1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322) (edaspidi „direktiiv 89/665”), artikli 1 tõlgendamist.

2

Nimetatud taotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on ühelt poolt Consorzio Elisoccorso San Raffaele (edaspidi „Consorzio”) ja teiselt poolt asutamisel oleva ajutise ühenduse liider Elilombarda Srl (edaspidi „Elilombarda”); vaidluse esemeks on riigihankelepingu sõlmimise menetlus.

3

Direktiivi 89/665 artikkel 1 sätestab:

„1.   Liikmesriigid võtavad seoses direktiivide 71/305/EMÜ, 77/62/EMÜ ja 92/50/EMÜ […] reguleerimisalasse kuuluvate riigihankelepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas järgmiste artiklitega ja eelkõige artikli 2 lõikega 7 põhjusel, et kõnealused otsused on vastuolus riigihankeid reguleeriva ühenduse õigusega või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

[…]

3.   Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord oleks võimalike liikmesriikide poolt kehtestatavate üksikasjalike eeskirjade kohaselt kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riikliku tarne- või ehitustöölepingu vastu ja kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada. Eelkõige võivad liikmesriigid nõuda, et läbivaatamist taotlev isik peab olema eelnevalt teatanud tellijale väidetavast rikkumisest või kavatsusest taotleda läbivaatamist.”

4

Selle direktiivi artikli 2 lõige 1 näeb ette:

„Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 kindlaksmääratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

[…]

[…]”

5

Direktiivi 92/50 artikli 26 lõike 1 kohaselt:

„Pakkumisi võivad esitada ka teenuseosutajate ühendused. Sellistelt ühendustelt ei tohi pakkumiste esitamisel nõuda teatavat õiguslikku vormi; välja valitud ühenduselt võib seda siiski nõuda, kui temaga sõlmitakse leping.”

6

Siseriiklik õigus riiklike ehitustööde, asjade ostmise või teenuste tellimise lepingute sõlmimise kohta (vt vastavalt 11. veebruari 1994. aasta seadus nr 109 (GURI nr 41, 19.2.1994); 24. juuli 1992. aasta dekreetseadus nr 358 (GURI nr 188, 11.8.1992) ja 17. märtsi 1995. aasta dekreetseadus nr 157 (GURI nr 104, 6.5.1995)) ei välista ega piira ei „ajutisse ühendusse” ega „ettevõtete ühendusse” kuuluvate erinevate ettevõtete individuaalset kaebeõigust.

7

Consiglio di Stato (kõrgeim halduskohus) väljakujunenud praktika kohaselt on ajutisse ühendusse või ettevõtete ühendusse kuuluvatel ettevõtetel õigus vaidlustada individuaalselt nende riigihangetega seotud otsuseid, milles nad ise on osalenud.

8

Hankija Azienda Ospedaliera Ospedale Niguarda Ca’ Granda di Milano avaldas 30. novembril 2004 hanketeate, mille objektiks oli eelkõige õhupäästeteenused helikopteriga 25900000 euro maksumuses.

9

Esitati kaks pakkumust. Esimese esitas koos Helitalia SpA-ga asutamisel oleva ajutise ühenduse liider Elilombarda ja teise Consorzio, mis koosneb Elilario Italia SpA-st ja Air Viaggi San Raffaele Srl-ist.

10

Tellija sõlmis 28. aprillil 2005 riigihankelepingu Consorzioga, sellekohasest otsusest teavitati 10. mai 2005. aasta teatega.

11

Elilombarda esitas muuhulgas selle otsuse peale oma nimel ja individuaalselt Tribunale amministrativo regionale della Lombardiasse (Lombardia maakonna halduskohus, edaspidi „TAR Lombardia”) hagi.

12

Selles menetluses esitas Consorzio vastuvõetamatuse vastuväite, põhjendades seda sellega, et hagi ei esitanud mitte asutamisel olev ajutine ühendus, kellel Consorzio arvates on kui pakkujal oma huvide kaitseks ainult kaebeõigus, vaid hagi esitas ainult üks majandustegevuses osalejatest, kes kuulub sellesse ühendusse.

13

Viidates Consiglio di Stato kohtupraktikale, lükkas TAR Lombardia vastuvõetamatuse vastuväite tagasi, rahuldas hagi ja tühistas tellija võetud meetmed.

14

Consorzio esitas apellatsioonkaebuse Consiglio di Statosse, kes esmalt peab hindama TAR Lombardia otsust seoses Elilombarda esitatud hagi vastuvõetavuse väitega.

15

Eelotsustaotluses märkis Consiglio di Stato esiteks, et riigihankealane siseriiklik õigus ei välista ega piira ajutisse ühendusse kuuluvate erinevate ettevõtjate individuaalset kaebeõigust ja teiseks, et TAR Lombardia kohaldas tegelikult selles osas kohtupraktikas väljakujundatud põhimõtteid.

16

Ta küsis, et kas arvestades seda, mida Euroopa Kohus otsustas oma 8. septembri 2005. aasta otsuses C-129/04: Espace Trianon ja Sofibail (EKL 2005, lk I-7805), on direktiivi 89/665 artikliga 1 vastuolus ühe ajutisse ühendusse kuuluva pakkuja individuaalselt esitatud hagi riigihankelepingu sõlmimise otsuse peale.

17

Neil asjaoludel otsustas Consiglio di Stato menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas […] direktiivi 89/665 […] artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui siseriikliku õiguse kohaselt on igal sellise ajutise ühingu liikmel, kes ei ole juriidiline isik ning kes osales sellises vormis riigihanke pakkumismenetluses, kuid kellega asjaomast lepingut ei sõlmitud, õigus esitada individuaalselt hagi riigihankelepingu sõlmimise otsuse peale.”

18

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 104 lõike 3 esimese lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus, juhul kui vastuse kõnealusele küsimusele võib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, lahendada asja pärast kohtujuristi ärakuulamist põhistatud määrusega.

19

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega teada, kas direktiivi 89/665 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui siseriikliku õiguse kohaselt on üksikul sellise ajutise ühingu liikmel, kes ei ole juriidiline isik ning kes osales sellises vormis riigihanke pakkumismenetluses, kuid kellega asjaomast lepingut ei sõlmitud, õigus esitada individuaalselt hagi selle riigihankelepingu sõlmimise otsuse peale.

20

Selles osas tuleb meenutada, et nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riigihankeid puudutavate otsuste läbivaatamise menetlus peab olema võimaldatud vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse riigihankelepingu vastu ja kes on kannatanud kahju või võivad kahju kannatada väidetava ühenduse riigihangetealase õiguse või seda ülevõtvate siseriiklike õigusaktide rikkumise tõttu.

21

Seetõttu tulenevad direktiivist 89/665 ainult minimaalsed nõuded, millele siseriiklikes õiguskordades sisseviidud riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise kord peab vastama selleks, et tagada ühenduse riigihangetealasest õigusest kinnipidamine (vt 19. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C-315/01: GAT, EKL 2003, lk I-6351, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

22

Eelviidatud kohtuotsuses Espace Trianon ja Sofibail tõlgendas Euroopa Kohus direktiivi 89/665 artiklit 1 seoses olukorraga, milles siseriikliku õiguse kohaselt saavad riigihankelepingu sõlmimise otsuse peale tühistamishagi esitada ainult kõik pakkujaks oleva ajutise ühenduse liikmed koos.

23

Viidates talle esitatud eelotsuse küsimustes kirjeldatud olukorrale, sedastab Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktides 19–21, et:

24

Seetõttu tuli Euroopa Kohus selle otsuse punktis 22 järeldusele, et asjaomane siseriiklik menetlusnorm ei piiranud niisuguse hagi esitamise võimalust vastuolus direktiivi 89/665 artikli 1 lõikega 3.

25

Seetõttu otsustas Euroopa Kohus, et nimetatud direktiivi artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, juhul kui ajutine ühendus, kes ei ole juriidiline isik, osales just sellisena ühe riigihanke pakkumismenetluses ja temaga lepingut ei sõlmitud, saavad ühenduse liikmed riigihankelepingu sõlmimise otsuse vastu esitada hagi vaid koos.

26

Nagu on õigesti märkinud ka Elilombarda ja Euroopa Ühenduste Komisjon oma kirjalikes märkustes, määras Euroopa Kohus, arvestades põhikohtuasja tegelikke asjaolusid, sellega kindlaks ainult direktiiviga 89/665 tagatud riigihangetealase kaebeõiguse künnise.

27

Euroopa Kohus ei välistanud mingil moel seda, et liikmesriigid võivad oma siseriiklikus õiguses võimaldada selles küsimuses laiemat kaebeõigust, kehtestades laiema menetlusosalise mõiste, kui on tagatud asjaomase direktiiviga.

28

Tegelikult jätab sellekohase erisätte puudumine iga liikmesriigi siseriikliku õiguse määratleda täpsemalt selle, kas ja millistel tingimustel võib õigust olla menetlusosaline kaebemenetlustes laiendada ettevõtjatele, kes on sellise ühenduse liikmed, kes on oma nimel esitanud pakkumuse.

29

Seoses sellega tuleb täpsustada, et kui asi puudutab kohtumenetluse eeskirju, mille eesmärk on tagada ühenduse õigusest tulenevate õiguste kaitse nendele kandidaatidele ja pakkujatele, keda hankijate otsused on kahjustanud, ei tohi need eeskirjad ohustada direktiivi 89/665 – mille eesmärk tagada see, et tellijate õigusvastased otsused saaks läbi vaadata tõhusalt ja võimalikult kiiresti – kasulikku mõju (vt 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-470/99: Universale-Bau jt, EKL 2002, lk I-11617, punkt 72).

30

Samas erinevalt sellest, mida väidab Küprose valitsus, ei takista selline direktiivi artikli 1 tõlgendus, mille kohaselt on võimalik laiendada õigust olla menetlusosaline igale hankemenetluses pakkujaks oleva ajutise ühenduse liikmele, direktiivi eesmärgi järgimist, vaid tundub hoopis vastupidi selle saavutamisele kaasa aitavat.

31

Seega tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 89/665 artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui siseriikliku õiguse kohaselt on ühel sellise ajutise ühingu liikmel, kes ei ole juriidiline isik ning kes osales sellises vormis riigihanke pakkumismenetluses, kuid kellega asjaomast lepingut ei sõlmitud, õigus esitada individuaalselt hagi riigihankelepingu sõlmimise otsuse peale.

32

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, muudetud nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord artiklit 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui siseriikliku õiguse kohaselt on ühel sellise ajutise ühingu liikmel, kes ei ole juriidiline isik ning kes osales sellises vormis riigihanke pakkumismenetluses, kuid kellega asjaomast lepingut ei sõlmitud, õigus esitada individuaalselt hagi riigihankelepingu sõlmimise otsuse peale.