EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

9. oktoober 2008 ( *1 )

„Direktiiv 91/628/EMÜ — Eksporditoetused — Loomade kaitse vedamise ajal — Veiste meretransport kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel — Veok, mis laaditakse laevale ilma loomi maha laadimata — 12-tunnine puhkeaeg — Kohustus”

Kohtuasjas C-277/06,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Finanzgericht Hamburgi (Saksamaa) 2. juuni 2006. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse , menetluses

Interboves GmbH

versus

Hauptzollamt Hamburg-Jonas,

EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud A. Ó Caoimh, J. N. Cunha Rodrigues, J. Klučka (ettekandja) ja P. Lindh,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: ametnik J. Swedenborg,

arvestades kirjalikus menetluses ja 23. mai 2007. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

—	Interboves GmbH, esindaja: advokaat O. Wenzlaff,

—	Hauptzollamt Hamburg-Jonas, esindaja: S. Plenter,

—	Belgia valitsus, esindaja: A. Hubert,

—	Kreeka valitsus, esindajad: V. Kontolaimos ja S. Papaioannou,

—	Rootsi valitsus, esindajad: A. Kruse ja S. Johannesson,

—	Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: F. Erlbacher ja J. C. Schieferer,

olles 13. märtsi 2008. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, lk 17; ELT eriväljaanne 03/12, lk 133), muudetud nõukogu . aasta direktiiviga 95/29/EÜ (EÜT L 148, lk 52; ELT eriväljaanne 03/17, lk 466; edaspidi „direktiiv 91/628”), lisa punkti 48 [ala]punkti 7 lõigete a ja b tõlgendamist.

2	Taotlus esitati vaidluses, mille poolteks on Interboves GmbH (edaspidi „Interboves”) ja Hauptzollamt Hamburg-Jonas (edaspidi „Hauptzollamt”) ning mis puudutas viimase keeldumist maksta nimetatud äriühingu poolt endisesse Jugoslaaviasse veetud elusveiste eest eksporditoetust.

Õiguslik raamistik

3	Vastavalt direktiivi 91/628 artikli 1 lõike 1 punktile a kohaldatakse seda direktiivi koduloomadena peetavate veiste suhtes.

Nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt on:

„b)	vedu – transpordivahendi abil teostatav loomade liikumine, mis [hõlmab] loomade peale- ja mahalaadimist; […]

g)	teekond – loomade vedu lähtekohast sihtkohta;

h)	puhkeaeg – pidev ajavahemik teekonna käigus, mille kestel loomi ei veeta transpordivahendiga;

[…]”

Kõnealuse direktiivi lisa punkti 26 alapunkti b punktid i–iii sätestavad:

„[…]

loomade veoruum tuleb kindlalt kinnitada sõiduki külge; sõiduk ja loomade veoruum pea[vad] olema varustatud asjakohaste kinnitusvahenditega, mis võimaldaks need kindlalt kinnitada laeva külge. Veeremilaeva kaetud tekil tuleb tagada piisav ventilatsioon vastavalt veetavate sõidukite arvule. Võimaluse korral tuleks loomi vedav sõiduk paigutada värske õhu sisselaskeava lähedale;

ii)

loomade veoruumil peab olema piisavalt õhuavasid või muid vahendeid piisava ventilatsiooni tagamiseks, pidades silmas, et õhu juurdepääs laeva suletud autotekile on piiratud. Loomade veoruumis ja selle igal korrusel peab olema piisavalt ruumi, et tagada piisav ventilatsioon loomade kohal ka siis, kui loomad püsti seisavad;

iii)	loomade veoruumi igale osale peab olema otsene juurdepääs, mis võimaldaks loomi reisi ajal vajadusel hooldada, sööta ja joota.”

Direktiivi 91/628 punkt 48 „Jootmise ja söötmise vahemik, veo kestus ja puhkeajad” sätestab:

„[…]

2.	[Artiklis 1] osutatud liikide hulka kuuluvate loomade vedu ei tohi kesta üle kaheksa tunni.

[Ala][p]unktis 2 osutatud veo maksimaalset kestust võib pikendada, kui transpordivahend vastab järgmistele lisanõuetele:

—	põrandal on piisavalt allapanu,

—	transpordivahendis on sobiv sööt vastavalt veetavatele loomaliikidele ja veo kestusele,

—	loomadele on otsene juurdepääs,

—	transpordivahendis on piisav ventilatsioon, seda võib reguleerida sõltuvalt temperatuurist (sise- ja välistemperatuur),

—	transpordivahendis on teisaldatavad paneelid eraldi lahtrite moodustamiseks,

—	sõidukitel on seadmed veevarustusesüsteemiga ühendamiseks peatuste ajal,

[…]

Jootmise ja söötmise ajavahemikud, veo kestus ja puhkeajad maateesõidukite kasutamisel, mis vastavad punkti 3 nõuetele, on määratletud järgmiselt:

[…]

d)	Kõikidele teistele [artiklis 1] osutatud liikidesse kuuluvatele loomadele tuleb pärast 14-tunnist teekonda anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral ka sööta. Pärast sellist puhkeaega võib neid vedada veel 14 tundi.

[…]

a)	Loomi ei tohi vedada meritsi, kui veo maksimaalne kestus ületab [ala]punktis 2 sätestatud kestuse, kui [ala]punktides 3 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud, välja arvatud veo kestused ja puhkeajad.

Meretranspordi puhul regulaarse otseühenduse abil ühenduse kahe geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, tuleb loomadele pärast mahalaadimist sihtkoha sadamas või selle vahetus läheduses anda 12 tundi puhkust, [välja arvatud siis,] kui veo kestus merel on selline, et see kuulub [ala]punktides 2–4 sätestatud üldkava alla.

[…]” [täpsustatud tõlge]

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

7	Eelotsusetaotlusest tuleneb, et Interboves deklareeris 12. juunil 2002. aastal Hauptzollamt Friedrichshafenile 33 elusveise ekspordi endisesse Jugoslaaviasse ja taotles selle eest eksporditoetuse määramist.

Hauptzollamt jättis taotluse 23. juuli 2003. aasta otsusega rahuldamata põhjusel, et nimetatud äriühing ei olnud järginud direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõiget b. Hauptzollamt tuvastas, et teekonnaplaani kohaselt veeti veiseid 23 tundi, nimelt 14 tundi ja 30 minutit meritsi veeremilaeva pardal Barist (Itaalia) ja Igoumenítsasse (Kreeka) ning 8 tundi 30 minutit maad mööda maanteesõiduki pardal kuni Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise piiripunktini Evzonini ilma ühegi vahepealse puhkuseta.

9	Interboves esitas 23. juuli 2003. aasta otsuse peale vaide, väites eelkõige seda, et meritsi toimunud üleveo aega ei tule arvata veo kestuse hulka, mis on kehtestatud direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõikes a.

Hauptzollamt jättis 21. juuni 2005. aasta otsusega kõnealuse vaide rahuldamata, märkides, et meritsi toimunud ülevedu tuleb lugeda maanteeveo jätkuks. Selleks et kontrollida, kas veo kogukestus on kooskõlas direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõikega b, tuleb Hauptzollamti arvates seega liita mereveo kestus eelnevatele ja järgnevatele maanteeveo perioodidele, mis põhikohtuasja juhul andis tulemuseks 32 tundi ja 45 minutit.

11	Interboves esitas 21. juulil 2005 kõnealuse . aasta otsuse peale kaebuse, väites uuesti, et tema arvates oli direktiivi 91/628 sätteid järgitud.

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Hamburg menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas direktiivi 91/628/EMÜ […] lisa [punkti 48 alapunkti 7] lõige a […] sätestab (loomade) mereveo peamise tingimuse, nii et põhimõtteliselt – ja kui on täidetud [nimetatud] lisa [punkti 48 alapunktides 3 ja 4] kehtestatud tingimused, välja arvatud veo kestused ja puhkeajad – ei ole isegi loomade veeremilaevaga (nn ro-ro-parvlaev) transpordi korral sellele eelneva ja järgneva maanteeveo perioodid omavahel seotud?

Kas direktiivi 91/628/EMÜ […] lisa [punkti 48 alapunkti 7] lõige b […] sisaldab erisätet veo kohta veeremilaevaga ühenduse territooriumil, mida kohaldatakse kumulatiivselt [selle lisa] [punkti 48 alapunkti] 4 lõikest d tulenevate nõuetega, nii et pärast parvlaeva sihtkoha sadamasse saabumist algab uus maksimaalselt 29-tunnine teekond ja tuleb teha 12-tunnine puhkepaus ainult siis, kui mereveo kestus oli vastuolus [kõnealuse] direktiivi lisa [punkti 48 alapunktides 2–4] sätestatud üldnormidega, milleks on maksimaalselt 29-tunnine teekond, vt [kõnealuse lisa] punkti 48 alapunkti 4 lõiget d?”

Sissejuhatavad märkused

Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab oma otsuses direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikele d, milles sätestatakse nn 14+1+14 reegel. Selle alapunkti kohaselt tuleb loomadele pärast 14-tunnist teekonda anda vähemalt ühetunnine puhkeaeg, mis on piisav selleks, et anda neile eelkõige vedelikku ja vajaduse korral ka sööta. Pärast sellist puhkeaega võib neid vedada veel 14 tundi.

14	Teise eelotsuse küsimuse sõnastusest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendab nimetatud punkti 48 alapunkti 4 lõikes d sätestatud reeglit nii, et sellega lubatakse veo maksimaalselt 29-tunnist kestust.

15	Nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 18 märkinud, näeb direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõige d samas ette 28-tunnise maksimaalse veoaja, mille katkestab pärast esimest 14-tunnist osa minimaalselt ühetunnine puhkeaeg.

16	Seetõttu tuleb kõnealuse punkti 48 alapunkti 4 lõikes d sätestatud nn 14+1+14 reeglit tõlgendada nii, et sellega lubatakse 28-tunnist maksimaalset veoaega, mille katkestab minimaalselt ühetunnine puhkeaeg.

Eelotsuse küsimused

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimese ja teise küsimusega, mida tuleb uurida koos, soovitakse kõigepealt teada sisuliselt seda, kas direktiivi 91/628 punkti 48 alapunkti 7 lõikes b käsitletud meretransporti regulaarse veeremilaeva otseühenduse abil kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel saab pidada meritsi toimuvaks veoks selle lisa punkti 48 alapunkti 7 lõike a tähenduses. Jaatava vastuse korral küsib eelotsusetaotluse esitanud kohtus seejärel, kas veeremilaevaga transpordile eelnev ja sellele järgnev maanteeveo periood peavad olema omavahel seotud. Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas pärast veeremilaevaga transporti, mille kestus enne minimaalselt ühetunnist puhkeaega näib ületavat 14 tundi, s.o direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikes d ette nähtud maksimaalse veoperioodi, tuleb loomadele selle punkti 48 alapunkti 7 lõike b alusel anda 12 tundi puhkust, või võib maanteevedu alata vahetult pärast maabumist ja kesta maksimaalselt 28 tundi, mille katkestab minimaalselt ühetunnine puhkeaeg.

18	Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul sätestab direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõige a peamised nõuded, mida kohaldatakse mereveo suhtes, kaasa arvatud veeremilaevaga toimuvale veole.

Sellest tuleneb esiteks, et veo kestust ning puhkeaega käsitlevad sätted on meretranspordile kohaldatavad juhul, kui kõnealuse lisa punkti 48 alapunktides 3 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud. Teiseks ei ole mereveole eelnev ja sellele järgnev maanteeveo periood seotud. Kolmandaks võib vahetult pärast veeremilaeva sihtkoha sadamasse saabumist alata direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõike d tähenduses uus maksimaalselt 28-tunnine teekond, mille katkestab minimaalselt ühetunnine puhkeaeg.

20	Kõigepealt tuleb meenutada, et direktiivi 91/628 lisa punktis 48 on kehtestatud eeskirjad selle direktiivi artikli 1 punkti 1 alapunktis a nimetatud loomade, sh veiste jootmise ja söötmise vahemiku, veo kestuse ning puhkeaja kohta nende loomade vedamise korral, välja arvatud õhutranspordi korral.

Teisalt on veo kestust ja puhkeaegu käsitlevad eeskirjad meretranspordi korral sätestatud kõnealuse lisa punkti 48 alapunkti 7 lõigetes a ja b. Alapunkti 7 lõikes a nähakse ette meritsi vedamisele kohaldatavad üldnormid ning alapunkti 7 lõikes b täpsustatakse tingimused, mil olukorras, kus tegemist on meretranspordiga regulaarse veeremilaeva otseühenduse abil kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, tuleb loomadele anda 12 tundi puhkust (vt selle kohta 17. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-207/06: Schwaninger, EKL 2008, lk I-5561, punktid 23, 24 ja 30).

Mis puudutab eelkõige sellise veeremilaevaga toimuva transpordi määratlemist mereveona regulaarse otseühenduse abil kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, siis tuleb nentida, nagu kohtujurist on oma ettepaneku punktis 28 märkinud, et nii direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõike b kui ka selle lisa punkti 26 sõnastusest tuleneb, et vedu veeremilaevaga kuulub vaatamata oma iseärasustele mereveo alla.

23	Ühelt poolt osutab selle lisa punkti 48 alapunkti 7 lõige b otsesõnu kõnealusele veoviisile kui meretranspordile. Teisalt tuleneb nimetatud lisa punktist 26, et ühenduse seadusandja on loomade transportimisel võetavaid meetmeid reguleerides määratlenud seda tüüpi laevad meretranspordivahendina.

24	Kuna veeremilaevaga toimuv transport on meretransport, tuleb direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõikeid a ja b sellele kohaldada.

25	Mis puudutab seejärel küsimust, kas veeremilaevaga toimuvale transpordile eelnev ja sellele järgnev maanteeveo periood peavad olema omavahel seotud, siis tuleb kõigepealt märkida, et direktiivi 91/628 lisa punkt 48 ei sätesta seda otsesõnu.

Siiski tuleneb direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõike b sõnastusest ning selle direktiivi eesmärgist, et seda, kas maanteeveo perioodid on omavahel seotud, tuleb hinnata arvestades seda, kas maksimaalselt 28-tunnist veoaega, mis on kõnealuse lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikes d veeremilaevaga toimuva transpordi jaoks ette nähtud, on ületatud või mitte.

Selles osas tuleb meenutada, et direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunki 7 lõige b sätestab, et loomadele tuleb pärast mahalaadimist sihtkoha sadamas või selle vahetus läheduses anda 12 tundi puhkust, välja arvatud juhul, kui veo kestus merel on selline, et see kuulub kõnealuse punkti 48 alapunktides 2–4 mõeldud üldkava alla.

28	Tundub, et nimetatud üldkavale viidates soovis ühenduse seadusandja seda, et direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikes d kehtestatud maksimaalselt 28-tunnise veoaja reeglit võetaks arvesse veeremilaevaga transpordil, millele tuleb siiski kohaldada minimaalselt ühetunnise puhkeaja nõuet.

29	Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 täpsustas, ei ole kõnealuse puhkeaja nõude järgimine meretranspordi korral õigustatud.

30	Ühelt poolt ei ole sellist puhkeaja nõuet keset merd praktikas lihtne järgida, kuna see eeldaks, et laev randub pärast 14-tunnist meresõitu üheks tunniks ning sõidab siis järgmiseks 14-tunniseks perioodiks taas merele.

31	Teisalt tuleb märkida, et vastupidi maanteeveole, mis nõuab looma söötmiseks, jootmiseks ja hooldamiseks kaubaauto peatamist, võimaldavad meretranspordi erisused neid toiminguid vastavalt direktiivi 91/628 lisa punktile 26 läbi viia transportimise ajal.

Seega tuleneb kõnealuse lisa punkti 48 alapunkti 7 lõikest b, et juhul, kui veeremilaevaga transportimise maksimaalselt 28-tunnist kestust on ületatud, tuleb loomadele enne uut maksimaalselt 28-tunnist teekonda, mille vastavalt kõnealuse lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikele d katkestab minimaalselt ühetunnine puhkeaeg, anda 12 tundi puhkust.

Neil asjaoludel ei tule erinevaid maanteeveo perioode liita, kuna 12-tunnise puhkeajaga neutraliseeritakse niigi enne seda puhkust toimunud veo perioodid. Selles sättes ette nähtud 12 tunni eesmärk – neutraliseerida sellele puhkusele eelnenud transpordiperioodid – on sama, mis direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunktis 5 maanteeveo suhtes kehtestatud 24-tunnisel perioodil.

Seevastu juhul, kui veeremilaevaga transpordi kestus on selline, et see teekond võib kuuluda direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunktides 2–4 käsitletud üldkava alla, nimelt kui see ei ületa veo maksimaalselt 28-tunnist kestust, mistõttu 12-tunnine puhkus ei ole vajalik, võib maanteeveo periood alata vahetult pärast sihtkoha sadamasse saabumist.

Siiski tuleb nimetatud juhul uue maanteeveo kestuse kindlakstegemiseks võtta arvesse selle maanteeveo kestust, mis eelnes veeremilaevaga transportimisele, välja arvatud siis, kui loomad said enne sellele laevale laadimist 24 tundi puhata. Vastaval juhul ei ole maanteeveo perioodide sidumine õigustatud, kuna 24-tunnine puhkus neutraliseerib enne veeremilaevaga transportimist toimunud maanteeveo perioodi.

36	Seetõttu juhul, kui veeremilaevaga transpordi kestus on lühem kui 28 tundi ning sellele eelnenud maanateevedu ei ole direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunktis 5 ette nähtud 24-tunnise puhkusega neutraliseeritud, tuleb veeremilaevaga transpordile eelnenud ja järgnenud maanteeveo kestused liita.

Seevastu juhul, kui veeremilaevaga transpordi kestus on lühem kui 28 tundi ning sellele eelnenud maanteevedu on 24-tunnise puhkusega neutraliseeritud, võib uus maksimaalselt 28-tunnise maanteeveo periood, mille katkestab minimaalselt ühetunnine puhkeaeg, alata vahetult pärast maabumist, võtmata arvesse veeremilaevaga transpordile eelnenud maanteeveo kestust.

Direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõiget b teistmoodi tõlgendada tähendaks nõustumist sellega, et pärast lühemat kui 28-tunnist veeremilaevaga transportimist võib uus maksimaalselt 28-tunnine maanteevedu, mille katkestab minimaalselt ühetunnine puhkeaeg, alata ilma veeremilaevaga transpordile eelnenud maanteeveo kestust arvesse võtmata. See muudab võimalikuks erinevate transpordivahenditega vedude kumuleerumise, ilma et 12-tunnine või 24-tunnine puhkus aset leiaks.

Kõnealuse punkti 48 alapunkti 7 lõike b tõlgendamine eelnimetatud viisil on otseselt vastuolus direktiivi 91/628 peamise eesmärgiga ehk loomade kaitsega vedamise ajal (vt selle kohta 17. jaanuari 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-37/06 ja C-58/06: Viamex Agrar Handel ja ZVK, EKL 2008, lk I-69, punkt 29) ning selle direktiivi eesmärgiga, mis tuleneb põhjendusest 8 ning mille põhjal tuleks loomade heaolu huvides loomade, sealhulgas tapaloomade pikamaavedu vähendada niipalju kui võimalik.

Lõpuks, mis puudutab küsimust, kas pärast lühemat kui 14-tunnist veeremilaevaga transportimist tuleb direktiivi 91/628 lisa punti 48 alapunkti 7 lõike b kohaselt anda loomadele 12 tundi puhkust või võib vahetult pärast mahalaadimist sellele järgneda maksimaalselt 28-tunnine maanteevedu, mille katkestab minimaalselt ühetunnine puhkeaeg, siis tuleb märkida, et nagu on käesoleva kohtuotsuse punktis 34 märgitud, võib juhul, kui veeremilaevaga toimuva transpordi kestus ei ületa veo maksimaalselt 28-tunnist kestust, mistõttu 12-tunnine puhkeaeg ei ole vajalik, maanteeveo periood alata vahetult pärast laeva saabumist sihtkoha sadamasse ning selle perioodi kestust tuleb arvutada vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 36 nimetatud meetodile.

Kõiki eelnimetatud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et:

—

direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 7 lõiget a tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatakse üldnormid meretranspordi kohta, sh ka veeremilaevaga toimuvale meretranspordile regulaarse otseühendusena kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, välja arvatud puhkeaegade kohta, mis tuleb seda tüüpi laevadega toimuva veo korral anda loomadele pärast nende mahalaadimist ja mis on sätestatud nimetatud lisa punkti 48 alapunkti 7 lõikes b;

—

vastavalt viimati nimetatud sättele sõltub meretranspordile, mis toimub veeremilaevaga regulaarse otseühendusena kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, eelnenud ja sellele järgnenud maanteeveo perioodi seose olemasolu sellest, kas direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikes d ette nähtud maksimaalselt 28-tunnist veeremilaevaga toimuva transpordi kestust on ületatud või mitte;

—

kui niisuguse meretranspordi kestus, mis toimub veeremilaevaga regulaarse otseühendusena kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, on maksimaalselt lubatud 28-tunnisest kestusest lühem, võib maanteeveo periood alata vahetult pärast saabumist sihtkoha sadamasse. Nimetatud perioodi arvutamiseks tuleb võtta arvesse selle maanteeveo kestust, mis eelnes veeremilaevaga transportimisele, välja arvatud siis, kui loomadele direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunktis 5 ette nähtud vähemalt 24-tunnine puhkus neutraliseerib mereveole eelnenud maanteeveo perioodi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas käsitletava teekonna puhul on eelnimetatud tingimused täidetud.

Kohtukulud

42	Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

—

Nõukogu 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/628/EMÜ (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ, muudetud nõukogu . aasta direktiiviga 95/29/EÜ) lisa punkti 48 alapunkti 7 lõiget a tuleb tõlgendada nii, et selles sätestatakse üldnormid meretranspordi kohta, sh ka veeremilaevaga toimuvale meretranspordile regulaarse otseühendusena kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, välja arvatud puhkeaegade kohta, mis tuleb seda tüüpi laevadega toimuva veo korral anda loomadele pärast laeva maabumist ja mis on sätestatud nimetatud lisa punkti 48 alapunkti 7 lõikes b.

—

Vastavalt viimati nimetatud sättele sõltub meretranspordile, mis toimub veeremilaevaga regulaarse otseühendusena kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel, milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, eelnenud ja sellele järgnenud maanteeveo perioodi seose olemasolu sellest, kas direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunkti 4 lõikes d ette nähtud maksimaalselt 28-tunnist veeremilaevaga toimuva transpordi kestust on ületatud või mitte.

—

Kui niisuguse meretranspordi kestus, mis toimub veeremilaevaga regulaarse otseühendusena kahe ühenduses asuva geograafilise punkti vahel ja milleks kasutatakse sõidukeid, mis laaditakse laevadele ilma loomi maha laadimata, on maksimaalselt lubatud 28-tunnisest kestusest lühem, võib maanteeveo periood alata vahetult pärast mahalaadimist sihtkoha sadamas. Nimetatud perioodi arvutamiseks tuleb võtta arvesse selle maanteeveo kestust, mis eelnes veeremilaevaga transportimisele, välja arvatud siis, kui loomadele direktiivi 91/628 lisa punkti 48 alapunktis 5 ette nähtud vähemalt 24-tunnine puhkus neutraliseerib enne sellele laevale laadimist mereveole eelnenud maanteeveo perioodi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas käsitletava teekonna puhul on eelnimetatud tingimused täidetud.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.