Kohtuasi C-194/06

Staatssecretaris van Financiën

versus

Orange European Smallcap Fund NV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)

„EÜ artiklid 56–58 — Kapitali vaba liikumine — Dividendide maksustamine — Teises liikmesriigis saadud dividendidelt teises liikmesriigis kinni peetud maksu tasakaalustamiseks fiskaalsele investeerimisfondile antav maksusoodustus — Selle maksusoodustuse piiramine summaga, mille fondi asukohaliikmesriigi residendist aktsionär, kes on teinud investeeringu, kasutamata vahendajana sellist fondi, võiks topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel tulumaksust maha arvata — Selle maksusoodustuse piiramine vastavalt mitteresidendist aktsionäride osalusele fondi kapitalis”

Kohtujurist Y. Bot’ ettepanek, esitatud 3. juulil 2007   I - 3754

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20. mai 2008   I - 3786

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Maksuõigusnormid – Ettevõtte tulumaks – Investeerimisfondile makstud dividendide maksustamine

   (EÜ artiklid 56 ja 58)

2. Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Maksuõigusnormid – Ettevõtte tulumaks – Investeerimisfondile makstud dividendide maksustamine

   (EÜ artiklid 56 ja 58)

3. Kapitali vaba liikumine – Piirangud – Mõiste – Ühtemoodi tõlgendamine suhetes kolmandate riikidega ja ühendusesisestes suhetes – Piirid

   (EÜ artikli 56 lõige 1)

4. Kapitali vaba liikumine – Kapitali liikumise piirangud kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest – Otseinvesteeringuid puudutavad kapitali liikumise piirangud, mis kehtisid 31. detsembril 1993 – Mõiste „otseinvesteeringud”

   (EÜ artikli 57 lõige 1)

1.  EÜ artiklitega 56 ja 58 ei ole vastuolus liikmesriigi sellised õigusnormid, mis näevad ette selle liikmesriigi territooriumil asutatud fiskaalsetele investeerimisfondidele maksusoodustuse, mis antakse fondi saadud dividendidelt teises liikmesriigis kinni peetud maksu tasakaalustamiseks, kuid piiravad seda maksusoodustust summaga, mille esimesena nimetatud liikmesriigi territooriumil elav füüsiline isik oleks samasuguse maksu kinnipidamise tõttu saanud maha arvata selle teise liikmesriigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel.

   Kuna sellised õigusnormid välistavad õiguse välismaal saadud dividendidelt kinni peetud maksu tasakaalustamiseks antavale maksusoodustusele teatud liikmesriikidest saadud dividendide puhul, muudavad need investeerimise nendesse liikmesriikidesse vähem atraktiivseks kui investeerimise liikmesriikidesse, kus dividendidelt kinni peetud maks annab õiguse sellele maksusoodustusele. Need õigusnormid võivad pärssida investeerimisfondi tahet teha investeeringuid liikmesriikidesse, kus dividendidelt kinni peetud maks ei anna õigust maksusoodustusele, nii et need kujutavad endast seega kapitali vaba liikumise piirangut, mis on EÜ artikliga 56 põhimõtteliselt keelatud.

   Selliste õigusnormide eesmärk on siiski neis ette nähtud maksusoodustuse abil võrdsustada võimaluste piires selliste dividendide maksualane kohtlemine, mille saajaks on otseinvesteeringu teinud aktsionär, fiskaalse investeerimisfondi vahendusel investeeringu teinud aktsionäri saadud dividendide kohtlemisega, et sellise fondi tehtud välisinvesteeringuid ei hakataks pidama otseinvesteeringutest vähem atraktiivseks. Nende õigusnormide seisukohast on fiskaalne investeerimisfond, mis saab dividende liikmesriikidest, kellega tema asukohaliikmesriik on sõlminud lepingu, mis sätestab füüsilistest isikutest aktsionäride õiguse arvata neis liikmesriikides dividendidelt kinni peetud maks maha asukohaliikmesriigis tasumisele kuuluvast tulumaksust, teistsuguses olukorras, kui on see fond juhul, kui ta saab dividende liikmesriikidest, kellega ei ole sellist lepingut sõlmitud, st dividende, mille puhul seda õigust ei ole ette nähtud. Investeerimisel ainult nendesse liikmesriikidesse, kellega on sõlmitud selline kahepoolne maksuleping, võib ette nähtud maksusoodustuse puudumisel otsus teha investeering fiskaalse investeerimisfondi vahendusel olla füüsilisest isikust aktsionärile ebasoodsam kui otseinvesteering. Seevastu liikmesriikide puhul, kellega fondi asukohaliikmesriik ei ole sellist lepingut sõlminud, ei tulene otsusest teha investeering fondi vahendusel füüsilise isiku jaoks ohtu kaotada soodustusi, millele tal oleks olnud õigus juhul, kui ta oleks otsustanud teha otseinvesteeringu neisse liikmesriikidesse. Seega ei ole see olukord objektiivselt sarnane olukorraga, kus fondi asukohaliikmesriik on sellise maksulepingu sõlminud.

   Eelnevast järeldub, et seonduvalt selliste õigusnormidega, mille kohaselt otsustas liikmesriik selleks, et võimaluste piires võrdsustada otseinvesteeringute ja investeerimisfondide vahendusel tehtud investeeringute maksualast kohtlemist, anda maksusoodustuse sellistest liikmesriikidest saadud dividendidelt kinni peetud maksu tasakaalustamiseks, kelle suhtes ta on endale kahepoolsete lepingutega võtnud kohustuse lubada füüsilistel isikutel arvata kinnipeetud maks maha siseriikliku õiguse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust, ei ole EÜ artiklitega 56 ja 58 vastuolus, kui see liikmesriik välistab selle maksusoodustuse dividendide puhul, mis on saadud teistest liikmesriikidest, kellega ta ei ole sõlminud niisuguseid sätteid sisaldavat kahepoolset lepingut, kuna tegu ei ole objektiivselt sarnaste olukordadega.

   (vt punktid 56, 60–65, resolutiivosa punkt 1)

2.  EÜ artiklitega 56 ja 58 on vastuolus liikmesriigi sellised õigusnormid, mis näevad ette selle liikmesriigi territooriumil asutatud fiskaalsetele investeerimisfondidele maksusoodustuse, mis antakse fondi saadud dividendidelt teises liikmesriigis või kolmandas riigis kinni peetud maksu tasakaalustamiseks, kuid piiravad seda maksusoodustust, juhul kui ning niivõrd kui fondi aktsionäride hulgas on teistes liikmesriikides või kolmandates riikides elavaid või asutatud füüsilisi või juriidilisi isikuid, kuna selline vähendamine, mille toimel väheneb jaotatava kasumi kogusumma, seab vahet tegemata halvemasse olukorda kõik nimetatud fondide aktsionärid.

   Maksusoodustuse vähendamine vastavalt sellele osale kapitalist, mis kuulub aktsionäridele, kelle elu- või asukoht on teistes liikmesriikides, tekitab tegelikult kapitali vaba liikumise piirangu, mis on EÜ artikliga 56 põhimõtteliselt keelatud, kuna see võib takistada fiskaalsel investeerimisfondil kapitali kaasamist teistest liikmesriikidest kui see, kus on tema enda asukoht, ning võib ühtlasi pärssida teiste liikmesriikide investorite tahet omandada osalust fondi kapitalis.

   Sellest, et liikmesriik teostab oma maksualast pädevust, maksustades dividendid, mille selle liikmesriigi territooriumil asutatud fiskaalsed investeerimisfondid on maksnud nii aktsionäridele, kelle elu- või asukoht on nimetatud liikmesriigis, kui ka aktsionäridele, kelle elu- või asukoht on teistes liikmesriikides, tuleneb vajadus, juhul kui on ette nähtud selline maksusoodustus, laiendada seda ka fiskaalsetele investeerimisfondidele, millel on aktsionäre, kes ei ela või ei ole asutatud selles liikmesriigis.

   Isegi kui selliste õigusnormide eesmärk on teha vahet investeerimisfondide aktsionäride vahel sõltuvalt sellest, kas nad on või ei ole residendid, selleks et fondi kasumi jaotamise tõttu neile ülekanduv maksusoodustus oleks seotud vastavate maksumääradega, mis kehtivad nende aktsionäride maksukohustusele fondi asukohariigis, tuleb ikkagi märkida, et maksusoodustuse vähendamine vastavalt sellele osale nimetatud fondide kapitalis, mis kuulub aktsionäridele, kelle elu- või asukoht on teistes liikmesriikides, ei võimalda seda eesmärki saavutada. Selline vähendamine kahjustab vahet tegemata kõiki fiskaalse investeerimisfondi aktsionäre, kuna selle toimel väheneb jaotatava kasumi kogusumma.

   Teistes liikmesriikides asutatud äriühingute makstud dividendidega seonduvat maksutulu vähenemist ei saa pidada ülekaalukaks üldiseks huviks, millele tuginedes võiks õigustada mõne põhivabadusega vastuolus olevat meedet.

   Lahendus, mis puudutab olukorda, kus fiskaalse investeerimisfondi aktsionärid elavad või on asutatud teises liikmesriigis, võib olla kohaldatav ka olukorras, kus investeerimisfondi aktsionärid elavad või on asutatud kolmandates riikides.

   Kui liikmesriik esiteks maksustab oma territooriumil asutatud fiskaalse investeerimisfondi poolt kolmandates riikides elavatele või asutatud aktsionäridele makstud dividendid ja teiseks vähendatakse fondile antavat maksusoodustust vastavalt sellele osale fondi kapitalist, mis kuulub sellistele aktsionäridele, omistamata seejuures tähtsust nende aktsionäride maksualasele kohtlemisele kolmandates riikides, siis ei saa tõhusa maksukontrolli tagamise vajadusele tuginedes õigustada sellist kapitali liikumise piirangut kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest.

   Kui eeldada, et maksutulu vähenemise ärahoidmise põhjendusele võib tugineda, et õigustada kapitali vaba liikumise piirangut kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest, ei saa sellist põhjendust siiski arvestada, kuna nimetatud vähendamine tekitab tagajärgi vahet tegemata kõigile asjaomase investeerimisfondi aktsionäridele sõltumata sellest, kas nad elavad või on asutatud liikmesriikides või nad elavad või on asutatud kolmandates riikides.

   Selliste õigusnormide suhtes ei oma tähtsust asjaolu, et fiskaalse investeerimisfondi välismaised aktsionärid elavad või on asutatud riigis, millega fondi asukohajärgne liikmesriik on sõlminud lepingu, mis näeb vastastikkuse põhimõttel ette dividendidelt kinnipeetud maksu mahaarvamise.

   (vt punktid 72, 74, 79, 82, 84, 92–97, 108, 113, 114 ja resolutiivosa punkt 2)

3.  Kapitali liikumise piirangu mõistet tuleb tõlgendada ühtemoodi nii liikmesriikide vahelistes suhetes kui ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes. Olenemata sellest, et kolmandate riikidega kapitali liikumise liberaliseerimine võib kindlasti teenida ka muid eesmärke kui siseturu väljakujundamine, eriti ühenduse ühisraha usaldusväärsuse tagamist maailma finantsturgudel ja maailma mastaabiga finantskeskuste püsimist liikmesriikides, siis kuna kapitali vaba liikumise põhimõte laieneb EÜ artikli 56 lõike 1 kohaselt ka kapitali liikumisele kolmandate riikide ja liikmesriikide vahel, on viimased otsustanud selle põhimõtte sätestada samasse artiklisse ja samas sõnastuses kohaldatavana nii ühendusesisesele kapitali liikumisele kui ka suhetele kolmandate riikidega.

   Kuna kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest toimub siiski teistsuguses õiguslikus kontekstis kui ühendusesisene kapitali liikumine, siis Euroopa Liidu liikmesriikide õiguse teatud integreerituse taseme tõttu, eriti ühenduse õigusaktide olemasolu tõttu, mis näevad ette liikmesriikide maksuametite koostöö, ei ole liikmesriigi poolt ühendusesisese piiriülese majandustegevuse maksustamine alati sarnane majandustegevuse maksustamisega suhetes liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel. Ei ole ka välistatud, et liikmesriik suudab tõendada, et kapitali liikumise piirang kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest on õigustatud teatud põhjusel asjaolude tõttu, mida ei saaks käsitleda piisava põhjusena kapitali liikumise piiramiseks liikmesriikide vahel.

   (vt punktid 87–90)

4.  Otseinvesteeringuid puudutava kapitali liikumise piiranguga EÜ artikli 57 lõike 1 mõttes on tegemist juhul, kui see puudutab mis tahes liiki investeeringuid, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud ning mille eesmärk on luua või säilitada püsivad ja otsesed sidemed kapitali paigutava isiku ja ettevõtja vahel, kelle käsutusse kapital majandustegevuseks antakse.

   (vt punkt 102, resolutiivosa punkt 3)