1.

Käesolev liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi puudutab taimekaitsevahendite paralleelse impordi lubamise tingimusi käsitlevate Prantsuse õigusnormide kokkusobivust EÜ artikliga 28. Täpsemalt nõuab Euroopa Ühenduste Komisjon selle tuvastamist, et kuna Prantsuse Vabariik nõuab, et paralleelselt imporditud taimekaitsevahend ja võrdlustoode oleks ühise päritoluga, on ta rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi.

2.

EÜ artikkel 28 sätestab: „[k]eelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed”.

3.

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta ( 2 ) (edaspidi „direktiiv”), artikli 3 lõige 1 sätestab, et „[l]iikmesriigid näevad ette, et taimekaitsevahendit võib nende territooriumil turule viia ja kasutada üksnes juhul, kui nad on asjaomase vahendi kasutamiseks andnud loa […]”.

4.

Direktiivi artikkel 5 näeb ette, et „[p]idades silmas olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, kantakse toimeaine I lisasse esialgu kuni kümneks aastaks […]”.

5.

Eelkõige näeb direktiivi artikli 9 lõike 1 esimene lõik ette, et „[t]aimekaitsevahendi loa taotluse esitab isik, kes vastutab kõnealuse taimekaitsevahendi esmakordse turuleviimise eest liikmesriigis, või esitatakse taotlus tema nimel pädevatele asutustele igas liikmesriigis, kus kõnealune taimekaitsevahend kavatsetakse turule viia”. Esmakordne luba eeldab toote omaduste põhjalikku hindamist.

6.

Direktiiv ei sisalda aga ühtegi turuleviimise lubade andmise tingimusi reguleerivat sätet paralleelse impordi juhtudel, see tähendab, kui ettevõtja soovib importida ühes liikmesriigis lubatud toodet teise liikmesriiki, kus on sarnane toode juba lubatud.

7.

Code rural’i (maaeluseadustik) artikli L-253-1 järgi „on lõppkasutajal keelatud taimekaitsevahendeid turule viia, kasutada ja omada, kui nende kohta ei ole välja antud turuleviimise luba […]”.

8.

Taimekaitsevahendite turuleviimise lubade väljaandmise tingimused Prantsusmaal on kehtestatud 5. mai 1994. aasta dekreediga nr 94-359, ( 3 ) mis võeti vastu direktiivi ülevõtmiseks.

9.

4. aprilli 2001. aasta dekreet nr 2001-317 kehtestab Euroopa Majanduspiirkonnast pärit taimekaitsevahendite turuleviimise loa saamise lihtsustatud korra. ( 4 )

10.

Dekreedi nr 2001-317 artikkel 1 sätestab:

„[T]aimekaitsevahendit on lubatud riiki importida teisest Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist, kus sellele tootele – mis on samane tootega, mida edaspidi nimetatakse „võrdlustooteks” – on juba välja antud turuleviimise luba vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ, järgmistel tingimustel:

Riigi territooriumile imporditud toote samasust võrdlustootega hinnatakse kolme järgmise kriteeriumi järgi:

11.

Nimetatud dekreedi artikli 4 alusel „võib riigi territooriumile toodud tootele turuleviimise loa andmisest keelduda või selle tühistada […] põhjustel, mis on seotud inimeste ja loomade tervise kaitse ja keskkonnakaitsega; […] kui puudub samasus artikli 1 tähenduses võrdlustootega […]”.

12.

Seda dekreeti täiendati 17. juuli 2001. aasta määrusega, millega kehtestati turuleviimise loa saamise lihtsustatud kord taimekaitsevahendite paralleelse impordi raames. ( 5 )

13.

29. veebruaril 2000 taotles Tettnangis (Saksamaa) asuv ettevõtja Endres-Merath Prantsuse ametiasutustelt luba Austria päritolu ja seal nime Mac-Deltamethrin all turustatava taimekaitsevahendi deltametriini Prantsuse turule viimiseks nimetusega Deltamex. Prantsusmaal juba lubatud vastava toote nimi on Decis.

14.

Prantsuse valitsuse selgituste põhjal on Deltamex, täpselt nagu Decis, kiiretoimeline ja pöördumatu toimega putukatõrjevahend, mis avaldab mõju putukate närvisüsteemile kokkupuutel ja suu kaudu manustamisel. Seda kasutatakse eelkõige teraviljadel, rapsil, maisil, köögiviljadel, kartulitel, hernestel, viinapuudel ja puukasvatuses.

15.

Prantsuse ametiasutused andsid 17. aprillil 2000 ettevõtjale Endres-Merath Deltamexi jaoks turuleviimise loa kümneks aastaks. Ent 31. juuli 2001. aasta otsusega tühistasid Prantsuse ametiasutused selle loa.

16.

Seda loa tühistamist arutati Prantsuse ametiasutuste ja komisjoni kahepoolsel kohtumisel Pariisis 24. juunil 2004, kus komisjon soovis teada tühistamise põhjuseid. Põllumajandusministeeriumi esindajad märkisid, et Deltamexi kohta esitatud andmed ei olnud selged, ning nimetasid probleeme seoses tootes esinevate lisanditega ja toote märgistamisega.

17.

Komisjoni need selgitused ei veennud ning ta saatis 18. oktoobril 2004 Prantsuse ametiasutustele märgukirja, milles ta märkis, et Prantsuse Vabariik on rikkunud EÜ artiklitest 28 ja 30 tulenevaid kohustusi, kuna ta:

18.

Prantsuse ametiasutused märgukirjale ei vastanud.

19.

Komisjon saatis 13. juuli 2005. aasta kirjaga Prantsuse Vabariigile põhjendatud arvamuse, milles ta märkis, et kuna Prantsuse Vabariik nõuab paralleelselt imporditud taimekaitsevahendi ja võrdlustoote „ühist päritolu”, on ta rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi. Teisi märgukirjas esitatud väiteid põhjendatud arvamuses ei nimetata.

20.

Prantsuse ametiasutused vastasid 15. septembri 2005. aasta kirjaga, et dekreedis nr 2001-317 kehtestatud kahe toote ühise päritolu nõue, mis tähendab, et tooted peavad olema valmistatud sama valemi järgi, nende valmistaja peab olema sama äriühing või seotud või litsentsi alusel tegutsevad ettevõtjad, üksnes kordab 11. märtsi 1999. aasta kohtuotsuses British Agrochemicals Association ( 6 ) kehtestatud nõudeid.

21.

Komisjon, keda see vastus ei rahuldanud, esitas EÜ artikli 226 alusel 4. mail 2006 käesoleva hagi.

22.

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

23.

Prantsuse Vabariik palub Euroopa Kohtul:

24.

Madalmaade Kuningriik astub menetlusse Prantsuse Vabariigi toetuseks ja palub Euroopa Kohtul jätta käesolev hagi rahuldamata.

25.

Komisjon väidab, et taimekaitsevahendite paralleelse impordi loa andmise ja säilitamise tingimuseks imporditud toote ja võrdlustoote ühise päritolu tõestamise seadmine on EÜ artikliga 28 vastuolus olev kaupade vaba liikumise piirang. See tingimus on pealegi rangem, kui on rahvatervise, loomade tervise ja keskkonnakaitse eesmärgi saavutamiseks vajalik.

26.

Nõnda märkis Euroopa Kohus 1. aprilli 2004. aasta kohtuotsuses Kohlpharma, ( 7 ) et kahe oluliste erinevusteta ravimi puhul ei ole võrdlusravimi ja imporditud ravimi ühise päritolu puudumine iseenesest piisav põhjus teise ravimi jaoks turuleviimise loa väljastamisest keeldumiseks. See ravimite kohta tehtud otsus oleks ülekantav taimekaitsevahenditele. Komisjon viitab 14. juuli 2005. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Saksamaa, ( 8 ) mille punktis 24 märgiti, et „[r]avimite ja taimekaitsevahendite turustamisel on mängus võrreldavad huvid”, ning selle punktis 27, et „antud juhul käsitletav õigusküsimus on sama mis paralleelset ravimiimporti käsitlevas kohtupraktikas”.

27.

Lõpuks väidab komisjon, et turuleviimise loa andmine ühisele päritolutingimusele mittevastavale isikule ei ohusta, vastupidiselt Madalmaade valitsuse väitele (vt allpool punkt 32), võrdlustoote turuleviimise loa omaniku õigust andmekaitsele, mis on ette nähtud direktiivi artiklis 13, sest see säte puudutab üksnes esialgseid turuleviimise lubasid ja see ei ole paralleelimpordi suhtes kohaldatav.

28.

Prantsuse Vabariik vaidlustab väidetava kohustuste rikkumise. Eespool viidatud Kohlpharma kohtuotsusest tuletatud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta ( 9 ) kehtestatud põhimõtted ei ole taimekaitsevahendite valdkonnale üle kantavad. Kui direktiiv 2001/83 käsitleb ainult inimeste tervise kaitset, siis direktiivis 91/414 seatakse selle eesmärgiks mitte üksnes selle kaitse tagamine taimedel esinevate kemikaalide tahtmatult manustamise vältimisega, vaid ka tagada loomade tervise kaitse ja keskkonnakaitse taimede töötlemiseks mõeldud kemikaalide kasutamise tagajärgede vastu. Peale selle on liikmesriikide vahelised tarbimisviiside, kutsetavade ning põllumajandus- ja keskkonnatingimuste, eelkõige kliimatingimuste erinevused ainuomased asjaolud, mida tuleb arvesse võtta, mida farmaatsiatooteid käsitlevad õigusnormid ei pea arvesse võtma.

29.

Kuna Prantsuse õigusnormid nõuavad, et imporditud toode oleks võrdlustootega samane, siis nad vastavad kindlalt direktiivi eesmärkidele, tagades turuleviimise lubade korra läbipaistvuse. Dekreet nr 2001-317 on pealegi vastu võetud eespool viidatud kohtuotsuse British Agrochemicals Association nõuete täitmiseks.

30.

See ühise päritolu tingimus tagab, et toimeained on sama päritolu, mis annab maksimaalse tagatise nende ainete samasuse kohta, ja eelkõige spetsifikaatide osas (näiteks lisandite tase). Toimeaine(te) koostise koguselised või kvalitatiivsed erinevused võivad nimelt muuta toote ettenähtud toimet või mõjusid, eelkõige tugevdades toote mürgisust.

31.

Prantsuse valitsus rõhutab, et direktiivi kohaselt võib sama toimeaine olla praegu lubatud liikmesriigiti erineva spetsifikaadiga. Järelikult, kui ei ole nõutav, et võrdlustoote ja imporditud toote on valmistanud sama äriühing või seotud või litsentsi alusel tegutsevad ettevõtjad, peaks imporditud toote hindamine hõlmama ka toimeaineid. See raskendaks paralleelimpordikorda.

32.

Madalmaade valitsus ühineb Prantsuse valitsuse argumentidega ja leiab, et ühise päritolu nõue vastab proportsionaalsuse põhimõttele.

33.

Ühtlasi väidab Madalmaade valitsus nimelt, et andmekaitse ei oleks tõhus, kui ühist päritolu ei saaks kriteeriumina kasutada, ning märgib, et kui seda nõuet ei säilitataks, oleks juba niigi suur taimekaitsevahendite salakaubanduse oht veelgi suurem.

34.

EÜ artikli 28 kohaselt on liikmesriikidevahelises kaubanduses keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Samaväärse toimega meede on mis tahes meede, mis võib otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust. ( 10 ) Siiski on EÜ artikliga 30 lubatud keelud või piirangud, mis on õigustatud „inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks”. Nõnda on Euroopa Kohus sedastanud, et keskkonnakaitse on kohustuslik nõue, mis võib piirata EÜ artikli 28 kohaldamist. ( 11 ) Proportsionaalsuse põhimõte, mis on EÜ artikli 30 viimase lause aluseks, nõuab siiski, et liikmesriikide õigus keelata toodete import teistest liikmesriikidest oleks piiratud sellega, mis on vajalik õiguspäraselt taotletavate tervisekaitse eesmärkide saavutamiseks. ( 12 )

35.

Kui direktiiv näeb ette taimekaitsevahendite kohta turuleviimise loa väljastamise liikmesriikide poolt, siis annab toimeainetele loa komisjon ja kannab need loetellu, mis on esitatud direktiivi I lisas. ( 13 ) Liikmesriigid võivad siiski lubada 12 aasta jooksul pärast direktiivi 91/414 teatavakstegemist enda territooriumil turule viia taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad I lisas loetlemata toimeaineid, mis on turul olnud kaks aastat pärast selle direktiivi teatavakstegemise kuupäeva. ( 14 ) Seda 26. juulil 2003 lõppenud tähtaega on siiski mitu korda pikendatud. Komisjon alustas tööprogrammi kõnealuste toimeainete järkjärguliseks kontrollimiseks selle ajutise etapi jooksul ( 15 ) ja selleks, et teha pärast asjaomast hindamist otsus toimeainete selle direktiivi I lisasse kandmise kohta. ( 16 )

36.

Nagu Euroopa Kohus märkis, tuleneb direktiivi 91/414 põhjendustest, et selle eesmärgiks on esiteks kõrvaldada ühisturult taimsete saaduste kaubavahetuse tõkked ja parandada taimsete saaduste tootmist ning teiseks kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda. ( 17 )

37.

Nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 6 märkisin, ei sisalda direktiiv ühtegi sätet, mis reguleerib konkreetselt taimekaitsevahendite kohta turuleviimise loa andmise tingimusi ( 18 ) paralleelimpordi juhtudel.

38.

Euroopa Kohus ise märkis otsuses British Agrochemicals, ( 19 ) et kahe vastavalt direktiivile 91/414 välja antud turuleviimise loa puhul ei ole direktiiviga taotletud inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse eesmärgid samasuguse tähtsusega. Niisuguses olukorras ületab kõnealuse turuleviimise loa väljaandmise korda käsitlevate direktiivi sätete kohaldamine nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku ning võib põhjendamatult kahjustada kaupade vaba liikumise põhimõtet, mis on sätestatud EÜ artiklis 28. ( 20 )

39.

Euroopa Kohus täpsustas selles kohtuotsuses seejärel sellises lihtsustatud korras loa saamise tingimusi. Peale ühise päritolu, mis tähendab, et taimekaitsevahendid on tootnud sama äriühing või seotud või litsentsi alusel tegutsev ettevõtja sama valemi järgi, peab taimekaitsevahend, mille kohta taotletakse paralleelimpordi luba, ja võrdlustoode, ilma et need oleksid igas mõttes samased, olema vähemalt valmistatud sama valemi järgi, kasutades sama toimeainet, ja neil peab olema sama toime, arvestades erinevusi, mis võivad esineda toote kasutamise seisukohast oluliste põllumajanduslike, fütosanitaar- ja keskkonnatingimuste, eelkõige kliimatingimuste osas. ( 21 )

40.

Komisjon on seisukohal, et Prantsuse õigusnormidega rikutakse EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi, kuna nendes õigusnormides nõutakse paralleelselt imporditud taimekaitsevahendi ja võrdlustoote ühist päritolu. Prantsuse valitsus aga väidab, et Prantsuse õigusnormides, see tähendab konkreetselt dekreedis nr 2001-317, kus seatakse turuleviimise loa väljastamise tingimuseks see ühine päritolu, vaid korratakse peaaegu samas sõnastuses eespool viidatud kohtuotsuses British Agrochemicals Association Euroopa Kohtu kehtestatud esimest tingimust – nagu ma märkisin käesoleva ettepaneku punktis 10 –, et nimetatud dekreedi artikkel 1 nõuab „kahe toote ühist päritolu, mis tähendab, et need on tootnud sama äriühing või seotud või litsentsi alusel tegutsev ettevõtja sama valemi järgi”, kuna kõnesoleva kohtuotsuse punkt 40 sedastab, et toode, mille kohta turuleviimise luba taotletakse, peab olema „selle tootega [see tähendab võrdlustootega] ühist päritolu selles mõttes, et selle on tootnud sama äriühing või seotud või litsentsi alusel tegutsev ettevõtja sama valemi järgi”.

41.

Komisjon väidab, et taimekaitsevahendite suhtes tuleks kohaldada lahendust, mille Euroopa Kohus andis inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta. Seega viitab komisjon eespool viidatud Kohlpharma kohtuotsusele, mille kohaselt ei ole ühise päritolu tingimus mitte määrav, vaid lihtsalt kasulik toote, mille kohta taotletakse turuleviimise luba, ja võrdlustoote sisulise samasuse tõestamiseks.

42.

Alljärgnevalt esitatud põhjustel ei tule minu arvates kõnesoleva kohtuotsuse lahendust taimekaitsevahendite valdkonnale laiendada, ( 22 ) ja järelikult ei ole minu arvates õige enam mitte tunnistada eespool viidatud kohtuotsuses British Agrochemicals Association ühise päritolu tingimusele selgelt omistatud tähtsust taimekaitsevahendite paralleelimpordi raames.

43.

Esiteks erinevad taimekaitsevahendid ohtlikkuse poolest ravimitest. Kui ravimeid kirjutab välja arst või vähemalt müüb apteeker, ja seda manustab ainult üks patsient, siis taimekaitsevahend – nagu liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi esemeks olev putukatõrjevahend –, mida kasutatakse Prantsuse valitsuse selgituste kohaselt eelkõige köögiviljadel, viljapuudel ja viinapuudel, võib keskkonda levida ( 23 ) nii õhu kui ka maapõue kaudu. Veelgi enam, sellised tooted on mõeldud kasutamiseks müügiks ja inimtarbimiseks või loomadele söötmiseks mõeldud taimsetel saadustel.

44.

Nende taimekaitsevahendite ohtlikkuses ei ole aga kahtlust. ( 24 ) Selles veendumiseks piisab näiteks, kui tutvuda kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga, mille eemärk on eelkõige pestitsiidide kasutamisest tulenevate ohtude ja riskide vähendamine, pestitsiidide kasutamise ja levitamise parem kontrollimine ning kõige ohtlikumate toimeainete asendamine ohutumatega, nagu näiteks kemikaalide alternatiividega, ( 25 ) või kui tutvuda vastavasisulise kirjandusega ( 26 ). Pealegi ei ole ühtegi teist vähem piiravat, aga sama tõhusat vahendit toimeainete keskkonda leviku vältimiseks. Seega ei saa imporditud toote ja võrdlustoote ühise päritolu nõuet pidada proportsionaalsuse põhimõtte vastaseks.

45.

Kohtujurist Léger lähtus oma 2. oktoobri 1997. aasta ettepanekus eespool nimetatud kohtuotsuses British Agrochemicals Association analoogselt Euroopa Kohtu kinnitusest 5. oktoobri 1995. aasta kohtuotsuses Scotia Pharmaceuticals ( 27 ), leides, et „taimekaitsevahendite paralleelimpordis järgitava menetluse tagajärjel ei või turule tuua inimeste tervist kahjustavaid tooteid” ( 28 ). Oma ettepaneku punktis 75 märkis kohtujurist Léger samuti, et „kui on nõutav, et imporditud toote ja võrdlustoote koostisained on tootnud sama äriühing, siis see kriteerium ei ole piisav”. Seda enam ei saa seda esimest – vajalikku, ent mitte piisavat – tingimust kaotada.

46.

Euroopa Kohus on pealegi juba rõhutanud „tervisekaitse esmast tähtsust” ( 29 ) ja otsustanud, et rahvatervise kaitse kohustus peab üles kaaluma teised kaalutlused, nimelt kaupade vaba liikumise põhimõtte Euroopa Ühenduse siseturul ( 30 ). Euroopa Kohus on samuti märkinud, et „sageli ei ole keskkonnakahju ja tervisekahjustusi nende olemusest tulenevalt võimalik tagantjärele heastada”. ( 31 )

47.

Komisjon väidab, et eespool viidatud Kohlpharma kohtuotsuses ravimite kohta tehtud otsus on ülekantav taimekaitsevahendite valdkonnale, vastavalt eespool viidatud kohtuotsusele komisjon vs. Saksamaa, milles märgiti, et nende kahte liiki toodete turustamisel „on mängus võrreldavad huvid” (punkt 24) ning et mõlemal juhul on „käsitletav õigusküsimus sama” (punkt 27). Seejuures jätab aga komisjon nimelt täpsustamata, milles „käsitletav õigusküsimus” seisneb. Kohtuasjas, milles tehti nimetatud Kohlpharma kohtuotsus, nõudis komisjon, et Euroopa Kohus tuvastaks, et kuna Saksamaa Liitvabariik ei andnud paralleelsetele importijatele mõistlikku tähtaega nende laovarude likvideerimiseks võrdluseks oleva taimekaitsevahendi turuleviimise loa tühistamisel, siis rikkus Saksamaa Liitvabariik EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi. Nõnda märkis Euroopa Kohus selles kohtuotsuses lihtsalt, et „võrdluseks oleva turuleviimise loa tühistamise tagajärjed on antud juhul paralleelimportijate jaoks samad, mis tuvastati ravimite paralleelimporti käsitlevas kohtupraktikas (eespool viidatud kohtuotsus Ferring, punkt 25). Mõlemal juhul kaotavad paralleelimportijad õiguse kõnesolevaid tooteid turustada”. ( 32 ) Sama kohtuotsuse punktis 24, milles rõhutatakse nende toodete turustamisel mängus olevate huvide võrreldavust, tahetakse esile tuua, et taimekaitsevahendite turustamine ei vääri vähem tähelepanu kui ravimite turustamine. Euroopa Kohus ei soovinud mingil moel selles kohtuotsuses väita, et taimekaitsevahendite turustamisele ei ole ehk vaja pöörata koguni rohkem tähelepanu, kui pööratakse ravimite turustamisele. Selles lihtsalt ei olnud küsimus nimetatud kohtuasjas. Eespool viidatud kohtuotsusega komisjon vs. Saksamaa, mis tehti ilma eelneva ettepanekuta ja mida kohtulahendite kogumikus ei avaldata, ei püütud seega mingil viisil taganeda ühise päritolu nõudest, mis määratleti ja kehtestati eespool viidatud kohtuotsuses British Agrochemicals Association.

48.

Teiseks märgib Prantsuse valitsus õigustatult, et ühise päritolu nõude kaotamine ei lihtsusta kaugeltki turuleviimise loa väljastamist, vaid hoopis raskendab paralleelimpordi korda ja tõkestab kaubavahetust koguni rohkem, kui komisjon ette heidab. Nimelt võib sama toimeaine olla lubatud liikmesriigiti erinevate spetsifikaatidega, arvestades, et ajavahemikul, mille jooksul toimeaineid tööprogrammi raames komisjoni loa saamiseks kontrollitakse, on liikmesriikidel jätkuvalt lubatud väljastada taimekaitsevahendite kohta lube vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Kui imporditud toode ja võrdlustoode on sama päritolu, see tähendab, et need on tootnud sama äriühing või seotud või litsentsi alusel tegutsevad ettevõtjad, siis ei ole vajalik imporditud toote spetsifikaati kontrollida. Seevastu, kui imporditud toote ja võrdlustoote on valmistanud eri ettevõtjad, siis kaasneks ühise päritolu nõude kaotamisega imporditud toodetes sisalduvate toimeainete süstemaatilise kontrollimise kohustus. Nimelt on Prantsuse valitsuse väitel (vt eespool punkt 31) ainete samasus seda kindlam, kui need pärinevad samast tootmisallikast, sest toimeained sisaldavad direktiivi kohaselt „kõiki tootmisprotsessi tulemusena paratamatult tekkivaid lisandeid”. ( 33 )

49.

Kolmandaks tuleb samuti arvesse võtta Madalmaade valitsuse argumente andmete konfidentsiaalsuse mõiste kohta. Nimelt näib ka direktiivi artiklis 13 kehtestatud reegel, et liikmesriik ei või loa andmisel kasutada turuleviimise loa esimese taotleja esitatud andmeid „teiste taotlejate huvides”, ( 34 ) kokkusobimatu ühise päritolu nõude kaotamisega ( 35 ). Nimelt, kui see kergesti kontrollitav nõue kaotataks, peaks paralleelselt imporditud toote kohta turuleviimise loa taotleja tõestama, et toode, mille importimist ta taotleb, on juba lubatud võrdlustootega samane. Selline tõestamine oleks aga loogiliselt raskesti teostatav – sest kõiki võrdlustoote andmeid sisaldav toimik on konfidentsiaalne –, kui just esimese turuleviimise loa omanik ei nõustu seda teavet jagama.

50.

Seega tuleb sedastada, et kuna Prantsuse Vabariik nõuab, et paralleelselt imporditud taimekaitsevahend ja võrdlustoode oleks ühise päritoluga, ei ole ta rikkunud EÜ artiklist 28 tulenevaid kohustusi. Järelikult tuleb hagi rahuldamata jätta.

51.

Kodukorra artikli 69 lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Prantsuse Vabariik on kohtukulude hüvitamist nõudnud ning komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt.

52.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku: