Kohtuasi T-151/05

Nederlandse Vakbond Varkenshouders (NVV) jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Konkurents — Koondumised — Tapaloomadeks ette nähtud elussigade ja -emiste ostuturud — Otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks — Mõiste „geograafiline turg” — Hoolsuskohustus — Põhjendamiskohustus”

Esimese Astme Kohtu otsus (kolmas koda), 7. mai 2009   II ‐ 1227

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Asjaomane turg – Geograafiline piiritlemine

   (Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 9 lõige 7; komisjoni teatis 97/C 372/03, punkt 8)

2. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Võrdlusturgude määratlemine – Kaalutlusõigus

   (Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 9 lõige 7; komisjoni teatis 97/C 372/03)

3. Menetlus – Hagiavaldus – Repliik – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

4. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Otsuse tegemine, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobivaks II faasi avamata

   (Nõukogu määrus nr 139/2004, artiklid 2, 6 ja 8)

5. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Mõiste „asjaomane turg” – Otsus, mis läheb tema varasemast otsustuspraktikast märgatavalt kaugemale – Sõnaselged põhjendused

   (Nõukogu määrus nr 139/2004; komisjoni teatis 97/C 372/03)

6. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Kohustus võtta arvesse siseriiklike ametivõimude otsuseid – Puudumine

   (Nõukogu määrus nr 139/2004)

7. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Tõenditele esitatavad nõuded

   (Nõukogu määrus nr 139/2004, põhjendus 32)

8. Konkurents – Koondumised – Haldusmenetlus – Hoolsuskohustus – Ulatus – Piirid

   (Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 6 lõike 3 punkt a ja artikli 8 lõike 6 punkt a; komisjoni määrus nr 802/2004, põhjendus 5, artikli 4 lõige 1 ja artikli 6 lõige 2)

9. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus ettevõtjate koondumist reguleerivate sätete kohaldamise kohta

   (EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 6 lõike 1 punkt b)

10. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni kohustused konkreetsete kolmandate isikute ees – Õigus olla ära kuulatud

    (Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 18 lõige 4; komisjoni määrus nr 802/2004, artikli 16 lõige 1)

11. Menetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Dokumentide esitamise taotlus – Taotleja kohustused

    (Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 64)

1.  Kõnealuse turu kohane määratlemine on koondumiste kontrolli reguleerivate ühenduse eeskirjade kohaldamisel oluline eeltingimus, et hinnata teatatud koondumise mõju konkurentsile.

   Nii määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 9 lõikest 7 kui ka komisjoni teatise asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses punktist 8 tuleneb, et asjaomane geograafiline turg hõlmab territooriumi, kus kõnealused ettevõtjad pakuvad konkreetseid kaupu ja teenuseid, kus konkurentsitingimused on piisavalt ühtlased ning mida võib eristada naaberterritooriumidest eeskätt märkimisväärselt erinevate konkurentsitingimuste poolest. Geograafilise turu määratlemisel tuleb arvesse võtta erinevaid asjaolusid, nagu asjaomaste kaupade või teenuste laad ja omadused, turule sisenemise takistuste olemasolu, tarbijate eelistused ning ettevõtjate turuosade või hindade olulised erinevused asjaomase territooriumi ja naaberterritooriumide vahel.

   Komisjon võib seoses koondumisega tapasigade ostusektoris otsustada, et sigade ostuturu ja tapaloomadeks ette nähtud elusemiste ostuturu geograafiline ulatus vastab territooriumile, mis ümbritseb liikmesriigi kolme peamist seakasvatuspiirkonda 150 km raadiuses. Geograafilise turu määratlemisel on seega põhiküsimus, kas asjaomastes piirkondades ostuhindade väikese, kuid püsiva languse tõttu võtaksid koondumise osaliste kliendid, eeskätt tapasigade kasvatajad kasutusele mujal asuvad tapamajad ning oleksid valmis transportima oma loomi 150 km konkureerivatesse tapamajadesse nii, et selline hindade langus ei ole tulus koondumisel tekkinud üksusele. Asjaolu, et enamik tapasigu transporditakse tavaliselt lühema distantsi jooksul kui 150 km, ei ole seega kõnealuse turu määratlemisel iseenesest otsustav. Lisaks võib komisjon tõdeda, et loomataudist tingitud ekspordi peatamine või ajutine piiramine ei too asjaomasel turul kaasa natsionaliseerimist või turu piirkondlikuks muutumist ning see ei ole geograafilise turu määratlemisel seega määrav tegur.

   (vt punktid 50–52, 112, 122, 130 ja 131)

2.  Ettevõtjate koondumise puhul hõlmab võrdlusturgude määratlemisel komisjoni antud hinnangu kohtulik kontroll küsimust, kas tegemist on ilmse hindamisveaga. Niivõrd kui kõnealuse turu määratlus hõlmab komisjoni keerukaid majandushinnanguid, kuulub see ühenduste kohtu poolt kontrollimisele ainult piiratud ulatuses.

   (vt punktid 53, 80)

3.  Kuigi on tõsi, et otsuse seaduslikkust tuleb hinnata teabe alusel, mis oli komisjonil otsuse tegemise hetkel, ning et hageja ei saa seega ühenduste kohtus tugineda asjaoludele, millest komisjoni haldusmenetluses ei teavitatud, ei saa siiski esimest korda ühenduste kohtule esitatud lisade puhul üldiselt viidata sellele kohtupraktikale. Kuna ühenduste kohtule lisa esitamine ei kujuta endast püüet moonutada otsuse vastuvõtmiseks komisjonile varem esitatud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, vaid on argumentatsiooni koostamine pelgalt kaitseõiguste teostamisel, tuleb see lisa lugeda vastuvõetavaks.

   (vt punktid 58, 63)

4.  Määruse nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) süsteemis on menetluse esimese etapi raames komisjoni tehtava otsuse õiguslikuks aluseks selle määruse artikkel 6, samas kui menetluse teises etapis tehtud otsuse õiguslik alus on määruse artikkel 8, kusjuures mõlemat artiklit tuleb tõlgendada sama määruse artiklis 2 sätestatud kriteeriumidest lähtudes.

   Kui komisjon leiab esimese etapi lõpus, et koondumine ei tekita tõsiseid kahtlusi ühisturuga kokkusobivuse osas, tugineb ta oma loa andmise otsust tehes õigesti määruse nr 139/2004 artikli 6 lõike 1 punktile b. Kui komisjon jõuab vastupidisele seisukohale ning otsustab alustada menetluse teist etappi, teeb ta samuti otsuse selle määruse artikli 6, eeskätt artikli 6 lõike 1 punkti c, mitte aga artikli 8 alusel. Seega ei saa komisjon mingil juhul teha menetluse esimese etapi lõpus otsust määruse nr 139/2004 artikli 8 alusel.

   (vt punktid 67 ja 68)

5.  Kuigi komisjon on kohustatud sõnaselgelt esitama oma arutluskäigu, kui otsus läheb tema varasemast otsustuspraktikast märgatavalt kaugemale, ei saa ettevõtjad rajada oma õiguspärast ootust sellele, et säilib varasem otsustuspraktika, kuna seda võivad ühenduse institutsioonid oma kaalutlusõiguse teostamisel muuta. Iseäranis ei saa nad tugineda õiguspärasele ootusele seetõttu, et kuna komisjon on varasemas otsuses määratlenud turud erilisel viisil, siis sellises otsuses võetud seisukohad ei ole siduvad komisjonile ega a fortiori ka Esimese Astme Kohtule.

   (vt punkt 136)

6.  Määruse nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) aluseks olevat täpset pädevuste jaotust arvestades ei saa siseriiklike ametiasutuste otsused komisjonile koondumiste kontrolli menetluses siduvad olla. Komisjon ja konkurentsiamet tegid otsuse oma vastavate pädevuste raames erinevate kriteeriumide alusel.

   (vt punkt 139)

7.  Kuna turgu valitseva seisundi olemasolu tuleb kontrollida igas kohtuasjas eraldi, lähtudes antud asjaoludest, siis määruse nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) põhjenduse 32 kohaselt võib koondumiste puhul, mis asjaomaste ettevõtjate piiratud turuosa tõttu tõenäoliselt ei takista tõhusat konkurentsi, eeldada, et need sobivad ühisturuga kokku. See kehtib eelkõige juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosad ei ole ühisturul ega selle olulises osas suuremad kui 25%.

   Komisjon võib seega õigesti otsustada mitte jätkata oma konkurentsianalüüsi teatavate koondumisega seotud turgude kohta pärast seda, kui ta on tuvastanud, et pärast koondumist jäävad poolte turuosad neil turgudel alla 20%.

   (vt punktid 149, 151)

8.  Koondumiste kontrolli valdkonnas on komisjonil kaalutlusruum eelkõige majanduslike asjaolude hindamisel. Ühenduse õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste, sh hoolsuskohustuse järgimine on seega selles valdkonnas veelgi suurema tähtsusega.

   Selles valdkonnas hoolsuskohustuse järgimiseks peab komisjon uurima kõiki antud juhtumi puhul tähtsust omavaid asjaolusid hoolikalt ja erapooletult. Komisjon peab seega nõutava hoolsusega määrama kindlaks need faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest sõltub tema kaalutluspädevus, kogudes kokku oma kaalutlusõiguse teostamisega lahutamatult seotud faktilised asjaolud, mis võivad märkimisväärselt mõjutada otsustusprotsessi tulemust. See kohustus tähendab esiteks, et komisjon peab võtma arvesse neid faktilisi asjaolusid ja seda teavet, mida talle edastasid nii teate esitanud pooled kui ka kõik aktiivselt menetluses osalenud kolmandad isikud, ning teiseks, et vajaduse korral on ta kohustatud neid asjaolusid uurima turu-uuringute teel või turuosalistele esitatud teabetaotluste abil.

   Sellegipoolest tuleb nõuet, mille kohaselt komisjon peab koondumiste kontrolli valdkonnas järgima ühenduse õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatisi, sh hoolsuskohustust, tõlgendada nagu põhjendamiskohustuse järgimise nõuetki kooskõlas kiire menetlemise nõudega, mis iseloomustab määruse nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) üldist ülesehitust ning kohustab komisjoni järgima oma kaalutlusõiguse teostamisel rangeid tähtaegu. Võttes arvesse seda nõuet ning neid tähtaegu, ei saa esitatud teabe ebatäpsusele viitavate märkide puudumisel olla komisjon kohustatud kontrollima kogu talle esitatud teavet. Kuigi hoolika ja erapooletu uurimise kohustus ei võimalda komisjonil tugineda asjaoludele või teabele, mida ei saa pidada tõeseks, eeldab kõnealune kiire menetlemise nõue siiski, et komisjon ei saa ise üksikasjalikult kontrollida kogu talle esitatud teabe autentsust ja usaldusväärsust, kuna ühinemiste kontrolli menetlus põhineb kindlasti teataval määral usaldusel. Lisaks sätestavad koondumiste kontrolli reguleerivad õigusnormid erinevaid meetmeid, et ära hoida ebatäpse või eksitava teabe esitamist ja selle eest karistada. Teatist esitavad osalised peavad ausalt ja täies ulatuses avaldama komisjonile kõik asjaolud, mis on olulised otsuse langetamisel, kusjuures seda kohustust tagab määruse nr 139/2004 artiklis 14 sätestatud karistus, ning komisjon võib ka otsuse kokkusobivuse kohta tühistada, kui otsus põhineb valeandmetel, mille eest vastutab üks ettevõtjatest, või see on saadud pettusega.

   (vt punktid 164–166, 184 ja 185)

9.  Komisjon ei riku oma põhjendamiskohustust, kui ta koondumiste kontrolli pädevuse kasutamisel ei lisa otsusesse koondumise selliste aspektide hindamise täpset põhjendust, mis tunduvad talle ilmselgelt asjassepuutumatud, tähtsusetud või selgelt teisese tähtsusega selle hindamise seisukohast. Sellist nõuet oleks ka raske koondumiste kontrolli pädevuse teostamisel ühitada kiire menetlemise kohustuse ja komisjonile kehtestatud lühikeste menetlustähtaegadega, mis on osa koondumiste kontrolli menetluse erakorralistest asjaoludest.

   Sellest tuleneb, et kui komisjon kuulutab määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 6 lõike 1 punkti b alusel koondumise ühisturuga kokkusobivaks, siis on põhjendamiskohustus täidetud, kui selles otsuses märgitakse selgelt põhjused, miks kõnealune koondumine vajaduse korral pärast asjaomaste ettevõtjate tehtud parandusi ei tekita komisjoni arvates tõsiseid kahtlusi koondumise kokkusobivuses ühisturuga.

   Kuigi on tõsi, et komisjonil ei ole kohustust määruse nr 139/2004 alusel vastuvõetud otsuste põhjendustes võtta seisukoht kõigi talle esitatud asjaolude ja argumentide suhtes, sh antava hinnangu seisukohalt selgelt teisejärguliste asjaolude ja argumentide suhtes, on tõsi ka see, et komisjon peab välja tooma otsuse ülesehitusel keskse tähendusega faktid ja õiguslikud kaalutlused.

   (vt punktid 192–194)

10.  Ühenduse koondumiste kontrolli menetluses tagavad sõnaselgelt määruse nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) artikli 18 lõige 4 ja määruse nr 802/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust nr 139/2004) artikli 16 lõige 1 kolmandatele isikutele, kes väljendavad piisavat huvi, õiguse olla ära kuulatud. Neil kolmandatel isikutel on õigus olla nende taotlusel komisjoni poolt ära kuulatud, et esitada oma seisukohad teatatud kavandatava koondumise mõju suhtes, mis võib neid kahjustada, kusjuures selline õigus peab siiski olema kooskõlas esiteks koondumise osaliste kaitseõiguste järgimisega ning teiseks määruse põhieesmärgiga, milleks on tagada tõhus kontroll ning õiguskindlus määruse reguleerimisalasse kuuluvatele ettevõtjatele.

    Asjaolu, et kolmas isik ei saa komisjoniga peetaval koosolekul end väljendada oma keeles, võib mõjutada haldusmenetlust vaid siis, kui tõendatakse, et sellel olid kahjulikud tagajärjed, nagu kolmandal isikul võimaluse puudumine tuua välja teatavaid asjaolusid või argumente, ning see takistab ka komisjonil neid tegureid oma analüüsis arvesse võtmast.

    (vt punktid 201, 202, 211)

11.  Selleks et võimaldada Esimese Astme Kohtul otsustada, kas see on menetluse nõuetekohase kulgemise jaoks tarvilik, peab taotluse esitanud menetlusosaline määratlema nõutavad dokumendid ja esitama Esimese Astme Kohtule vähemalt mingilgi määral tõendeid selle kohta, et taotletavast meetmest võiks vastavas kohtuastmes kasu olla.

    Kuigi on tõsi, et komisjon ei saa tugineda sellistele dokumentidele, millele puudub juurdepääs nii Esimese Astme Kohtul kui hagejal, ei õigusta üksnes nimetatud asjaolu kui selline, et Esimese Astme Kohus määrab kodukorra artikli 64 alusel meetmena dokumentide esitamise. Üksnes siis, kui hageja väidab usutavalt, et need dokumendid on vajalikud ja asjakohased kohtuasjas lahendi tegemiseks, saab Esimese Astme Kohus määrata sellise menetlust korraldava meetme võtmise.

    (vt punkt 218)