, et see kuulub samasse seeriasse ja et järelikult on sellega tähistatud kaupadel sama kaubanduslik päritolu kui varasemate kaubamärkidega kaitstud kaupadel või sellega seotud päritolu. Niisugune taotletava kaubamärgi ja varasemate seeriakaubamärkide seostamise tõenäosus, mis võib kaasa tuua vastandatud tähistega tähistatud kaupade kaubandusliku päritolu segiajamise, võib esineda isegi juhul, kui taotletava kaubamärgi ja varasemate ükshaaval vaadeldud kaubamärkide võrdlus ei võimalda tuvastada otsest segiajamise tõenäosust. Kaubamärkide „perekonna” või „seeria” korral tuleneb segiajamise tõenäosus täpsemalt asjaolust, et tarbija võib eksida taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupade või teenuste päritolu või algupära osas, ning arvab valesti, et kaubamärk kuulub sellesse kaubamärkide perekonda või seeriasse.

   Sellegipoolest saab tugineda varasemate kaubamärkide perekonna olemasolust tulenevale segiajamise tõenäosusele üksnes juhul, kui on kumulatiivselt täidetud kaks tingimust. Esiteks peavad kaubamärkide „perekonda” või „seeriasse” kuuluvad varasemad kaubamärgid turul olemas olema. Teiseks peab taotletav kaubamärk mitte ainult olema seeriakaubamärkidega sarnane, vaid sellel peab olema ka tunnuseid, mille alusel võib seda seeriaga seostada. Selline ei ole olukord näiteks juhul, kui varasemate seeriakaubamärkide ühisosa kasutatakse taotletavas kaubamärgis teistsuguses asendis kui see, milles ta tavaliselt on seeriakaubamärkides, või kui ühisosa on erineva semantilise sisuga.

   (vt punktid 80 ja 81)