Liidetud kohtuasjad C-428/06–C-434/06

Unión General de Trabajadores de La Rioja (UGT-Rioja) jt

versus

Juntas Generales del Territorio Histórico de Vizcaya jt

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Autónoma del País Vasco)

„Riigiabi — Piirkondliku või kohaliku omavalitsuse võetud maksumeetmed — Valikulisus”

Kohtujurist J. Kokott’i ettepanek, esitatud 8. mail 2008   I - 6750

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 11. september 2008   I - 6783

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

2. Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Territoriaalüksuse võetud meetmed

   (EÜ artikli 87 lõige 1)

1.  Meetme valikulisuse hindamisel on oluline tähtsus võrdlusbaasi määratlusel ning selle aluseks ei pea tingimata olema riigi territoorium.

   Seega selleks, et hinnata valikulisust niisuguse meetme puhul, mille on vastu võtnud territoriaalüksus ja mille eesmärk on määrata kindlaks ainult liikmesriigi ühes osas kohaldatav vähendatud maksumäär võrreldes ülejäänud liikmesriigis kehtiva maksumääraga, tuleb kontrollida, kas see üksus on võtnud kõnealuse meetme keskvõimu suhtes piisava autonoomse pädevuse teostamise käigus, ning vajadusel uurida, kas seda meedet kohaldatakse tegelikult kõigi ettevõtjate või kõigi toodete suhtes, kes või mis on hõlmatud selle üksuse pädevusega.

   Olukorras, kus piirkondlik või kohalik ametiasutus kehtestab keskvõimu suhtes piisava autonoomse pädevuse teostamise käigus maksumäära, mis on siseriiklikust määrast madalam ja mida kohaldatakse ainult tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil asuvatele ettevõtjatele, võib maksumeetme valikulisuse hindamiseks asjakohane õiguslik raamistik piirduda vaid asjaomase geograafilise alaga juhul, kui territoriaalüksus mängib eelkõige oma seisundi ja pädevuse tõttu põhimõttelise tähtsusega rolli poliitilise ja majandusliku keskkonna määratlemisel nende ettevõtjate jaoks, kes asuvad tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil. See põhimõttelise tähtsusega roll on autonoomia tagajärg, mitte selle eeltingimus. Kui territoriaalüksus on piisavalt autonoomne, st kui tal on autonoomia institutsionaalsest, menetluslikust ja majanduslikust vaatenurgast, siis mängib ta ju põhimõttelise tähtsusega rolli ettevõtjate poliitilise ja majanduskeskkonna määratlemisel.

   Et sellistel asjaoludel võetud otsust saaks pidada otsuseks, mis on võetud piisava autonoomse pädevuse teostamise käigus, peab esiteks otsuse vastu võtnud piirkondlikul või kohalikul ametiasutusel olema keskvalitsusest erinev poliitiline ja halduslik seisund, mis on talle antud põhiseaduslikul tasandil. Selline autonoomia eeldab, et territoriaalüksus võtab enda kanda maksu vähendamise meetme poliitilised ja rahalised tagajärjed. See ei saa nii olla, kui üksus ei vastuta eelarve haldamise eest, st kui ta ei käsuta nii oma tulusid kui ka kulusid. Teiseks peab see otsus olema vastu võetud nii, et keskvalitsus selle sisusse otseselt sekkuda ei saa, kuigi selline menetluslik autonoomia ei välista vastuolude ärahoidmiseks sisse seatud koostöömenetlust, kui selle menetluse tulemusena võtab lõpliku otsuse vastu territoriaalüksus, mitte keskvalitsus. Kolmandaks ei tohi piirkonna ettevõtjatele kohaldatava siseriikliku maksumäära vähendamise rahalisi tagajärgi hüvitada abi või toetusega, mis on ette nähtud või mis ilmneb teistest piirkondadest või keskvalitsusest tulevate rahavoogude konkreetsel uurimisel.

   (vt punktid 46–51, 55, 67, 96, 133, 107, 123, 135, 144 ja resolutsioon)

2.  Kui hinnatakse, kas territoriaalüksusel on piisav autonoomia selleks, et sätete kohta, mis ta vastu võtab ja mis on soodsad tema territooriumil asutatud ettevõtjatele, võiks teha järelduse, et neid tuleb analüüsida kui üldisi õigusnorme, mille puhul ei ole täidetud valikulisuse tingimus, mis võimaldaks teha kindlaks riigiabi, siis tuleb selle üksuse pädevuse ulatust sätestavaid siseriikliku õiguse sätteid arvesse võtta nii, nagu siseriiklikud kohtud neid on tõlgendanud ja kohustanud täitma, kusjuures olgu täpsustatud, et kui see üksus allub nimetatud pädevuse teostamisel kohtulikule kontrollile nagu igas õigusriigis, ei oma see asjaolu autonoomia astme määratlemisel tähtsust.

   (vt punktid 77–83 ja resolutsioon)