Kohtuasi C-348/06 P

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Marie-Claude Girardot

„Apellatsioonkaebus — Ajutine töötaja — Kahju hüvitamise hagi — Töölesaamise võimaluse kaotamine — Tegelik ja kindel kahju — Kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine”

Kohtujurist P. Mengozzi ettepanek, esitatud 22. novembril 2007   I - 836

Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 21. veebruar 2008   I - 863

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Sellise varalise kahju hüvitamine, mis on seotud töölevõtmise võimaluse kaotusega kandidatuuri õigusvastase tagasilükkamise tõttu

   (Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimese Astme Kohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus

   (EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 112 lõike 1 punkt c)

1.  Esimese Astme Kohtule kuulub personalieeskirjade artikli 91 lõikes 1 silmas peetud rahalise vaidluse puhul täielik pädevus, mille raames ta võib, kui selleks on alust, mõista omal algatusel kostjalt välja hüvitise tema eksimuse tõttu tekkinud kahju eest ning sellisel juhul hinnata tekkinud kahju ex aequo et bono kohtuasja kõiki asjaolusid arvestades. Lisaks on Esimese Astme Kohus, kui ta on tuvastanud kahju olemasolu, nõude piires ja eeldusel, et põhjendamiskohustusest on kinni peetud, ainsana pädev hindama selle kahju hüvitamise viisi ja ulatust.

   Sellise kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mis tekkis ajutisele töötajale selle tõttu, et ta kaotas võimaluse saada tööle ühenduse institutsioonis, kuna tema kandidatuur lükati õigusvastaselt tagasi, eksisteerib mitme liikmesriigi õiguses kasutusel olev meetod, mis tugineb töötasu kaotuse kriteeriumil ja mille kohaselt määratakse esiteks kindlaks erinevus oodatava töötasu ning tegelikult saadava töötasu vahel ning teiseks hinnatakse protsentuaalselt isiku töölesaamise võimalust, et kaaluda nimetatud kaotust, ja mille kasutamine viib vältimatult selleni, et ühenduse kohus on sunnitud tuginema reale oletustele, mis on iseenesest ebakindlad, ent jäävad Esimese Astme Kohtu sõltumatu faktilise asjaolude hindamise ja talle kuuluva hindamisruumi piiresse.

   (vt punktid 45, 58, 59, 61, 62, 64, 72–74)

2.  EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 112 lõike 1 punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses näidatakse täpselt otsuse, mille tühistamist taotletakse, kritiseeritavad osad, samuti seda taotlust konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid.

   Sellele nõudele ei vasta apellatsioonkaebus, mille eesmärk ei ole osutada õigusnormi rikkumistele Esimese Astme Kohtu arutluskäigus, vaid seada – esiteks esimeses astmes esitatud argumente korrates ja teiseks väidetavalt uusi tõendeid esitades – küsimuse alla hinnang, mille nimetatud kohus andis kõnesolevas kohtuotsuses faktilistele asjaoludele.

   (vt punktid 88 ja 91)