ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
18. september 2008
Kohtuasi T‑47/05
Pilar Angé Serrano jt
versus
Euroopa Parlament
Avalik teenistus – Ametnikud – Ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi läbimine endiste personalieeskirjade kehtivusajal – Uute personalieeskirjade jõustumine – Palgaastme määramise üleminekusätted – Endiste personalieeskirjade kehtivusajal tekkinud hierarhiasuhete muutmine – Vastuvõetavus – Õigusvastasuse väide – Omandatud õigused – Õiguspärane ootus – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine – Hea halduse põhimõte ja hoolitsemiskohustus
Ese: Nõue tühistada üksikotsused, mis puudutavad hagejate määramist alates 1. maist 2004 vahepalgaastmele, ja mis tehti neile teatavaks Euroopa Parlamendi personaliküsimuste peadirektori kirjaga 2004. aasta maikuu esimese nädala jooksul ning kõik muud nendest otsustest tulenevad ja/või seotud aktid, sh need, mis on vastu võetud pärast käesoleva hagiavalduse esitamist, ning nõue mõista Euroopa Parlamendilt välja kahjuhüvitis.
Otsus: Puudub vajadus esimese nõude osas otsuse tegemiseks Pilar Angé Serrano ja Jean-Marie Bras ja Adolfo Orcajo Teresa suhtes. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Mõista P. Angé Serrano, J.-M. Bras ja A. Orcajo Teresa kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Dominiek Decoutere, Armin Hau ja Francisco Javier Solana Ramos kannavad ise oma kohtukulud. Nõukogu, kes astus menetlusse Euroopa Parlamendi nõuete toetuseks, kannab ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Menetlus – Tõendite esitamine – Tähtaeg – Tõendite hiline esitamine – Tingimused
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 48 lõige 1)
2. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2 ja artikli 91 lõige 1;XIII lisa)
3. Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Väited, mis puudutavad varasemate hierarhiasuhete muutmist personalieeskirjade XIII lisas sätestatud üleminekusätete alusel – Vastuvõetavus
(Personalieeskirjad, XIII lisa)
4. Ametnikud – Teenistuskäik – Omandatud õigused – Sisekonkursi läbimise teel ühest kategooriast teise liikumine enne 1. maid 2004
(Personalieeskirjad, XIII lisa artiklid 2 ja 8)
5. Ametnikud – Teenistuskäik – Vanalt karjäärisüsteemilt uuele üleminekut reguleerivate üleminekusätete kehtestamine – Palgaastme määramise eeskirjad
(Personalieeskirjad, XIII lisa artiklid 2 ja 8)
1. Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõikele 1 võivad pooled küll repliigis ja vasturepliigis esitada oma argumentide kinnitamiseks täiendavaid tõendeid, ent nad peavad tõendite hilist esitamist põhjendama.
Tõendite esitamine on võimalik ka pärast vasturepliiki, kui asjassepuutuvaid tõendeid ei saanud olla neid esitada sooviva isiku käsutuses enne kirjaliku menetluse lõpetamist või siis kui vastaspoole hilinenud tõendite esitamine on õigustatud, et täiendada toimikut võistlevuse põhimõtte tagamiseks.
Tõendite hilise esitamise põhjendamise kohustus eeldab seda, et kohtul on õigus esitatud põhjendust ja vajaduse korral tõendite sisu hinnata ning juhul, kui taotlus ei ole õiguslikult piisavalt põhjendatud, tõendid tagasi lükata. Seda enam kehtib see tõendite kohta, mis esitatakse pärast vasturepliiki.
(vt punktid 54–56)
Viited: Euroopa Kohus, 14. aprill 2005, kohtuasi C‑243/04 P: Gaki-Kakouri vs. Euroopa Kohus (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 32 ja 33).
2. Tühistamishagi esemeks võivad olla vaid need aktid, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad vahetult ja koheselt mõjutada hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis. Nii on see personalieeskirjade XIII lisas ette nähtud palgaastme määramise üleminekusätteid täpsustavate üksikaktide puhul. Need aktid võivad kahjustada asjaomase ametniku õiguslikku olukorda, isegi kui akti andnud institutsioon üksnes kohaldab kõnealust üldakti.
(vt punktid 61 ja 62)
Viited: Euroopa Kohus, 10. jaanuar 2006, kohtuasi C‑373/04 P: komisjon vs. Alvarez Moreno, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 42, ja seal viidatud kohtupraktika; Esimese Astme Kohus, 6. juuni 1996, kohtuasi T‑391/94: Baiwir vs. komisjon (EKL AT 1996, lk I‑A‑269 ja II‑787, punkt 34); Esimese Astme Kohus, 18. juuni 1996, kohtuasi T‑293/94: Vela Palacios vs. CES (EKL AT 1996, lk I‑A‑305 ja II‑893, punkt 22); Esimese Astme Kohus, 29. november 2006, liidetud kohtuasjad T‑35/05, T‑61/05, T‑107/05, T‑108/05 ja T‑139/05: Agne-Dapper jt vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑291 ja II‑A‑2‑1497, punktid 32 ja 33)
3. Hagi on vastuvõetav üksnes siis, kui hagi esitamise ajal on hagejatel tekkinud ja jätkuv ning piisavalt selge huvi vaidlustatud üksikaktide tühistamise suhtes; selline huvi eeldab, et hagi tulemusel võib selle esitanud pool saada mingit kasu. See kehtib ametnike kohta, kes vaidlustavad personalieeskirjade XIII lisas sätestatud palgaastme määramist reguleerivate üleminekusätete põhjal nende hierarhiasuhete muutmise, mis olid kujunenud enne 1. maid 2004 kehtinud personalieeskirjade alusel.
(vt punktid 65, 68, 70, 76 ja 81)
Viited: Euroopa Kohus, 31. mai 1988, kohtuasi 167/86: Rousseau vs. kontrollkoda (EKL 1988, lk 2705, punkt 7); Esimese Astme Kohus, 28. september 2004, kohtuasi T‑310/00: MCI vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3253, punkt 44)
4. Ametnik saab tugineda omandatud õigusele ainult juhul, kui selle tekitanud sündmus leidis aset konkreetsete personalieeskirjade kehtivusajal, enne personalieeskirjade sätete muutmist.
Süsteemis, kus ametnike hierarhiasuhteid muudetakse, ei ole asjaolu, et teatavaid ametnikke on nende teenistuskäigu jooksul määratud teiste ametnikega võrreldes kõrgemale palgaastmele, omandatud õigus, mida tuleb 1. mail 2004 jõustunud personalieeskirjade sätetega kaitsta. Samas on ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi läbinud ametnikel õigus eeldada, et personalieeskirjade alusel pakutakse neile teiste ametnikega võrreldes paremaid karjääriperspektiive. Võrdsuse üldpõhimõte nõuab, et tahet ja pingutusi, mida ametnikud on karjääris edasi jõudmiseks enne seda kuupäeva üles näidanud, tuleb pärast kõnealust kuupäeva tunnustada. Nii on enne seda kuupäeva saavutatud paremad karjääriperspektiivid omandatud õigused, mida tuleb kaitsta.
Ametnike karjääriperspektiivid määratakse kindlaks, lähtudes mitmetest teguritest, mis on seotud nii konkreetse ametnikuga (eelkõige teened ja vanus) kui ka ametnikust sõltumatute asjaoludega (eelkõige seda teenistusüksust käsitlevad normid, kuhu ametnik on määratud) – neid perspektiive ei määra kindlaks üksnes palgaaste. Kuigi personalieeskirjade XIII lisa artiklites 2 ja 8 ette nähtud palgaastme määramise eeskirjade mõju, kui neid käsitleda eraldiseisvalt, on muuta enne 1. maid 2004 kujunenud hierarhiasuhteid ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi läbinud ametnike ja muude ametnike vahel, ei tulene sellest ilmtingimata, et sellise konkursi läbinud ametnike karjääriperspektiivid ei ole konkurssi mitte läbinud ametnike omast paremad. Vastupidi, personalieeskirjade XIII lisa sisaldab sätteid, mis eristavad ametnikke kategooria alusel, kuhu nad kuulusid enne 1. maid 2004, väärtustades nii ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursi läbimist enne seda kuupäeva.
(vt punktid 106–108, 110, 113 ja 114)
Viited: Euroopa Kohus, 19. märts 1975, kohtuasi 28/74: Gillet vs. komisjon (EKL 1975, lk 463, punkt 5)
5. Ametnik ei saa uue õigusnormi õiguspärasust vaidlustades tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele valdkonnas, milles seadusandjal on reformide vajalikkuse osas lai kaalutlusõigus. Nii on see juhul, kui muudetakse ametnike karjäärisüsteemi, mille kohaselt on esiteks saadud kõrgem palgaaste ja mille raames on ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi läbimine teiseks avaldanud ja ammendanud kogu oma mõju; samuti on see nii selle muutmisega kaasnevate üleminekusätete, sh personalieeskirjade XIII lisa artiklites 2 ja 8 sätestatud palgaastme määramise eeskirjade vastuvõtmise puhul.
Peale selle on vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ühenduse õigusnormide õiguspärasuse eelduseks tingimus, et võetavad meetmed on asjaomaste õigusnormide õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale, kui on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning juhul, kui on valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb reeglina valida kõige vähem koormav. Valdkonnas, milles ühenduse seadusandjale kuulub asutamislepinguga talle omistatud poliitilisele vastutusele vastav ulatuslik kaalutlusõigus, saab võetud meetme õiguspärasust mõjutada vaid see, kui kõnealune meede on ilmselgelt sobimatu eesmärgiga, mille saavutamise eest pädev institutsioon vastutab. Kuna nõukogule kuulub ulatuslik kaalutlusõigus vanalt karjäärisüsteemilt uuele üleminekut reguleerivate üleminekusätete kehtestamisel, mille hulka kuuluvad ka personalieeskirjade XIII lisa artiklites 2 ja 8 ettenähtud palgaastme määramise sätted, siis ei saa neid sätteid pidada ilmselgelt sobimatuteks, et tagada määruse nr 723/2004 põhjenduses 37 nimetatud eesmärgi saavutamine ehk uute eeskirjade ja meetmete järk-järguline kohaldamine, pidades silmas töötajate omandatud õigusi ja võttes arvesse nende õiguspäraseid ootusi.
See, kui ametnikud, kes on läbinud ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi enne 1. maid 2004, määratakse seda konkurssi mitte läbinud ametnikega võrreldes madalamale või võrdsele palgaastmele, ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna karjäärisüsteemi on põhjalikult muudetud, siis ei ole ametnike hierarhiaastme võrdlus enne ja pärast seda kuupäeva iseenesest määrav selle kindakstegemiseks, kas personalieeskirjade XIII lisa artiklitega 2 ja 8 on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.
(vt punktid 121, 131–133 ja 146)
Viited: Euroopa Kohus, 14. juuni 1988, kohtuasi 33/87: Christianos vs. Euroopa Kohus (EKL 1988, lk 2995, punkt 23); Esimese Astme Kohus, 5. juuni 1996, kohtuasi T‑162/94: NMB France jt vs. komisjon (EKL 1996, lk II‑427, punkt 69, ja seal viidatud kohtupraktika, ning punkt 70, ja seal viidatud kohtupraktika); Esimese Astme Kohus, 11. veebruar 2003, kohtuasi T‑30/02: Leonhardt vs. parlament (EKL AT 2003, lk I‑A‑41 ja II‑265, punkt 55)