Kohtuasi C-97/06

Navicon SA

versus

Administración del Estado

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Madrid)

„Kuues käibemaksudirektiiv — Maksuvabastused — Artikli 15 punkt 5 — Mõiste „merelaevade prahtimine” — Sellise siseriikliku seaduse kooskõla, mis võimaldab maksuvabastust üksnes täielikule prahtimisele”

Kohtujurist J. Mazáki ettepanek, esitatud 29. märtsil 2007   I - 8758

Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 18. oktoober 2007   I - 8767

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 15 punkt 5)

2. Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Kuuenda direktiiviga ette nähtud maksuvabastused

   (Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 15 punktid 5 ja 13)

1.  Nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 15 punkti 5, mis näeb ette avamerel navigeerimiseks kasutatavatele laevade prahtimise maksuvabastuse, tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab nimetatud laevade nii osalist kui täielikku prahtimist. Seega on selle sättega vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis võimaldavad käibemaksuvabastust üksnes nimetatud laevade täieliku prahtimise korral.

   Rahvusvahelise kaubanduse raames on kuuenda direktiivi artiklis 15 ette nähtud ühendusevälise ekspordi ja sarnaste tehingute ning rahvusvahelise veo käibemaksuvabastuse eesmärk järgida põhimõtet, mille kohaselt maksustatakse asjaomased kaubad ja teenused nende sihtkohas. Iga eksporditehing, samuti sellega sarnane tehing tuleb käibemaksust vabastada, et tagada kõnealuse tehingu maksustamine üksnes kohas, kus asjaomaseid kaupu tarbitakse.

   Siseriiklik õigusnorm, mis piirab käibemaksuvabastuse andmist täielikule prahtimisele, seab selle andmise sõltuvusse prahtimises kasutatava laeva suurusest, kuna sama lastimahtu võib maksustada või maksust vabastada tulenevalt sellest, kas see täidab kogu laeva lastiruumi või üksnes osa sellest. Tuleb tõdeda, et selline asjaolu jätab kuuenda direktiivi artikli 15 punktis 5 sätestatud maksuvabastuse ilma tema kasulikust mõjust.

   Neil asjaoludel, kuigi maksuvabastuse kirjeldamiseks artikli 15 punktis 5 kasutatud sõnastust tuleb tõesti tõlgendada kitsalt, eiraks prahtimise mõistele iseäranis kitsa tõlgenduse andmine nii selle sätte sõnastust kui eesmärki.

   (vt punktid 29, 31–33, resolutsiooni punkt 1)

2.  Prahtimislepingut kuuenda direktiivi 77/388 (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) artikli 15 punkti 5 tähenduses eristab kaubaveolepingust asjaolu, et see sisaldab ühe isiku (prahileandja) poolt laeva või laeva osa teise isiku (prahtija) käsutusse andmist, samas kui kaubaveolepingu puhul kuuenda direktiivi artikli 15 punkti 13 tähenduses on vedaja kohustus kliendi ees seotud üksnes kaupade ühest kohast teise toimetamisega. Siseriikliku kohtu ülesanne on võtta arvesse konkreetseid asjaolusid, millistel põhikohtuasjas kõnealune prahtimine aset leidis, välja selgitada iseloomulikud tunnused, mis võimaldaks hinnata, kas seda tehingut tuleb liigitada prahtimisena või kaubaveoteenuse osutamisena. Eelkõige tuleb nimetatud kohtul arvesse võtta poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi ning osutatud teenuse eripära ja sisu, et kindlaks teha, kas see leping vastab tingimustele, mis esitatakse prahtimislepingule kuuenda direktiivi artikli 15 punkti 5 tähenduses. Taoline põhikohtuasjas kõnesoleva lepingu õiguslik analüüs on vajalik selleks, et kuuenda direktiivi rakendamisel tagada selles direktiivis ette nähtud maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ennetada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

   (vt punktid 37–40, resolutsiooni punkt 2)