ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

11. mai 2006(*)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Kontrollimiskohustuse ulatus – Ühenduse kaubamärgi taotluse muutmine siseriikliku kaubamärgi taotluseks – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 58

Kohtuasjas T‑194/05,

TeleTech Holdings, Inc., asukoht Denver, Colorado (Ameerika Ühendriigid), esindajad: solicitor A. Gould ja solicitor M. Blair,

hageja,

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet      (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: D. Botis,

kostja,

teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus

Teletech International SA, asukoht Pariis (Prantsusmaa), esindajad: advokaadid J.‑F. Adelle ja F. Zimeray,

menetlusse astuja,

mille ese on Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 3. märtsi 2005. aasta otsuse (asi R 497/2004‑1) peale esitatud hagi, mis käsitleb TeleTech Holdings, Inc. ja Teletech International SA vahelist vastulausemenetlust,

EUROOPA ÜHENDUSTEESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees J. Pirrung, kohtunikud A. W. H. Meij ja I. Pelikánová,

kohtusekretär: E. Coulon,

arvestades 9. mail 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,

arvestades 10. oktoobril 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,

arvestades 7. oktoobril 2005 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,

on andnud järgmise

määruse

 Vaidluse taust

1       Menetlusse astuja taotles 14. mail 2002 Siseturu Ühtlustamise Ametilt (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) sõnamärgi TELETECH INTERNATIONAL registreerimist ühenduse kaubamärgina 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 35, 38 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks.

2       Hageja esitas 24. juunil 2002 nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) muudetud versiooni artikli 42 alusel vastulause selle ühenduse kaubamärgi registreerimisele. Vastulause puudutas kõiki eelmises punktis nimetatud teenuseid ja põhines eelkõige taotletava kaubamärgi ning alljärgnevate varasemate kaubamärkide segiajamise tõenäosusel määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses:

–       ühenduse sõnamärk TELETECH GLOBAL VENTURES;

–       Ühendkuningriigi siseriiklik sõnamärk TELETECH.

3       Vastulausete osakond rahuldas vastulause 23. aprillil 2004, asudes seisukohale, et taotletava kaubamärgi segiajamine varasema Ühendkuningriigi kaubamärgiga on tõenäoline. Vastulausete osakond ei pidanud vajalikuks kontrollida muid kõnealusest registreerimisest keeldumise põhjusi ja märkis, et varasema Ühendkuningriigi kaubamärgiga segiajamise tõenäosuse olemasolust piisas, et taotletavat registreerimist takistada.

4       Hageja esitas 23. juunil 2004 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale määruse nr 40/94 artiklite 57–59 alusel kaebuse. Hageja märkis, et see kaebus ei olnud esitatud ühenduse kaubamärgi taotluse tagasilükkamise kui sellise peale, vaid keeldumise peale analüüsida muid väidetavaid registreerimisest keeldumise põhjusi.

5       Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis 3. märtsi 2005. aasta otsusega R 497/2004-1 (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Esimene apellatsioonikoda sedastas, et kuna taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest keelduti täies mahus, rahuldas vastulausete osakond hageja nõuded täielikult.

 Poolte nõuded

6       Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

–       tühistada vaidlustatud otsus;

–       suunata asi tagasi vastulausete osakonnale, et ta teeks otsuse ka varasemal ühenduse kaubamärgil põhineva registreerimisest keeldumise põhjuse kohta;

–       mõista Esimese Astme Kohtus ja ühtlustamisameti apellatsioonikojas kantud menetluskulud välja ühtlustamisametilt.

7       Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:

–       jätta hagi rahuldamata;

–       mõista kohtukulud välja hagejalt.

8       Menetlusse astuja palub jätta hagi rahuldamata.

 Õiguslik käsitlus

9       Esimese Astme Kohtu kodukorra artikkel 111 sätestab, et kui hagi on ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Esimese Astme Kohus ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

10     Esimese Astme Kohus leiab, et käesolevas asjas on toimikus sisalduvad materjalid asja piisavalt selgitanud, ja otsustab vastavalt nimetatud artiklile kohtuasja lahendada ilma menetlust jätkamata.

 Poolte argumendid

11     Hageja esitab oma hagi toetuseks sisuliselt ühe väite, mis puudutab määruse nr 40/94 artikli 58 rikkumist. See väide koosneb kahest osast. Esimeses osas seab hageja kahtluse alla selle kaalutluse, millele Esimese Astme Kohus on tuginenud 16. septembri 2004. aasta otsuses kohtuasjas T‑342/02: Metro‑Goldwyn‑Mayer Lion vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Moser Grupo Media (Moser Grupo Media) (EKL 2004, lk II‑3191). Teises osas väidab hageja, et käesoleva kohtuvaidluse faktilised asjaolud erinevad nimetatud kohtuotsuse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest.

12     Väite esimeses osas märgib hageja, et Esimese Astme Kohus on tuginenud eespool viidatud kohtuotsuse Moser Grupo Media punktis 44 Esimese Astme Kohtu 17. septembri 1992. aasta otsuse kohtuasjas T‑138/89: NBV ja NVB vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑2181) punktis 33 esitatud kaalutlusele. Hageja leiab, et hagejate õiguslik seisund kohtuasjas NBV ja NVB vs. komisjon erineb hageja õiguslikust seisundist käesolevas asjas selle poolest, et vastulausete osakonna otsuse põhjendus muutis tema õiguslikku seisundit.

13     Ta väidab, et ühenduse kaubamärgi taotleja, kelle taotlus lükatakse tagasi ühenduse kaubamärgi omaniku vastulause tõttu, ei saa oma taotlust muuta siseriikliku kaubamärgi taotluseks määruse nr 40/94 artikli 108 lõike 1 punkti a alusel. Hageja sõnul kohaldatakse sel juhul taotletava ühenduse kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjust kogu ühenduse territooriumil, mistõttu seda ei muudeta siseriiklikuks kaubamärgiks määruse nr 40/94 artikli 108 lõike 2 punkti b alusel.

14     Peale selle, kuigi kaubamärgi taotluse tagasilükkamine, mis põhineb varasemal ühenduse kaubamärgil, takistab kaubamärgi taotlejal tugineda ühenduse kaubamärgi taotluse prioriteedile kõikides liikmesriikides, võimaldab ühenduse kaubamärgi taotluse tagasilükkamine üksnes varasema siseriikliku kaubamärgi alusel seda, et kaubamärgi taotleja võib toetuda muutmistaotluse kaudu soodsamale prioriteedikuupäevale kui juhul, mil pärast seda tagasilükkamist esitatakse siseriikliku kaubamärgi taotlus.

15     Hageja lisab, et määruse nr 40/94 eesmärk on veenda ettevõtjaid minema siseriiklikult registreeritud kaubamärkide kaitsesüsteemist üle ühenduse süsteemi, kus kaubamärkidel on ühtne kaitse kõigis liikmesriikides. Ta viitab siinkohal selle määruse esimesele põhjendusele ja artiklile 34.

16     Hageja esitab oma ainsa väite teises osas kolm erinevust käesoleva kohtuasja ja eespool viidatud kohtuotsuse Moser Grupo Media aluseks olevate faktiliste asjaolude vahel.

17     Esiteks on nimetatud kohtuotsuse aluseks olevas kohtuasjas vastulausete osakonna poolt ühenduse kaubamärgi taotluse tagasilükkamine üksnes ühe osa varasemate siseriiklike kaubamärkide põhjal, millele vastulause toetuseks viidati, seletatav raskustega tuvastada muude viidatud siseriiklike kaubamärkide olemasolu. Ühtegi sellist liiki raskust ei esinenud varasema ühenduse kaubamärgi TELETECH GLOBAL VENTURES puhul, millele hageja vastulause toetuseks viitas. Samuti tugines vastulause esitaja eespool viidatud kohtuotsuse Moser Grupo Media aluseks olnud kohtuasjas ühenduse kaubamärgi taotlusele, samas kui käesolevas asjas oli viidatud ühenduse kaubamärk juba registreeritud.

18     Teiseks heitis hageja eespool viidatud kohtuotsuse Moser Grupo Media aluseks olnud kohtuasjas vastulausete osakonnale ette seda, et kaubamärgitaotluse tagasilükkamine ei tuginenud kõigile vastulause toetuseks viidatud siseriiklikele kaubamärkidele, samas kui käesolevas asjas heidetakse vastulausete osakonnale ette ühe varasema ühenduse kaubamärgi tähelepanuta jätmist.

19     Kolmandaks märgib hageja, et varasem ühenduse kaubamärk TELETECH GLOBAL VENTURES on osaliselt tühistatud otsusega, mis puudutab enamikke teenuseid, mille jaoks kaubamärk registreeriti (ühtlustamisameti tühistamisosakonna 22. veebruari 2001. aasta otsus, mille jättis muutmata ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 28. mai 2003. aasta otsus, mis vaidlustati Esimese Astme Kohtus; vt ka Esimese Astme Kohtu 25. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑288/03: TeleTech Holdings vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Teletech International (TELETECH GLOBAL VENTURES) (EKL 2005, lk II‑1767), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus ja mis jätab hageja hagi esimese apellatsioonikoja otsuse peale rahuldamata). Hageja väidab, et kui see tühistamisotsus muutub lõplikuks, ei saa ta muutmismenetluses ega siseriiklikus kaubamärgi registreerimismenetluses enam tugineda varasemale ühenduse kaubamärgile TELETECH GLOBAL VENTURES. Seevastu leiab ta, et kui vastulausete osakond oleks tuginenud ühenduse kaubamärgi taotluse tagasilükkamisel varasemale ühenduse kaubamärgile, oleks menetlusse astuja ühenduse kaubamärgi taotluse muutmine siseriiklikuks kaubamärgi taotluseks vastavalt määruse nr 40/94 artikli 108 lõike 2 punktile b välistatud.

20     Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

 Esimese Astme Kohtu hinnang

21     Määruse nr 40/94 artikli 58 esimene lause sätestab, et „[k]aebuse võib esitada menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti”.

22     Sellest järeldub, et juhul, kui määruse nr 40/94 artiklis 58 sätestatud otsuses rahuldatakse ühe asjaomase poole nõuded, ei saa ta apellatsioonikojale kaebust esitada, mistõttu selline kaebus ei ole vastuvõetav.

23     Käesolevas asjas tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoda on leidnud põhjendatult, et vastulausete osakonna otsus rahuldas hageja nõuded täielikult.

24     Hageja heidab oma väites apellatsioonikojale ette põhiliselt seda, et apellatsioonikoda on jätnud tähelepanuta asjaolu, et menetlusse astuja võis taotleda ühenduse kaubamärgi taotluse muutmist siseriikliku kaubamärgi taotluseks määruse nr 40/94 artikli 108 lõike 1 punkti a alusel, kuna see muutmine on välistatud üksnes Ühendkuningriigi osas, kus vastulausete osakonna otsuse kohaselt kohaldatakse kaubamärgi taotlusele sama määruse artikli 108 lõike 2 punktis b sätestatud registreerimisest keeldumise põhjust. Seevastu siis, kui vastulausete osakond oleks nõustunud vastulausega sel alusel, et varasema ühenduse kaubamärgi ja taotletava tähise segiajamine on tõenäoline, oleks kaubamärgi taotluse muutmine olnud hageja sõnul välistatud kõigis ühenduse liikmesriikides. Hageja sõnul esineb pealegi oht, et varasem ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks, mistõttu ta ei saa siseriikliku kaubamärgi TELETECH INTERNATIONAL registreerimise vaidlustamiseks sellele varasemale kaubamärgile tulevikus enam tugineda.

25     Selles osas tuleb kõigepealt meenutada, et vastavalt määruse nr 40/94 teisele põhjendusele võivad ettevõtjad ühenduse kaubamärgikorra kohaselt ühe menetlussüsteemiga saada ühenduse kaubamärke, millele antakse ühtne kaitse ja mis kehtib kogu ühenduse territooriumil, ning et niiviisi sätestatud ühenduse kaubamärgi ühtsust kohaldatakse, kui asjaomases määruses ei ole sätestatud teisiti.

26     Siinkohal tuleb märkida, et vastulausemenetluse eesmärk on ära hoida ühenduse kaubamärkide registreerimine, mis on vastuolus varasemate kaubamärkidega või varasemate õigustega (eespool viidatud kohtuotsus Moser Grupo Media, punkt 34). Selline tõlgendamine, mis saab ainsana täielikult vastata määruse nr 40/94 eesmärkidele (eespool viidatud kohtuotsus Moser Grupo Media, punkt 34), on väljendatud määruse nr 40/94 artikli 43 lõike 5 esimeses lauses, mille kohaselt siis „[k]ui vastulause menetlemisel ilmneb, et kaubamärki ei saa registreerida mõnele või kõigile kaupadele või teenustele, mille suhtes ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud, lükatakse taotlus tagasi kõnealuste kaupade või teenuste osas”. Sellest sättest tegelikult nähtub, et vastulause läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas kõigi või osade toodete ja teenuste suhtes, mille osas on taotletava kaubamärgi registreerimine vaidlustatud, esineb registreerimisest keeldumise põhjus, mis õigustab kaubamärgi taotluse tagasilükkamist.

27     Seevastu ei nähtu sellest sättest, et ühtlustamisamet oleks kaubamärgi taotluse tagasilükkamisel kohustatud tuginema registreerimisest keeldumise kõikide põhjustele, millele vastulauses viidatakse ja millel kaubamärgi taotluse tagasilükkamine võib põhineda. Vastulausemenetluse eesmärgiks on anda ettevõtjatele võimalus ühe menetlussüsteemiga vaidlustada selliste ühenduse kaubamärkide taotlusi, mida võidakse segi ajada nende ettevõtjate kaubamärkidega või varasemate õigustega, mitte aga ennetavalt lahendada võimalikke vastuolusid siseriiklikul või isegi ühenduse tasandil (vt vastuolude osas siseriiklikul tasandil eespool viidatud kohtuotsus Moser Grupo Media, punkt 35).

28     Kuna vastulausete osakond lükkas kaubamärgi taotluse tagasi kõigi toodete ja teenuste osas, mille jaoks registreerimist taotleti, rahuldas vastulausete osakond hageja esitatud vastulause käesolevas asjas täielikult vastavalt määruse nr 40/94 artikli 43 lõike 5 esimesele lausele.

29     Hageja argumendi osas, mille kohaselt tuleb tunnistada tihedat seost vastulausemenetluse ja ühenduse kaubamärgi taotleja võimaluse vahel muuta oma taotlus siseriikliku kaubamärgi taotluseks, tuleb esiteks meenutada, et määruse nr 40/94 artiklites 108–110 sätestatud muutmismenetlus on ainult üks õigus, mis ühenduse kaubamärgi taotlejal on (eespool viidatud kohtuotsus Moser Grupo Media, punkt 41). See, et muutmistaotlus edastatakse asjaomastele siseriiklikele ametiasutustele vastavalt määruse nr 40/94 artikli 109 lõikele 3, ei tähenda, et kaubamärgi taotlus lõppeb automaatselt registreerimisega. Siseriiklikel ametiasutustel tuleb kontrollida võimalikke registreerimisest keeldumise põhjusi ja hageja võib põhimõtteliselt tugineda oma õigustele neis ametiasutustes. Järelikult tuleb sedastada, et huvi, millele hageja tugineb, et põhjendada oma õigust esitada hagi vastulausete osakonna otsuse peale, on seotud tulevikus aset leidva õigusliku olukorraga, mille esinemine ei ole kindel (eespool viidatud kohtuotsus Moser Grupo Media, punkt 43; vt selle kohta ka Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑185/03: Fusco vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Fusco International (ENZO FUSCO), EKL 2005, lk II‑715, punkt 70).

30     Kuigi määruse nr 40/94 artikli 108 lõike 2 punkt b sätestab otsuste ühtsuse ja menetlusökonoomia tõttu, et muutmist ei toimu kaitsmist silmas pidades liikmesriigis, kus ühtlustamisameti otsuse kohaselt kehtib ühenduse kaubamärgi taotlusele registreerimisest keeldumise põhjus, kohustab see säte ühtlustamisametit üksnes järgima sellise otsuse olemasolu korral selle sisu. Seevastu ei võimalda mitte miski oletada, et see säte näeb ette ka seda, et üksust, kes otsustab vastulause üle, kohustatakse kohandama otsuse sisu, et takistada nii palju kui võimalik ühenduse kaubamärgi taotlejal muutmist taotleda. Esiteks, nagu ühtlustamisamet on õigesti märkinud, kui seadusandja oleks soovinud siduda tihedamalt vastulausemenetluse ja muutmismenetluse, oleks ta seda sõnaselgelt teinud. Teiseks on selline tõlgendus ilmselgelt vastuolus menetlusökonoomia nõudega, sest see kohustaks ühtlustamisametit läbi vaatama registreerimisest keeldumise mitmeid põhjusi, isegi kui on ilmselge, et kõnealuse ühenduse kaubamärgi taotluse tagasilükkamiseks piisab vaid ühest.

31     Hageja argument on vastuolus ka komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189) eeskirja 21 lõigetega 2 ja 3, mis puudutavad mitme vastulause käsitlemist. Selle määruse eeskirja 21 lõike 2 kohaselt „[k]ui [sama ühenduse kaubamärgi taotluse vastu esitatud] ühe või mitme vastulause esialgne läbivaatamine näitab, et ühenduse kaubamärk, mille registreerimiseks taotlus on esitatud, ei ole registreerimiskõlblik osa või kõigi kaupade või teenuste suhtes, mille jaoks registreerimist on taotletud, võib [ühtlustamis]amet muude vastulausete menetluse peatada”. Sama määruse eeskirja 21 lõike 3 kohaselt siis, kui taotluse tagasilükkamise otsus on jõustunud, loetakse vastulaused, mille kohta otsuse tegemine lükati edasi, menetlusest väljaarvatuks. Ühtlustamisamet väidab põhjendatult, et kui sellist menetlust lubatakse mitme vastulause osas, peab see a fortiori olema nii olukorras, kus ühesainsas vastulauses viidatakse registreerimisest keeldumise mitmele põhjusele.

32     Lisaks tuleb märkida, et hageja eeldab, et taotletava kaubamärgi ja varasema ühenduse kaubamärgi segiajamise tõenäosuse tõttu on kaubamärgi taotluse tagasilükkamise automaatne tagajärg see, et sellise tõenäosuse olemasolu arvatakse olevat kõikides ühenduse liikmesriikides. Kuigi määruse nr 40/94 artikkel 8 ei sisalda sama määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatuga sarnast normi, mille kohaselt kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks piisab, kui esineb absoluutne keeldumispõhjus vaid ühenduse ühes osas, järeldub ühenduse kaubamärgi ühtsest laadist, et registreerimisest tuleb keelduda ka siis, kui varasemast ühenduse kaubamärgist tulenev suhteline keeldumispõhjus esineb vaid selle territooriumi ühes osas (Esimese Astme Kohtu 3. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑355/02: Mühlens vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Zirh International (ZIRH), EKL 2004, lk II‑791, punkt 36, ja Esimese Astme Kohtu 6. oktoobri 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑117/03–T‑119/03 ja T‑171/03: New Look vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Naulover (NLSPORT, NLJEANS, NLACTIVE ja NLCollection), EKL 2004, lk II‑3471, punkt 34). Seetõttu tundub see, kui välistatakse kaubamärgi taotluse muutmine sel eesmärgil, et seda kaubamärki kaitsta liikmesriigis, kus puudub põhjus registreerimisest keelduda, või vähemalt territooriumil, kus sellist põhjust pole kõnealuses ühtlustamisameti otsuses tuvastatud, üleliigne.

33     Teiseks argumendi osas, mille kohaselt võib varasem ühenduse kaubamärk olla ühenduse registrist lõplikult kustutatud hetkel, mil võimalik muutmistaotlus edastatakse siseriiklikele ametiasutustele, mis takistab hagejat tuginemast selle kaubamärgiga kaasnevatele õigustele, märkis ühtlustamisamet põhjendatult, et hagejale kuuluva varasema ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotleti juba siis, kui vastulausete osakond tegi otsuse vastulause kohta. Sellisel juhul oleks kõigi viidatud registreerimisest keeldumise põhjuste läbivaatamise võimalik kohustus põhjustanud menetluse peatamise kuni tühistamismenetluse lõppemiseni vastavalt sel ajal määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 6 kehtinud versioonile. Selline peatamine oleks olnud seda enam vajalik juhul, kui vastulausete osakond oleks nõustunud hageja argumendiga, mille kohaselt vastulause‑ ja muutmismenetluse vahel esines tihe seos.

34     Järelikult tuleb väidetavaid faktiliste asjaolude erinevusi käesoleva kohtuasja ja eespool viidatud kohtuotsuse Moser Grupo Media aluseks olnud kohtuasja vahel käsitleda kontekstis. Viimatinimetatud kohtuasjas ei olnud vastulause toetuseks viidatud varasemat ühenduse kaubamärki veel registreeritud. Sellises olukorras ei olnud vajadust menetlust venitada, peatades selle sel ajal kehtivas versioonis olnud määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõike 6 alusel, et oodata ära ühenduse kaubamärgi registreerimine (eespool viidatud kohtuotsus Moser Grupo Media, punkt 46). See kaalutlus on üle kantav ühenduse kaubamärgile, mis on kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks, mille tühistamisosakond ja apellatsioonikoda on rahuldanud, kuid mis ei ole vastavalt määruse nr 40/94 artikli 62 lõikele 3 veel jõustunud.

35     Kolmandaks puudub mitmele varasemale siseriiklikule ja ühenduse kaubamärgile tugineva vastulause puhul ühtlustamisametil kohustus anda viimatinimetatud kaubamärkidele prioriteet. Määruse nr 40/94 viiendast põhjendusest nähtub, et kaubamärke käsitlevad ühenduse õigusnormid ei asenda siiski kaubamärke käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme ja nõue, mille kohaselt ettevõtjad peaksid oma kaubamärgid registreerima ühenduse kaubamärkidena, ei tundu põhjendatud. Järelikult ei ole põhjendatud hageja argument, mille kohaselt on määruse nr 40/94 eesmärk veenda ettevõtjaid minema siseriiklikult registreeritud kaubamärkide kaitsesüsteemist üle ühenduse kaitsesüsteemi, kus kaubamärkidel on ühtne kaitse kõigis liikmesriikides. Kuigi määruse nr 40/94 artikli 34, mille kohaselt ühenduse kaubamärgi omanik võib tugineda sellise siseriikliku kaubamärgi vanemusele, millel ta on lasknud aeguda või millest ta on loobunud, tagajärjeks on see, et siseriikliku kaubamärgi asendamist ühenduse kaubamärgiga praktikas lihtsustatakse, on siiski nii, et sellel sättel, mis pakub ettevõtjatele üksnes võimalust, ei ole kaugeltki hageja poolt sellele antud ulatust. Iseäranis nähtub määruse nr 40/94 artiklitest 108–110, et viimati nimetatu hõlmab ka sätteid, mis vastupidi võimaldavad ühenduse kaubamärgi muutmist siseriiklikuks kaubamärgiks.

36     Viimaseks ei ole neid järeldusi kahtluse alla seadnud hageja argument, mille kohaselt kohtuotsuse Moser Grupo Media punktis 44 viidatud kohtuotsused ei puuduta käesoleva asjaga täielikult võrreldavaid olukordi.

37     Kõigist neist kaalutlustest nähtub, et vastulausete osakond on hageja nõuded täielikult rahuldanud, mistõttu hagejal puudub õigus esitada apellatsioonikojale kaebus. Seetõttu ei esine vaidlustatud otsuses viga. Kuna hageja ainus väide on ilmselgelt põhjendamatu, tuleb hagi jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja kontrollida hageja nõude teise osa vastuvõetavust.

 Kohtukulud

38     Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja mõista hagejalt. Kuna menetlusse astuja ei ole kohtukulude väljamõistmist hagejalt nõudnud, kannab ta oma kohtukulud ise.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)

määrab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja hagejalt, välja arvatud menetlusse astuja kohtukulud.

3.      Jätta menetlusse astuja kohtukulud tema enda kanda.

11. mail 2006 Luxembourgis.

* Kohtumenetluse keel: inglise.