16.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 113/2


Euroopa Kohtu (suurkoda) 24. märtsi 2009. aasta otsus (Bundesgerichtshof’i (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Danske Slagterier versus Bundesrepublik Deutschland

(Kohtuasi C-445/06) (1)

(Samaväärse toimega meetmed - Loomatervishoiu nõuded - Ühendusesisene kaubavahetus - Värske liha - Veterinaarkontroll - Liikmesriigi lepinguväline vastutus - Aegumistähtaeg - Kahju tuvastamine)

2009/C 113/03

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Danske Slagterier

Kostja: Bundesrepublik Deutschland

Kohtuasja ese

Eelotsusetaotlus — Bundesgerichtshof — EÜ lepingu artikli 28 ja nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (EÜT L 121, lk 2012), mida on muudetud nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/497/EMÜ (EÜT L 268, lk 69; ELT eriväljaanne 03/12, lk 72) artikli 5 lõike 1 punkti o ja artikli 6 lõike 1 punkti b alapunkti iii koostoimes nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 395, lk 13; ELT eriväljaanne 3/09, lk 214) artikli 5 lõikega 1, artiklitega 7 ja 8 tõlgendamine — Ühenduse õiguse tõlgendamine ühenduse õiguse rikkumisest tuleneva liikmesriigi lepinguvälise vastutuse küsimuses — Aegumistähtaeg — Kahjustatud poolele hüvitatava kahju ja tema nõuete määratlemine

Resolutiivosa

1.

Üksikisikud, kellele on nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/433/EMÜ (värske liha tootmise ja turustamise tervishoiunõuete kohta, muudetud nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/497/EMÜ) ning nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ (veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega) ülevõtmise või kohaldamisega kahju tekitatud, võivad ühenduse õiguse rikkumisest tuleneva riigivastutuse alusena tugineda kaupade vaba liikumise õigusele.

2.

Ühenduse õigus ei nõua, et ühenduse õiguse rikkumisest tuleneva riigivastutusest tekkiva hüvitise saamise õiguse siseriiklikus õiguses sätestatud aegumistähtaeg peatuks või katkeks, kui komisjon on algatanud EÜ artikli 226 alusel liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse.

3.

Ühenduse õigus ei keela sätestada direktiivi ebaõige ülevõtmise korral riigivastutusest tuleneva nõude aegumistähtaja algusena ajahetke, kui ebaõige ülevõtmise esimesed kahjulikud tagajärjed on tekkinud ja edasised kahjulikud tagajärjed on tõenäolised, isegi kui see ajahetk on enne selle direktiivi nõuetekohast ülevõtmist.

4.

Ühenduse õigusega ei ole vastuolus siseriiklik regulatsioon, mille kohaselt ei saa üksikisik nõuda kahju hüvitamist, kui ta on tahtlikult või hooletuse tõttu loobunud kahju ärahoidmisest õiguskaitsevahendi kasutamise teel, tingimusel et õiguskaitsevahendi kasutamist saab kahjustatud isikult mõistlikult eeldada; viimasele asjaolule hinnangu andmine kõiki põhikohtuasja asjaolusid arvestades on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Tõenäosus, et siseriiklik kohus esitab EÜ artikli 234 alusel eelotsusetaotluse ega ka asjaolu, et Euroopa Kohtu menetluses on liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, ei anna iseenesest piisavat alust järelduseks, et õiguskaitsevahendi kasutamist ei saa mõistlikult eeldada.


(1)  ELT C 326, 30.12.2006.