Kohtuasi T‑19/06
Mindo Srl
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Itaalias – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine – Trahvi maksmine solidaarvõlgnike poolt – Hageja, kelle suhtes on kohtumenetluse ajal algatatud pankrotimenetlus – Põhjendatud huvi äralangemine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Menetlus – Asja läbivaatamist takistavad avalikul huvil põhinevad asjaolud – Uurimine kohtu algatusel – Põhjendatud huvi äralangemine menetluse käigus – Kaasaarvamine
(Üldkohtu kodukord, artikkel 113)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus
(EÜ artikkel 230)
3. Põhiõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Piirid – Hagiavalduse vastuvõetavuse tingimuste järgimine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)
1. Vastavalt kodukorra artiklile 113 võib Üldkohus igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, et esineb avalikust huvist tulenevaid asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, või võtta seisukoha, et hagi ese on ära langenud ning et puudub vajadus asja üle otsustada.
Seega on põhjendatud huvi puudumine avalikust huvist tulenev asja läbivaatamist takistav asjaolu, mida liidu kohus võib omal algatusel uurida. Tuleb asuda seisukohale, et kui tegemist on põhjendatud huvi äralangemisega menetluse käigus, võib liidu kohus seda küsimust samuti lahendada omal algatusel.
(vt punktid 59 ja 60)
2. Füüsilise või juriidilise isiku esitatud otsuse tühistamise ja/või muutmise hagi on vastuvõetav üksnes siis, kui hagejal on vaidlustatud akti tühistamiseks ja/või muutmiseks põhjendatud huvi. See huvi eeldab, et vaidlustatud akti tühistamisel ja/või muutmisel endal võivad olla õiguslikud tagajärjed, või teisisõnu, hagi tulemus võib anda selle esitanud isikule mingit kasu ning see õigustab tekkinud ja kestvat huvi nimetatud akti tühistamiseks ja/või muutmiseks.
See põhjendatud huvi peab säilima kuni kohtulahendi tegemiseni, vastasel juhul võidakse asi läbivaatamata jätta. See nõue tagab nimelt menetluse seisukohast, korrakohase õigusemõistmise huvides, et kohtutele ei esitata arvamuse andmise taotlusi ja/või puhtalt teoreetilise küsimuse lahendamise nõudeid.
Lisaks, kui hageja tugineb huvile, mis puudutab tulevikus tekkivat õiguslikku olukorda, peab ta tõendama, et selle olukorra kahjustamine on juba ette kindel. Seega ei saa hageja vaidlustatud akti tühistamise ja/või muutmise nõudes oma huvi põhjendamiseks tugineda tulevikus tekkivatele olukordadele, mille saabumine ei ole kindel. Lisaks peab hageja tõendama oma põhjendatud huvi esinemist ja see on põhiline ja primaarne tingimus iga kohtule esitatud hagi puhul.
(vt punktid 77–80)
3. Õigus õigusemõistmisele, mille eriline osa on õigus pöörduda kohtusse, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ja põhiõiguste harta artiklis 47, ei ole absoluutne õigus ning sellega kaasnevad kaudselt aktsepteeritavad piirangud, mis muu hulgas on seotud hagi vastuvõetavuse tingimustega. Need piirangud ei saa aga kitsendada isikule antud õigust sellisel viisil või määral, et riivataks tema õiguse õigusemõistmisele põhisisu. Nendel piirangutel peab olema õiguspärane eesmärk ning võetud meetmete ja taotletava eesmärgi suhe peab olema mõistlikult proportsionaalne.
Nimelt, kuigi põhjendatud huvi nõue võib tunduda õiguse õigusemõistmisele riivena, ei kahjusta see tingimus ilmselgelt selle õiguse põhisisu, kuna nõudel, et hagejal peab olema hagiavalduse esitamisel ja kuni kohtuotsuse tegemiseni põhjendatud huvi vaidlustada talle väidetavalt kahju tekitavat akti, on õiguspärane eesmärk, milleks on lõpuks korrakohase õigusemõistmise huvides vältida, et liidu kohtule esitataks puhtalt teoreetilisi küsimusi, mille lahendamine ei tekita õiguslikke tagajärgi või anna hagejale kasu.
(vt punktid 97, 99)
ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)
5. oktoober 2001(*)
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Toortubaka ostu ja esmase töötlemise turg Itaalias – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Hinna kindlaksmääramine ja turu jagamine – Trahvi maksmine solidaarvõlgnike poolt – Hageja, kelle suhtes on kohtumenetluse ajal algatatud pankrotimenetlus – Põhjendatud huvi äralangemine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine
Kohtuasjas T‑19/06,
Mindo Srl, asukoht Rooma (Itaalia), esindajad: advokaadid J. Folguera Crespo ja P. Vidal Martínez,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: É. Gippini Fournier, N. Khan ja F. Amato ning hiljem É. Gippini Fournier, N. Khan ja L. Malferrari,
kostja,
mille ese on esiteks nõue tühistada osaliselt komisjoni 20. oktoobri 2005. aasta otsus K(2005) 4012 (lõplik) [EÜ] artikli 81 lõike 1 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/C.38.281/B2 – Toortubakas, Itaalia), ja teise võimalusena nõue vähendada Mindo Srl‑le määratud trahvi,
ÜLDKOHUS (kolmas koda),
koosseisus: esimees J. Azizi, kohtunikud E. Cremona (ettekandja) ja S. Frimodt Nielsen,
kohtusekretär: ametnik K. Pocheć,
arvestades kirjalikus menetluses ja 29. novembri 2010. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Mindo Srl on Itaalia äriühing, mis on hetkel lõpetamisel. Algselt oli see ühele perele kuuluv ettevõtja, mille ärinimi oli Reditab Srl. 1995. aastal ostis selle Dimon Inc.‑i tütarettevõtja Intabex Netherlands BV (edaspidi „ Intabex”). Pärast seda tehingut muudeti äriühingu ärinime ja selleks sai Dimon Italia Srl. Äriühingu peamine tegevusala oli toortubaka esmane töötlemine. 30. septembril 2004 müüs Intabex kogu oma osaluse aktsiakapitalis neljale eraõiguslikule isikule, kellel ei olnud mingit seost kontserniga, mille valdusäriühing oli Dimon. Pärast seda müüki muudeti tema ärinime ja selleks sai Mindo. 13. mail 2005 ühines Dimon Standard Commercial Corporationiga (edaspidi „SCC”) ja asutati uus üksus ärinimega Alliance One International, Inc. (edaspidi „Alliance One”).
Haldusmenetlus
2 15. jaanuaril 2002 saatis komisjon nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määruse nr 17 esimene määrus [EÜ] artiklite [81] ja [82] rakendamise kohta (EÜT 1962, 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3) artikli 11 alusel teabenõuded Itaalia toortubaka turu kohta Itaalia tubaka töötlejate ja tootjate kutseliitudele, st Associazione professionale transformatori tabacchi italianile (APTI, Itaalia tubakatöötlejate kutseliit) ja Unione Italiana Tabaccole (UNITAB, Itaalia tubakaühendus).
3 19. veebruaril 2002 sai komisjon APTI liikmelt Deltafina SpA trahvide eest kaitse saamise taotluse, mis esitati vastavalt komisjoni teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (ELT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155; edaspidi „koostööteatis”). 6. märtsil 2002 andis komisjon talle tingimusliku kaitse vastavalt nimetatud teatise punktile 15.
4 4. aprillil 2002 toimus APTI kontoris koosolek. Sel koosolekul teatas Deltafina osalistele, kelle hulgas olid ka Transcatab SpA ja hageja, oma taotlusest kaitse saamiseks trahvide eest ja komisjoni otsusest anda talle tingimuslik kaitse.
5 Samal päeval sai komisjon hagejalt koostööteatise punkti 8 alusel esitatud trahvide eest kaitse saamise taotluse ja teise võimalusena selle teatise punktide 20–27 alusel esitatud trahvi vähendamise taotluse ning mõni tund hiljem Transcatabilt samal alusel esitatud trahvi vähendamise taotluse.
6 9. aprillil 2002 teatas komisjon, et ta on kätte saanud hageja taotluse trahvide eest kaitse saamiseks ja teatas talle koostööteatise punkti 12 kohaldamisest, sest asjassepuutuva eeldatava rikkumise korral ei saanud trahvide eest kaitset anda, sest see trahvide eest kaitse saamise taotluse ei vastanud nimetatud teatise punkti 8 alapunktis a ja punktis 9 või punkti 8 alapunktis b ja punktis 10 esitatud tingimustele. Ta teatas ka selle teatise punktile 25 viidates, et ta on kätte saanud hageja esitatud trahvi vähendamise taotluse.
7 8. aprillil 2002 esitas hageja täiendavaid tõendeid, milleks olid veel üks selgitus ja kümme lisa. 17. aprillil 2002 teatas komisjon nende dokumentide kättesaamisest.
8 18. ja 19. aprillil 2002 viis komisjon määruse nr 17 artikli 14 alusel läbi uurimisi hageja ja Transcatabi ning Trestina Azienda Tabacchi SpA ja Romana Tabacchi SpA ruumides.
9 8. oktoobril 2002 teatas komisjon hagejale ja Transcatabile, et kuna need ettevõtjad olid vastavalt esimene ja teine ettevõtja, kes esitasid koostööteatise alusel rikkumise kohta tõendeid, kavatseb ta haldusmenetluse lõpus vähendada nende trahvi vastavalt 30%–50% ja 20%–30% trahvisummast, mis neile määrataks võimaliku rikkumise tuvastamisel ilma koostööd arvestamata.
10 25. veebruaril 2004 võttis komisjon vastu vastuväiteteatise, mille ta adresseeris kümnele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele, mille hulgas olid ka Deltafina, Transcatab, Romana Tabacchi ja hageja (edaspidi koos „töötlejad”), ning nendest mõne emaettevõtjad, muu hulgas Deltafina emaettevõtjad Dimon, SCC ja Universal Corp. Vastuväiteteatise adressaatidel võimaldati tutvuda komisjoni uurimistoimikuga, mis tehti neile kättesaadavaks komisjoni saadetud CD‑ROM‑il, ning nad esitasid komisjoni vastuväidetele vastates oma kirjalikud seisukohad. 22. juunil 2004 toimus ärakuulamine.
11 Pärast 25. veebruari 2004. aasta vastuväiteteatisele 21. detsembril 2004 tehtud täiendust toimus 1. märtsil 2005 teine suuline ärakuulamine.
12 Pärast konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega konsulteerimist ning võttes arvesse ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuannet võttis komisjon 20. oktoobril 2005 vastu otsuse K(2005) 4012 (lõplik), mis on seotud [EÜ] artikli 81 lõike 1 kohase menetlusega (Juhtum COMP/C.38.281/B.2 – Toortubakas – Itaalia) (edaspidi „vaidlustatud otsus”), mille kokkuvõte on avaldatud 13. veebruari 2006. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 353, lk 45).
Vaidlustatud otsus
13 Vaidlustatud otsus puudutab esiteks Itaalia toortubakaturul töötlejate poolt sõlmitud horisontaalset kokkulepet (vaidlustatud otsuse põhjendus 1).
14 Komisjon tuvastas vaidlustatud otsuses, et selle kokkuleppe raames määrasid töötlejad 1995. aastast kuni 2002. aasta alguseni kindlaks tehingutingimusi toortubaka ostmiseks Itaalias, mis tähendas muu hulgas hindade kindlaksmääramist ning turu jagamist, ja see puudutas nii otseoste tootjatelt kui ka oste „kolmandatelt pakendajatelt” (vaidlustatud otsuse põhjendus 1).
15 Vaidlustatud otsuses käsitatakse teiseks veel kaht rikkumist, mis erinevad töötlejate kokkuleppest ja mis pandi toime 1999. aasta algusest kuni 2001. aasta lõpuni ning mis seisnesid APTI puhul nende lepinguliste hindade kindlaksmääramises, mida ta oma liikmete esindajana läbi rääkis tootmisharudevaheliste kokkulepete sõlmimiseks Unitabiga, ja viimase puhul nende hindade kindlaksmääramises, mida ta oma liikmete esindajana nende samade lepingute sõlmimiseks APTI‑ga läbi rääkis.
16 Vaidlustatud otsuses asus komisjon seisukohale, et töötlejate tegevus on vaadeldav ühe vältava EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumisena (vt eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendused 264–269).
17 Komisjon täpsustas, et arvestades, et kontsernid, millesse Transcatab ja hageja rikkumise toimepanemise ajal kuulusid, olid lõppenud seoses nende ühendamisega uude üksusesse Alliance One, oli viimane nende kahe kontserni õigusjärglasena vaidlustatud otsuse adressaat. Sama kehtis ka hageja kohta, mille Intabex müüs eraõiguslikele isikutele, kes panid sellele uue ärinime Mindo (vaidlustatud otsuse põhjendused 349 ja 350).
18 Komisjon järeldas vaidlustatud otsuse põhjenduses 351, et rikkumiste eest on vastutavad ja vaidlustatud otsuse adressaadid on Deltafina, Universal, hageja, Transcatab, Alliance One, Romana Tabacchi, APTI ja Unitab.
19 Vaidlustatud otsuse põhjendustes 356–404 määras komisjon kindlaks selle otsuse adressaatide trahvid.
20 Pärast seda, kui komisjon oli uurinud rikkumise raskust ja olles järeldanud vaidlustatud otsuse põhjenduses 369, et töötlejate toime pandud rikkumine tuleb kvalifitseerida väga raskeks rikkumiseks, uuris ta „osakaalu” ja „hoiatava mõju” küsimusi.
21 Seega otsustas komisjon, et trahvi hoiatava mõju tagamiseks tuleb Deltafina lähtesummale kohaldada kordajat 1,5 – ehk seda suurendada 50% – ning hageja ja Transcatabi lähtesummale kohaldada kordajat 1,25 – ehk seda suurendada 25% (vaidlustatud otsuse põhjendus 375).
22 Nii määras komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 376 järgmised trahvi lähtesummad:
– Deltafina: 37,5 miljonit eurot miljonit eurot;
– Transcatab: 12,5 miljonit eurot;
– hageja: 12,5 miljonit eurot;
– Romana Tabacchi: 10 miljonit eurot.
23 Edasi uuris komisjon rikkumise kestuse küsimust. Vaidlustatud otsuse põhjendustest 377–379 tuleneb, et komisjon suurendas trahvide lähtesummasid 10% rikkumise täisaasta eest ning 5% kogu ülejäänud ajavahemiku eest, mis kestis kuus kuud või rohkem. Nii suurendati Deltafina, hageja ja Transcatabi trahvi 60%, mis vastas rikkumisele kestusega kuus aastat ja neli kuud ning Romana Tabacchi trahvi 25%, mis vastas rikkumisele kestusega kaks aastat ja kaheksa kuud.
24 Vaidlustatud otsuse adressaatidele määrati seega järgmised trahvi põhisummad::
– Deltafina: 60 miljonit eurot;
– Transcatab: 20 miljonit eurot;
– hageja: 20 miljonit eurot;
– Romana Tabacchi: 12,5 miljonit eurot.
25 Vaidlustatud otsuse põhjendustes 380–398 uuris komisjon, kas arvesse tuleb ka võtta kergendavaid asjaolusid ning lükkas tagasi kõik hageja asjassepuutuvad argumendid.
26 Komisjon uuris ka, kas kohandada tuleb eri adressaatide põhisummasid, et need ei ületaks piirmäära 10% käibest, mis on ette nähtud nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [EÜ] artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artikli 23 lõikes 2 (vaidlustatud otsuse põhjendused 399–404).
27 Komisjon piiras hageja solidaarvastutust 10%‑le tema kõige viimase majandusaasta käibest, määrates selleks 3,99 miljonit eurot, arvestades, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud tal mingit seost endise kontserniga, mille kõrgeimaks valdusäriühinguks oli Dimon (vaidlustatud otsuse põhjendus 404).
28 Vaidlustatud otsuse põhjendustes 405–500 analüüsis komisjon koostööteatise kohaldamise küsimust. Ta tuvastas, et hageja täitis tingimused, millele ta pidi vastama, et tema taotlus trahvi vähendamiseks rahuldataks, ning järeldas, hinnates esitatud tõendeid ja tema koostööd menetluses, et ta väärib kõrgeimat trahvide vähendamise määra skaalal, millest hagejale trahvide vähendamise taotluse esitamise järel teada anti ning milleks oli määr 50% (vaidlustatud otsuse põhjendus 499).
29 Vastavalt määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikele 2 määras komisjon vaidlustatud otsuse artiklis 2 vaidlustatud otsuse adressaatideks olevatele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele järgmised trahvid:
– Deltafina ja Universal, solidaarselt: 30 000 000 eurot;
– hageja ja Alliance One: 10 000 000 eurot; Alliance One oli vastutav kogu trahvisumma tasumise eest ja hageja temaga solidaarselt vaid 3 990 000 euro tasumise eest;
– Transcatab ja Alliance One solidaarselt: 14 000 000 eurot;
– Romana Tabacchi: 2 050 000 eurot;
– APTI: 1000 eurot;
– Unitab: 1000 eurot.
Menetlus
30 Üldkohtu kantseleisse 20. jaanuaril 2006 saabunud avaldusega esitas hageja hagi käesolevas kohtuasjas.
31 Hagiavalduses palus hageja liita käesolev kohtuasi nende kohtuasjaga, mis olid algatatud 24. jaanuaril 2006 Alliance One esitatud hagiavalduste alusel, milles nõuti vaidlustatud otsuse osalist tühistamist (kohtuasi T‑25/06: Alliance One International vs. komisjon). Alliance One esitas sarnase taotluse.
32 14. veebruaril 2006 tasus Alliance One kogu trahvisumma, mille komisjon oli talle ja hagejale määranud – viimane oli solidaarselt vastutav ainult 3,99 miljoni euro suuruse osa tasumise eest.
33 4. juulil 2006 algatati menetluse hageja lõpetamiseks, kuid Üldkohtule sellest teada ei antud.
34 Üldkohtule 27. juulil 2006 esitatud eraldi dokumendiga kordas hageja oma taotlust, et käesolev kohtuasi liidetaks kohtuasjaga T-25/06. Alliance One esitas 21. augustil 2006 selle taotluse kohta oma seisukohad, olles kohtuasjade liitmisega nõus.
35 Üldkohtu kohtukantseleile 21. augustil 2006 esitatud kirjas märkis komisjon, et tema hinnangul ei paranda kohtuasjade liitmine oluliselt menetluse tõhusust ja et ta laseb kohtul otsustada, kas kohtuasjad liita.
36 Üldkohus kohtuasjade liitmise taotlust ei rahuldanud.
37 Pärast seda, kui 27. detsembril 2006 esitas hageja üks võlausaldaja Tribunale ordinario di Roma, sezione fallimentarele (Rooma pankrotikohus, edaspidi „Tribunale fallimentare di Roma”) hageja suhtes pankrotiavalduse, esitas hageja 5. märtsil 2007 regio decreto 16 marzo 1942, n. 267, recante disciplina del fallimento, del concordato preventivo, dell’amministrazione controllata e della liquidazione coatta amministrativa (kuninga 16. märtsi 1942. aasta dekreet nr 267 pankrotimenetluse, kompromissi, pankrotivara valitsemise ja halduskorras sundlõpetamise kohta, mida on hiljem muudetud, GURI erakorraline lisa nr 81, 6.4.1942) (edaspidi „Itaalia pankrotiseadus”), artikli 161 alusel samale kohtule taotluse kompromissmenetluse algatamiseks koos vara võõrandamisega (edaspidi „kompromiss”). 27. novembri 2007. aasta otsusega kinnitas Tribunale fallimentare di Roma hageja esitatud kompromissettepaneku.
38 Üldkohus (kolmas koda) otsustas ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal avada suulise menetluse ning palus Üldkohtu kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltel esitada teatavaid dokumente. Pooled vastasid ettenähtud tähtaja jooksul.
39 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 29. novembri 2010. aasta kohtuistungil.
40 Kohtuistungil väitis komisjon sisuliselt, olles saanud paar päeva enne istungit teada, et hageja on alates 2006. aasta juulist lõpetamisel, et tal ei ole enam käesolevas asjas põhjendatud huvi, sest Alliance One oli tasunud kogu neile määratud trahvi – sealhulgas summa 3,99 miljonit eurot, mille ta pidi tasuma solidaarselt hagejaga – ilma, et ta oleks nõudnud hagejalt osa tasutud trahvisumma maksmist, kuigi viimane oli lõpetamisel.
41 Nii palus Üldkohus hagejal kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldava meetmena esitada kohtule kogu teave ja kõik asjassepuutuvad dokumendid kokkulepete kohta, mille hageja oli Alliance One’ga sõlminud viimase poolt trahvi maksmise kohta ja tasutud trahvist ühe osa tasumise nõudmise võimaluste kohta; selle kohta tehti istungi protokolli märge. Seda menetlust korraldavat meedet korrati hiljem Üldkohtu kirjas, mis saadeti hagejale 8. detsembril 2010.
42 Üldkohtu küsimusele vastates täpsustas hageja ka, et oma nõuetest kolmanda teises lauses (vt tagapool punkt 57) palub ta ainult trahvisumma selle osa vähendamist, mille eest ta vastutab Alliance One’ga solidaarselt.
43 6. jaanuari 2011. aasta kirjaga täitis hageja Üldkohtu poolt kohtuistungil esitatud palve, esitades teatud hulga dokumente. Ta jättis aga märkimata, et ta on palunud algatada kompromissmenetluse ja et see menetlus veel kestis. Sisuliselt väitis ta, et tal on käesolevas asjas veel alles põhjendatud huvi.
44 21. veebruari 2011 seisukohtades hageja 6. jaanuari 2011. aasta kirja suhtes kordas komisjon argumenti, et hagejal ei ole enam käesolevas asjas põhjendatud huvi. Lisaks esitas ta Rooma (Itaalia) äriregistri dokumendi hageja finantsolukorra kohta, mis tõendas, et tema suhtes oli 21. mail 2007 algatatud kompromissmenetlus, mis oli registreeritud numbri all 3/07. Ta märkis ka, et Üldkohus võib kodukorra artikli 64 lõike 4 alusel võtta menetlust korraldava meetme, mis seisneb Alliance One’lt teabe küsimises selle kohta, kas ta kavatseb teostada oma õigust nõuda hagejalt osa tasutud trahvisumma maksmist.
45 11. märtsi 2011. aasta kirjaga esitas hageja oma märkused komisjoni 21. veebruari 2011. aasta seisukohade suhtes, olles vastu ühele menetlust korraldavale meetmele, milleks oli Alliance One’lt teabe küsimine, ja väites, et komisjon on menetlust kuritarvitanud.
46 Kodukorra artikli 64 lõike 3 punktis c ette nähtud menetlus korraldavate meetmete raames esitas Üldkohus 17. märtsi 2011. aasta kirjaga Alliance One’le kirjalikult küsimusi.
47 Alliance One vastas Üldkohtu poolt 17. märtsil 2011 esitatud küsimustele 30. märtsi 2011. aasta kirjaga. Sisuliselt märkis ta, et ta ei ole veel hagejale tasutud trahvi ühe osa tasumise nõuet esitanud, sest ta eelistab oodata käesolevas kohtuasjas tehtavat lahendit. Ta täpsustas ka, et selle nõude esitamiseks „peaks ta väga tõenäoliselt paluma kohtuotsuse tegemist, et [hageja] saaks talle tasuda, ja tasumise korralduse andmist selles kohtuotsuses”. Ta kinnitab ka, et kui Üldkohus trahvi täielikult või osaliselt tühistab, peaks ta hagejale tema poolt makstud summa tagastama koos intressiga, mis oleks muutnud kogu menetluse „raskepäraseks, kulukaks ja pikaks”. Lisaks leidis ta, et tema nõue ei ole aegunud ning see ei aegu enne käesoleva menetluse lõppemist. Lõpuks meenutab ta, et käimas olev kompromissmenetlus ei takista võlausaldajal pöördumast pädeva kohtu poole võlgniku vastu esitatava tuvastushagiga, mille ese on nimetatud kompromiss, ning paluda kohtul kohustada võlgnikku tasuma kohe, kui kuulutatud on kompromissi kinnitamise kohtuotsus.
48 Vastavalt 18. ja 19. aprilli 2011. aasta kirjadega esitasid hageja ja komisjon oma seisukohad Alliance One esitatud teabe kohta.
49 12. mai 2011 kirjaga palus Üldkohus hagejal menetlust korraldava meetme raames esitada teatud dokumente, mis puudutasid Tribunale fallimentare di Romas käimas olevat kompromissmenetlust, ning kogu teabe kompromissi täitmise kohta.
50 20. mai 2011. aasta kirjaga täitis hageja need nõuded. Ta esitas muu hulgas kompromissi, 5. märtsil 2007 võlausaldajatele saadetud kompromissettepaneku, Tribunale fallimentare di Roma 27. novembri 2007. aasta kinnituse kompromissile ja muid dokumente kompromissi täitmise käigu kohta.
51 25. mail 2011 toimus Tribunale fallimentare di Roma kohtuistung, et hinnata, kuidas toimub kompromissi täitmine ja/või et tuvastada, kas see tuleb lõpetada või tühistada vastavalt Itaalia pankrotiseaduse artiklile 186.
52 1. juunil 2011 esitas hageja Üldkohtu palvel võlausaldajate nimekirja, mille ta oli lisanud Tribunale fallimentare di Romale 5. märtsil 2007 esitatud kompromissettepaneku lisas. Selles nimekirjas ei ole märgitud Alliance One nõuet hageja vastu.
53 15. juunil 2011 toimus Tribunale fallimentare di Romas uus istung.
54 21. juunil 2011 esitas komisjon oma seisukohad hageja 20. mai 2011. aasta kirjaga esitatud dokumentide suhtes ning hageja poolt 1. juunil 2011 esitatud võlausaldajate nimekirja suhtes.
55 13. juuli 2011. aasta kirjas, mis esitati vastuseks uuele menetlus korraldavale meetmele, vastas hageja Üldkohtu küsimustele, esitas dokumente ja oma seisukoha küsimuses, kas käesolevas kohtuasjas esineb veel vajadus asja üle otsustada kodukorra artikli 113 tähenduses.
56 29. juulil 2011 esitas komisjon Üldkohtu palvel oma seisukoha küsimuses, kas käesolevas kohtuasjas esineb veel vajadus asja üle otsustada nimetatud artikli tähenduses.
Poolte nõuded
57 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsuse artikli 1 lõike 1 punkt a, milles viidatakse rikkumise pikemale kestusele – nimelt lõppes see 19. veebruaril 2002, mitte hiljemalt 15. jaanuaril 2002;
– tühistada vaidlustatud otsuse artikli 2 punkt b, sest hagejale oleks tulnud anda koostööteatise alusel täielik kaitse trahvide eest;
– teise võimalusena teha vaidlustatud otsuse artikli 2 punkti b muutev kohtuotsus ja vähendada oluliselt „talle ja solidaarvastutuse alusel Alliance One’le määratud trahvi”;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt;
– määrata kodukorra artikli 50 lõike 4 alusel käesoleva kohtuasja ja Alliance One poolt vaidlustatud otsuse peale esitatud hagiavalduse kohtuasja liitmine.
58 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
59 Vastavalt kodukorra artiklile 113 võib Üldkohus igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, et esineb avalikust huvist tulenevaid asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid, või võtta seisukoha, et hagi ese on ära langenud ning et puudub vajadus asja üle otsustada.
60 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on põhjendatud huvi puudumine avalikust huvist tulenev asja läbivaatamist takistav asjaolu, mida liidu kohus võib omal algatusel uurida (vt Üldkohtu 28. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑310/00: MCI vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑3253, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika ning Üldkohtu 10. märtsi 2005. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑228/00, T‑229/00, T‑242/00, T‑243/00, T‑245/00–T‑248/00, T‑250/00, T‑252/00, T‑256/00–T‑259/00, T‑265/00, T‑267/00, T‑268/00, T‑271/00, T‑274/00–T‑276/00, T‑281/00, T‑287/00 ja T‑296/00: Gruppo ormeggiatori del porto di Venezia jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑787, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Tuleb asuda seisukohale, et kui tegemist on põhjendatud huvi äralangemisega menetluse käigus, võib liidu kohus seda küsimust samuti lahendada omal algatusel.
61 Käesolevas asjas tuleb pärast poolte ärakuulamist kõigepealt uurida komisjoni argumentatsiooni, mille ta esitas kohtuistungil ja oma seisukohtades Üldkohtu kirjalikele küsimustele hageja esitatud vastuste kohta ning mille kohaselt on hageja kaotanud igasuguse põhjendatud huvi käesolevat menetlust jätkata, sest Alliance One – kes ei ole hagejale esitanud tasutud trahvisummast osa tasumise nõuet – on maksnud ära kogu trahvisumma, mis neil solidaarselt tasumisele kuulus.
Poolte argumendid
62 Komisjon väidab sisuliselt, et hagejal ei ole põhjendatud huvi käesolevat menetlust jätkata, sest trahvisumma, mille tasumise eest ta Alliance One’ga solidaarselt vastutav oli, tasus viimane 2006. aasta veebruaris täielikult ning Alliance One ei ole esitanud hagejale tasutud trahvisummast osa tasumise nõuet. Ta väljendab ka kahtlust, kas Alliance One’l on üldse õigust seda tasumist hagejalt nõuda. Ta märgib, et see õigus ei nähtu hageja kompromissettepanekust ega vastavalt Itaalia seadustele äriregistrisse esitatud hageja raamatupidamisdokumentidest. Ta on seisukohal, et seda võib seletada vastutusest vabastav kinnitus või mõni muu selline dokument, mille alusel Alliance One võttis oma aktsiate hagejale võõrandamisel kohustuse tasuda kogu neile määratud trahv.
63 Komisjon vaidleb ka vastu hageja argumentidele, mille kohaselt on tal käesolevas menetluses põhjendatud huvi veel alles.
64 Mis puudutab hageja väidetavat põhjendatud huvi kaitsta end kolmandate isikute võimalike kahju hüvitamise hagide eest, siis väidab komisjon 21. veebruari 2011. aasta seisukohades hageja 6. jaanuari 2011. aasta kirja kohta, et hageja ei ole esitanud andmeid selliste kolmandate isikute poolt algatatud või võimalikult algatatavate kohtuasjade kohta, kellele rikkumise esemeks oleva käitumisega kahju on tekitatud. Kahju hüvitamise nõuet sisaldavate kirjade kohta, mille hageja 20. mail 2011 ja 13. juulil 2011 toimikusse esitas, märgib komisjon, et need ei tõenda, et algatatud on kohtuasi ja eriti, et see nõue ei ole aegunud.
65 Lõpuks, mis puudutab hageja väidetavat kohustust tasuda Alliance One’le osa trahvist, mille see ära maksis, siis märgib komisjon, et on ebatõenäoline, et Alliance One veel praegu selle tasumisnõude hagejale esitaks, eriti arvestades asjaolu, et ta ei reageerinud hageja lõpetamise menetluse ega kompromissmenetluse algatamisel. Samuti on keeruline selgitada Alliance One sellise õiguse väidetavat esinemist pärast tema aastatepikkust tegevusetust. Lisaks ei nähtu Alliance One kavatsused makstud trahvist osa tasumise nõude hagejale esitamise suhtes selgelt ka tema vastusest Üldkohtu kirjalikele küsimustele. Lisaks tuleneb Alliance One õigus esitada hagejale nõue makstud trahvist osa tasumiseks otseselt vaidlustatud otsusest, mistõttu on raske mõista, mis raskusi võib tal olla Itaalia kohtult selle kohustuse tunnustamise otsuse saamiseks.
66 Hageja leiab, et tal on selge ja otsene huvi menetlust jätkata. Ta on seisukohal, et tema huvi käesolevat menetlust jätkata ei mõjuta see, et käimas on tema lõpetamise menetlus või see, et tema endine emaettevõtja Alliance One võis ajutiselt maksta kogu neile määratud trahvisumma, mille tasumise eest vastutas hageja temaga solidaarselt 3,99 miljoni euro suuruses summas.
67 Esiteks väidab hageja, et tema põhjendatud huvi tuleneb tema põhiõigusest pöörduda kohtusse, mis on sätestatud Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud põhiõiguste ka vabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK”) artiklis 6, mis on liidu õiguskorda sisse viidud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2010, C 83, lk 389) artikliga 47.
68 Selle kohta meenutab hageja, et väited, millele ta oma hagiavalduse põhjendamiseks tugines, puudutavad esiteks teatud faktilistele asjaoludele antud õiguslikku hinnangut (muu hulgas tema vastutuse tekkimine eri kutsetegevuste vaheliste kokkulepete ettevalmistavate lepete eest, kergendavate asjaolude esinemine, väikse turu mõju hinnangule tema tegevuse suhtes ja väiksema trahvi kohaldamine), teiseks rikkumise lühemat kestust kui see, mis talle süüks pandi ja kolmandaks komisjoni poolt koostööteatise väära kohaldamist (kuna ta taotles täieliku kaitse saamist trahvide eest või teise võimalusena vähemalt „osalist kaitset” trahvide eest vastavalt koostööteatise artiklile 23).
69 Hageja on ka seisukohal, et tema huvi jätkata käesolevat menetlust ei ole seotud ainult trahviga, vaid see puudutab ka vastutust, mis talle tekkis seoses teatud käitumisega, ning sellele käitumisele antud õiguslikku hinnangut.
70 Teiseks väidab hageja, et tema põhjendatud huvi tuleneb ka õigusest kaitsta end võimalike kahju hüvitamise nõuete eest või ka vaidlustatud otsuses tuvastatud rikkumiste eest tema vastutuse kahtluse alla seadmise võimalusest kolmandate isikute poolt pärast seda, kui see otsus on muutunud lõplikuks. Ta lisab oma 20. mai 2011. aasta kirjale selle kohta kirja, mille talle saatis üks Itaalia tubakatootjate ühistu ning milles nõutakse kahju hüvitamist summas 2,3 miljonit eurot konkurentsiõiguse normide rikkumise eest, mis tulenes vaidlustatud otsuses karistatud tegevusest. Seda kahju hüvitamise nõuet mainitakse ka kompromissi läbi viiva halduri 14. aprilli 2011. aasta aruandes.
71 Kolmandaks väidab hageja, et tal on ka objektiivne ja otsene trahvi vähendamise või lausa täieliku tühistamise huvi. Ta meenutab kõigepealt, et vastavalt Itaalia tsiviilseadustiku artiklile 1292 võib Alliance One tulevikus tema vastu esitada regressinõude. Ta märgib ka, et Itaalia õiguse kohaselt on tema juhid kohustatud kaitsma tema võlausaldajate huve mis tahes ebakindluse eest. Teiseks märgib ta, et tema aktsiate müügilepingutes ei mainita kordagi komisjonis algatatud menetlust, milles tehti vaidlustatud otsus, ja nendes ei ole antud selgesõnalist kinnitust, et hageja on vabastatud komisjoni otsusega võimalikult määratavast trahvist. Seega on tema arvates tema huvi jätkata käesolevat menetlust kuni lõpuni ilmselge, sest ei saa välistada, et Alliance One esitab tulevikus tema vastu makstud trahvist osa tasumise nõude. Kolmandaks väidab ta, et isegi kui eespool viidatud lepingud oleksid ette näinud vabastuse komisjoni poolt määratavast trahvist, oleks selle vabastuse kehtivus kaheldav, kui ta ei saaks teostada oma õigust vaidlustada see otsus Üldkohtus, nõudes täielikku kaitset trahvide eest või trahvisumma vähendamist.
72 Hageja leiab ka, et Alliance One’i vastus Üldkohtu kirjalikele küsimustele kinnitab muu hulgas tema põhjendatud huvi olemasolu. Esiteks nähtub sellest vastusest, et kolmandate isikute kahju hüvitamise võimalike nõuete esitamise risk on veel alles, arvestades et nende nõuete aegumistähtaeg ei ole Itaalia seaduste kohaselt veel möödunud. Teiseks märgib ta, et aegunud ei ole ka Alliance One nõue, mille see võib makstud trahvist ühe osa tasumiseks talle esitada. Kolmandaks on ta seisukohal, et tema jääb trahvisumma 3,99 miljonit eurot tasumise eest ainsana vastutama, kui Alliance One nõue kohtuasjas T‑25/06 rahuldatakse ning seetõttu on tema põhjendatud huvi ilmselge.
73 20. mai 2011. aasta vastuses märgib hageja, et Itaalia pankrotiseaduse artikkel 168 ei piira varasemate võlausaldajate õigust esitada ajavahemikul kompromissettepaneku esitamise kuupäevast kuni ajani, mil jõustub selle kinnitamise kohtuotsus, kompromissmenetluse raames pädevale kohtule võlgniku vastu hagi tuvastusotsuse tegemiseks ja pärast seda ajavahemikku esitada pädevale kohtule võlgnevuse tasumise hagi kompromissi täitnud võlgniku suhtes.
74 Hageja väidab, et pärast kompromissi kinnitamist ja selle tegeliku täitmise ajal võivad varasemad võlausaldajad, kes ei olnud kompromissiga nõus või kes ei hääletanud, oma nõudeõigust teostada äriühingu halduri suhtes ja tema kaudu. Kuid nad peavad sel juhul järgima võlausaldajate nõuete rahuldamise määrasid ja tähtaegu, mis on kehtestatud kinnitatud kompromissis. Lisaks võivad varasemad võlausaldajad oma nõude esitada ka pärast kompromissi täitmise lõppemist, järgides jällegi nõuete rahuldamise määrasid ja tähtaegu, mis on kõigile võlausaldajale kehtestatud kinnitatud kompromissis. Seega võib Alliance One veel pädeva kohtu poole pöörduda, et see kohustaks hagejat tasuma.
75 Lisaks täpsustab hageja, et küsimuse üle, kas kompromissi saab vastavalt Itaalia pankrotiseaduse artiklile 186 täita või tühistada, käib praegu kohtuvaidlus Tribunale fallimentare di Romas. Kui kompromiss tühistatakse, kohalduvad nimetatud seaduse artiklid 137 ja 138, mis tähendab, et tema suhtes uueneb automaatselt pankrotimenetlus. Kuid sel juhul ei lange ära tema huvi jätkata käesolevat menetlust. Nimelt on ta seisukohal, et Alliance One võib temalt ikka nõuda makstud trahvist osa tasumist, paludes see kanda pankrotivara kohustuste hulka.
76 Lõpuks meenutab hageja 13. juuli 2011. aasta kirjas, et Alliance One tõi selgelt esile põhjused, miks ta ei ole veel esitanud hagejale nõuet tasuda osa tema poolt tasutud trahvisummast (vt eespool punkt 47). Edasi väidab ta sisuliselt, et vastavalt Itaalias kehtivatele seadustele ei ole ta kohustatud Alliance One’i kajastama oma raamatupidamises, kui see ei ole talle selget tasumise nõuet esitanud, ja seetõttu ei ole teda ka võlausaldajate nimekirjas, mis esitati koos kompromissettepanekuga. Ta leiab, et Itaalia pankrotiseadus ja kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted ei kohusta mingil juhul teda kajastama raamatupidamises võib olla tekkivat Alliance One nõude esitamise võimalust, kui seda nõuet ei ole veel esitatud ja kui selle nõude olemasolu ja suurus ei ole veel lõplikult kindlad.
Üldkohtu hinnang
77 Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud otsuse tühistamise ja/või muutmise hagi vastuvõetav üksnes siis, kui hagejal on vaidlustatud akti tühistamiseks ja/või muutmiseks põhjendatud huvi. See huvi eeldab, et vaidlustatud akti tühistamisel ja/või muutmisel endal võivad olla õiguslikud tagajärjed, või teisisõnu, hagi tulemus võib anda selle esitanud isikule mingit kasu (vt selle kohta Euroopa Kohtu 5. märtsi 2009. aasta kohtumäärus kohtuasjas C‑183/08 P: komisjon vs. Provincia di Imperia, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 19; vt eespool punktis 60 viidatud Üldkohtu kohtuotsus MCI vs. komisjon, punkt 44, ja seal viidatud kohtupraktika, ning Üldkohtu 18. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑189/08: Forum 187 vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 62, ja seal viidatud kohtupraktika) ning see õigustab tekkinud ja kestvat huvi nimetatud akti tühistamiseks ja/või muutmiseks (vt selle kohta Üldkohtu 19. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑269/03: Socratec vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 36, ja seal viidatud kohtupraktika).
78 See põhjendatud huvi peab säilima kuni kohtulahendi tegemiseni, vastasel juhul võidakse asi läbivaatamata jätta (vt Euroopa Kohtu 7. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑362/05 P: Wunenburger vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑4333, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika). See nõue tagab nimelt menetluse seisukohast, korrakohase õigusemõistmise huvides, et kohtutele ei esitata arvamuse andmise taotlusi ja/või puhtalt teoreetilise küsimuse lahendamise nõudeid (vt selle kohta Üldkohtu 17. oktoobri 2005. aasta kohtumäärus kohtuasjas T‑28/02: First Data jt vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑4119, punkt 36, ja eespool punktis 77 viidatud kohtuotsus Socratec vs. komisjon, punkt 36).
79 Samuti on otsustatud, et juhul, kui hageja tugineb huvile, mis puudutab tulevikus tekkivat õiguslikku olukorda, peab ta tõendama, et selle olukorra kahjustamine on juba ette kindel. Hageja ei saa seega vaidlustatud akti tühistamise ja/või muutmise nõudes oma huvi põhjendamiseks tugineda tulevikus tekkivatele olukordadele, mille saabumine ei ole kindel (Üldkohtu 17. septembri 1992. aasta otsus kohtuasjas T‑138/89: NBV ja NVB vs. komisjon, EKL 1992, lk II‑2181, punkt 33; 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑141/03: Sniace vs. komisjon, EKL 2005, lk II‑1197, punkt 26, ja eespool punktis 77 viidatud kohtuotsus Socratec vs. komisjon, punkt 39).
80 Lõpuks tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab oma põhjendatud huvi esinemist tõendama hageja ja see on põhiline ja primaarne tingimus iga kohtule esitatud hagi puhul (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 31. juuli 1989. aasta kohtumäärus kohtuasjas C-206/89 R: S. vs. komisjon, EKL 1989, lk 2841, punkt 8; Üldkohtu 30. aprilli 2003. aasta kohtumäärus kohtuasjas T‑167/01: Schmitz-Gotha Fahrzeugwerke vs. komisjon, EKL 2003, lk II‑1873, punkt 58 ja eespool punktis 79 viidatud kohtuotsus Sniace vs. komisjon, punkt 31).
81 Käesolevas asjas esitas komisjon kohtuistungil uusi faktilisi asjaolusid, mis olid ilmsiks tulnud pärast hagiavalduse esitamist ja mis oma laadilt lubasid arvata, et hageja põhjendatud huvi oli ära langenud, sest Alliance One oli tasunud täielikult neile määratud trahvisumma, ilma et ta oleks esitanud hagejale nõude tasuda osa sellest makstud trahvist.
82 Selles küsimuses on oluline märkida, et ei ole vaidlustatud, et Alliance One maksis 2006. aasta veebruaris kogu trahvisumma, mille komisjon oli talle ja hagejale määranud, kusjuures viimane oli solidaarselt vastutav ainult trahvi ühe osa, 3,99 miljoni euro tasumise eest ning tänaseni ei ole Alliance One hageja vastu esitanud nõuet tasuda osa makstud trahvist. Lisaks tuleb märkida, et 2006. aasta juulis algatati hageja lõpetamismenetlus ning alates 2007. aasta maist algatati tema suhtes Tribunale fallimentare di Roma poolt praegugi kestev kompromissmenetlus – need on faktilised asjaolud, milles hageja ise Üldkohtule omal algatusel ei teatanud.
83 Samuti tuleb meenutada, et hagiavalduses esitatud nõuetes palub hageja esiteks tühistada osaliselt vaidlustatud otsus seetõttu, et komisjon on väidetavalt vääralt tema suhtes kohaldanud koostööteatist, kuna ta ei andnud talle täielikku kaitset trahvide eest ajal, mil ta otsustas seda mitte anda Deltafinale, ja seetõttu, et ta eksis tema poolt keelatud kokkuleppest osavõtu kestuse määratlemisel umbes ühe kuu pikkuse perioodiga; teise võimalusena palub hageja vähendada trahvisummat, mille tasumise eest ta vastutab solidaarselt Alliance One’ga.
84 Kuid nagu komisjon õigesti toonitab, puudutab hageja hagiavaldus peamiselt trahvisummat. Nimelt nähtub hagi väidete analüüsimisel, et kõik argumendid talle teatud käitumise eest vastutuse omistamise ja sellele käitumisele antud õigusliku hinnangu kohta – mida ei ole esitatud põhjendamaks tema peamist väidet, et talle oleks tulnud anda kaitse trahvide eest – on suunatud ainult sellele, et kui peamine väide tagasi lükatakse, siis tuleks teise võimalusena vähendada trahvi, st summat 3,99 miljonit eurot, mille tasumise eest ta on Alliance One’ga solidaarselt vastutav. Oluline on aga märkida, et nii see, kui hageja viidatud faktidele antaks erinev õiguslik hinnang, ega ka see, kui asjassepuutuva ettevõtja rikkumise kestus määratletaks väidetava paari nädala võrra lühemana, ei annaks alust määrata vaidlustatud otsuses määratust väiksemat trahvisummat, mis hagejal tuleb tasuda solidaarselt Alliance One’ga.
85 Sellest tuleneb, et arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid ei annaks hageja nõude alusel vaidlustatud otsuse tühistamine või muutmine talle mingit kasu, kuna talle määratud trahvi on juba täielikult tasunud tema solidaarvõlgnik Alliance One ja kuna viimane ei ole olenemata sellest, et tal ei ole hagejaga mingit õiguslikku seost (vt eespool punkt 1), talle esitanud nõuet tasuda osa makstud trahvist, kuigi Alliance One poolt trahvi tasumisest on möödunud enam kui viis aastat.
86 Hageja leiab aga, et tal on käesolevas menetluses põhjendatud huvi alles, sest Alliance One võib ikka veel esitada talle makstud trahvist osa tasumise nõude, olenemata sellest, et kestab kompromissmenetlus.
87 Tuleb asuda seisukohale, et hageja, kes peab tõendama oma põhjendatud huvi (vt eespool punkt 80), ei ole tõendanud õiguslikult piisavalt, et Alliance One’il on tema vastu nõue, ega ka seda, et kui eeldada nimetatud nõude eksisteerimist, võib või kavatseb Alliance One selle nõude esitada, ning järelikult seda, et tal on tekkinud ja kestev huvi nõuda vaidlustatud otsuses neile määratud trahvi tühistamist ja/või muutmist. Nimelt piirdub hageja argumendiga, et äriühingu aktsiate praegustele aktsionäridele võõrandamise lepingutes ei ole antud mingit selgesõnalist kinnitust, et hageja on vabastatud vaidlustatud otsuses määratud trahvi maksmisest, mainides, et seetõttu võib Alliance One ikka veel esitada talle makstud trahvist selle osa tasumise nõude, mille suhtes nad olid solidaarvõlgnikud.
88 Nagu toonitab ka komisjon, on Itaalia pankrotiseaduse artiklis 161 sätestatud, et kompromissettepanekus peab võlgnik muu hulgas esitama oma aktiva analüütilise ja hinnangulise seisu ning oma võlgnike ja võlausaldajate nimekirja, ning et pärast kompromissmenetluse algatamist – mis on sisuliselt passiva seisu tuvastamine menetlus pädeva kohtu kontrolli all – peab kohtuametnik vastavalt nimetatud seaduse artiklile 171 kontrollima võlausaldajate nimekirja raamatupidamisandmete alusel, mis tuleb esitada hagiavalduse esitamisel, enne kui võlausaldajad kutsutakse Itaalia pankrotiseaduse artiklis 174 viidatud koosolekule. Vastavalt selle seaduse artiklile 175 uurivad võlgnik ja võlausaldajad sellel koosolekul, mis toimub kohtuniku juhtimisel, kas ilmsiks tulnud nõuded on kindlad (vt selle kohta kohtujuristi Léger ettepanek Euroopa Kohtu 5. juuni 2003. aasta kohtuotsusele kohtuasjas C‑145/01: komisjon vs. Itaalia, EKL 2003, lk I‑5581, I-5583, punkt 79).
89 Lisaks on tuvastatud, et Alliance One’i ei olnud hageja raamatupidamises tema võlausaldajana kajastatud ja teda ei olnud ka võlausaldajate nimekirjas, mille hageja vastavalt Itaalia pankrotiseaduse artiklile 161 esitas ja kohtuametnik üle kontrollis Tribunale fallimentare di Romas algatatud kompromissmenetluses.
90 Põhjendatud ei ole ka hageja argument, et ta ei olnud kohustatud Alliance One nõuet kajastama oma raamatupidamisdokumentides ega kandma teda võlausaldajate nimekirja – seda ei toeta need Itaalia pankrotiseaduse või tsiviilseadustiku sätted, millele hageja viitab – ning igal juhul on üldteada, et mis tahes leppe eesmärk on saavutada pankroti vältimiseks kokkulepe kõigi võlausaldajate vahel pärast seda, kui kohtu kontrolli all on esitatud täpne ülevaade äriühingu rahalisest seisust. Vastupidi sellele, mida väidab hageja, oleks võinud Alliance One, kes oli tasunud kogu trahvisumma, mis neile vaidlustatud otsuses oli määratud, juba ainult nimetatud otsuse alusel hagejale viivitamatult esitada makstud trahvist osa tasumise nõude, mida ta ka kinnitab oma 30. märtsi 2011. aasta kirjas. Igal juhul, nagu täpsustatud eespool punktis 88, näeb Itaalia pankrotiseadus ette, et seda, kas ilmsiks tulnud nõuded on kindlad, uurib ja arutab võlausaldajate koosolek.
91 Lisaks kuigi hageja määratles Alliance One kui „varasem võlausaldaja” Itaalia pankrotiseaduse artikli 184 tähenduses, ei anna ta selle kohta mingit selgitust ega esita põhjuseid, miks see võlausaldaja isegi ei üritanud menetluses oma nõude tunnustamist saavutada ega olnud sellele vastu, kuigi see nõue, mille summa oli selgelt suurem kui tegelikult registreeritud kõigi teiste nõuete oma, võis mõjutada teiste võlausaldajate otsust nõustuda hageja välja pakutud kompromissettepanekuga. Seega kui Alliance One nõue hageja vastu oleks olnud registreeritud, oleks sellel olnud tähelepanuväärne mõju Tribunale fallimentare di Roma kinnitatud kompromissile.
92 Samuti tuleb märkida, et hageja väidab, et kuigi läbirääkimised äriühingu aktsiate ostulepingu sõlmimiseks toimusid pärast komisjoni vastuväiteteatise esitamist, ei ole nende lepingute tingimustes, mille alusel aktsiad võõrandati nende praegustele aktsionäridele, ühtegi konkreetset märget haldusmenetluse kohta, milles tehti vaidlustatud otsus, ning need ei sisalda ka tema kasuks mingit kinnitust või tasumiskohustusest vabastamist trahvi suhtes, mille komisjon võib määrata. Toimikust tuleneb, et pärast seda, kui hageja sai teada trahvisumma, mis tal Alliance One’ga solidaarselt tasuda tuleb ning mis ületas tema aktsiate väärtuse, ei üritanud ta aga Alliance One’lt nõuda mingit hüvitist selle teabe varjamise eest. Samas kurdab ta kompromissmenetluse algatamise taotluses, et läbirääkimistel nimetatud aktsiate võõrandamislepingu sõlmimiseks ei avaldanud Alliance One talle muid „fakte ja asjaolusid, mis olid kahjulikud, nagu hiljem selgus”. Toimikust tuleneb ka, et paar kuud pärast nimetatud kompromissettepaneku esitamist esitas ta selles küsimuses Tribunale civile di Romale (Rooma tsiviilasju arutav kohus) hagiavalduse talle aktsiad võõrandanud Alliance One tütarettevõtja Intabexi vastu, nõudes temalt 7,3 miljoni euro tasumist, ning et Alliance One ei esitanud ka mitte siis vastuhagi maksutud trahvist osa tasumise nõudes.
93 Arvestades kõike eeltoodut ei ole välistatud, et Alliance One on võtnud endale kohustuse tasuda ka see osa trahvist, mille pidi tasuma hageja, või et ta on loobunud temalt selle tasumise sissenõudmisest.
94 Liiatigi tuleb märkida, nagu mainitud eespool punktis 47, et Alliance One mitte ainult ei jätnud makstud trahvisummast osa tasumise nõuet hagejale esitamata, vaid oma 30. märtsi 2011. aasta kirjas jättis ta ka täpselt märkimata, kas ja millal ta kavatseb selle nõude esitada. Selles küsimuses on oluline mainida, et vastupidi sellele, mida väidab hageja 6. jaanuari 2011. aasta kirjas, valis ta sellist liiki kompromissi, kus toimub ka vara võõrandamine ning mille peamine eesmärk on kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara müük, mille tagajärjel tema tegevus lõpetatakse. Hageja sellele hinnangule vastu ei vaidle ning seda toetavad selgelt ka tema 2008. aasta ja 2009. aasta majandusaasta bilansid, mille komisjon toimikusse esitas.
95 Tuleb lisada, nagu väidab ka komisjon, et käesoleva menetluse kohta ei ole tehtud ühtegi märget hageja 14. aprilli 2011. aasta rahalise olukorra üksikasjalikus aruandes, mille haldur esitas võlausaldajate koosolekule, kuigi see aruanne kajastab muid käimasolevaid kohtuvaidlusi. Nimetatud asjaolu tõendab, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, pidas hageja käesoleva menetluse lahendust ebaoluliseks nii oma tulevase rahalise olukorra kui ka võlausaldajate seisukohast.
96 Mis puudutab esiteks hageja argumenti, et tema jääb trahvisumma 3,99 miljonit eurot tasumise eest ainsana vastutama, kui Alliance One nõue kohtuasjas T‑25/06 rahuldatakse, siis tuleb märkida, et selles kohtuasjas 9. septembril 2011 kuulutatud otsusega jättis Üldkohus Alliance One tühistamishagi rahuldamata ning seetõttu jääb viimane solidaarselt vastutavaks nimetatud summa tasumise eest, mille ta 2006. aasta veebruaris juba ära maksis.
97 Teiseks, mis puudutab hageja argumenti, et tema põhjendatud huvi tuleneb tema põhiõigusest pöörduda kohtusse, mis on sätestatud EIÕK artiklis 6, mis on liidu õiguskorda sisse viidud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, siis tuleb kõigepealt märkida, et põhjendatud huvi on põhiline ja primaarne tingimus iga kohtule esitatud hagi puhul (vt eespool punkt 80). Samuti tuleb märkida, et õigus õigusemõistmisele, mille eriline osa on õigus pöörduda kohtusse, ei ole absoluutne õigus ning sellega kaasnevad kaudselt aktsepteeritavad piirangud, mis muu hulgas on seotud hagi vastuvõetavuse tingimustega. Need piirangud ei saa aga kitsendada isikule antud õigust sellisel viisil või määral, et riivataks tema õiguse õigusemõistmisele põhisisu. Nendel piirangutel peab olema õiguspärane eesmärk ning võetud meetmete ja taotletava eesmärgi suhe peab olema mõistlikult proportsionaalne (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 16. novembri 2010. aasta kohtumäärus kohtuasjas C‑73/10 P: Internationale Fruchtimport Gesellschaft Weichert vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 53).
98 Seega ei saa väita, et selline põhiline ja primaarne tingimus iga kohtule esitatud hagi puhul, nagu seda on põhjendatud huvi – mille eesmärk on muu hulgas tagada korrakohane õigusemõistmine – ja selle kohaldamine käesolevas menetluses, takistasid hagejal kasutada vaidlusaluse otsuse suhtes kättesaadavat õiguskaitsevahendit (vt selle kohta analoogia alusel eespool punktis 97 viidatud kohtumäärus Internationale Fruchtimport Gesellschaft Weichert vs. komisjon, punkt 54).
99 Nimelt kuigi põhjendatud huvi nõue võib tunduda õiguse õigusemõistmisele riivena, ei kahjusta see tingimus ilmselgelt selle õiguse põhisisu, kuna nõudel, et hagejal peab olema hagiavalduse esitamisel ja kuni kohtuotsuse tegemiseni põhjendatud huvi vaidlustada talle väidetavalt kahju tekitavat akti, on õiguspärane eesmärk, milleks on lõpuks korrakohase õigusemõistmise huvides vältida, et liidu kohtule esitataks puhtalt teoreetilisi küsimusi, mille lahendamine ei tekita õiguslikke tagajärgi või nagu käesolevas asjas, anna hagejale kasu.
100 Kolmandaks, mis puudutab riski, et väidetavalt kahju kannatanud kolmandad isikud võivad tema vastu siseriiklikusse kohtusse hagi esitada, siis tuleb kõigepealt märkida, et ei ole tõendatud, et kohtupraktika tähenduses juba praegu on kindel, et selline õiguslik olukord talle kahju tekitab (vt eespool punkt 79). Nimelt isegi kui eeldada, et asjassepuutuva ettevõtja tegevus, mis pandi süüks muu hulgas hagejale, võib olla aluseks hagile, mille tõttu võib tekkida tema vastutus siseriikliku õiguse alusel, ei ole see siseriiklikusse kohtusse võimalikult esitatav kahju hüvitamise hagi sõltuv vaidlustatud otsuse võimalikust tühistamisest. Igal juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, millest saaks tuvastada, millistel tingimustel võimaldaks vaidlustatud otsuse tühistamine käesolevas asjas tal vältida riski, et need väidetavalt kahju kannatanud kolmandad isikud siseriiklikusse kohtusse tema vastu hagi esitavad. Selle kohta tuleb ka märkida, et hageja piirdub sellega, et ta esitab toimikusse 20. mai 2011. aasta ja 13. juuli 2011. aasta kirjade lisades, st tempore suspecto jooksul lihtsaid kirju, mille adressaadiks on tema ja vaidlustatud otsusega seotud kolm ülejäänud töötlejat ning mis puudutavad nüüdseks lõpetamisel oleva Lecce (Itaalia) piirkonnas asuva tubakatootjate ühistu kahju hüvitamise nõuet. Need kirjad – millest ühele ei ole märgitud isegi saatmise kuupäeva ja mille hageja sai kätte alles pärast seda, kui seati kahtluse alla tema põhjendatud huvi jätkata käesolevat menetlust – ei tõenda iseenesest, et kolmas isik, kellel on vaidlustatud otsuses viidatud rikkumisega kahju tekitatud, on esitanud kahju hüvitamise hagi. Lisaks arvestades, et hageja ei ole vaidlustanud vaidlustatud otsuses komisjoni tuvastatut selle ettevõtja rikkumise osas, mille käitumise eest Alliance One’le ja hagejale vastutus omistati, ei ole käesoleval menetlusel seost võimaliku nõudega, mille võib esitada kolmas isik selles otsuses viidatud tõendite ja tuvastatud asjaolude alusel. Lõpuks tuleb märkida, et isegi kui eeldada, et hagejale võidakse selliseid tulevikus tekkivaid ja ebakindlaid nõudeid tõesti esitada, ei ole sellel hagejale mingit sisulist tähtsust, arvestades, et ta ei ole võimeline oma praegustegi võlausaldajate nõudeid rahuldama.
101 Neljandaks, kuigi hageja tugineb tema juhtide ja praeguse seisuga haldurite kohustusele kaitsta vastavalt kohaldatavale Itaalia õigusele tema võlausaldajate huve mis tahes ebakindluse eest, ei tõenda ta, kuidas see kohustus, isegi kui see oleks tõendatud, tekitab talle huvi jätkata käesolevat menetlust. See argument on ka vastuolus halduri lähenemisega kompromissmenetluse käigus, sest nagu nähtub toimikust, haldur isegi ei teavitanud võlausaldajaid, kohtuametnikku ja Tribunale fallimentare di Romat käesolevast menetlusest (vt eespool punkt 95).
102 Kõigest eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud ja kestev huvi jätkata käesolevat menetlust. Seega on käesoleva kohtuasja lahendamise vajadus ära langenud.
Kohtukulud
103 Kodukorra artikli 87 lõike 6 kohaselt jaotab Üldkohus kohtukulud omal äranägemisel, kui asjas kohtuotsust ei tehta.
104 Käesolevas asjas on hageja käitumine olnud Üldkohtu suhtes ebausaldusväärne juba seetõttu, et ta ei informeerinud kohut enne suulise menetluse avamist, et algatatud on tema lõpetamise menetlus, ja seejärel, hoolimata pärast kohtuistungit võetud menetlust korraldavatest meetmetest, asjaolust, et 2007. aastal oli algatatud kompromissmenetlus, mis Tribunale fallimentare di Romas alles käis. Nimelt sai Üldkohus sellest hageja suhtes algatatud menetlusest teada alles dokumentidest, mille komisjon esitas oma 21. veebruari 2011. aasta seisukohade lisas (vt eespool punkt 44).
105 Lisaks tuli Üldkohtul seetõttu, et hageja osad vastused olid ebatäpsed, määrata mitmeid menetlust korraldavaid meetmeid, mis puudutasid muu hulgas tükk aega enne kohtuistungit aset leidnud faktilisi asjaolusid ja mis muutsid suulise menetluse keerulisemaks ning aeglustasid menetluse lõpetamist.
106 Eespool esitatud kaalutlustel tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Kohtuasja lahendamise vajadus on ära langenud.
2. Mõista kohtukulud välja Mindo Srl‑lt.
|
Azizi |
Cremona |
Frimodt Nielsen |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil Luxembourgis.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: inglise.