Kohtuasi C‑242/05
G. M. van de Coevering
versus
Hoofd van het District Douane Roermond van de rijksbelastingdienst
(Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Gerechtshof te ’s‑Hertogenbosch)
Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik – Teenuste osutamise vabadus – Mootorsõiduki üürimine elukohariigist erinevas liikmesriigis – Maks registreerimata, kuid residentide kasutusse antud sõidukitelt – Maksude sissenõudmise eeskirjad
Euroopa Kohtu määrus (neljas koda), 27. juuni 2006
Määruse kokkuvõte
Teenuste osutamise vabadus – Piirangud
(EÜ artiklid 49–55)
EÜ artiklitega 49–55 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis kohustavad liikmesriigis elavat füüsilist isikut, kes üürib teises liikmesriigis registreeritud sõidukit, nimetatud sõiduki esimese liikmesriigi teedel esmakordsel kasutusele võtmisel tasuma registreerimismaksu täies ulatuses, võtmata arvesse kõnealuste teede kasutamise kestust ning omistamata asjaomasele isikule mingitki õigust taotleda maksust vabastamist või maksu tagastamist, kui sõidukit esimeses liikmesriigis kestvalt kasutada ei kavatsetud ega seda tegelikkuses sel viisil ka ei kasutatud.
(vt punkt 33 ja resolutiivosa)
EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (neljas koda)
27. juuni 2006(*)
Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik – Teenuste osutamise vabadus – Mootorsõiduki üürimine elukohariigist erinevas liikmesriigis – Maks registreerimata, kuid residentide kasutusse antud sõidukitelt – Maksude sissenõudmise eeskirjad
Kohtuasjas C‑242/05,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Gerechtshof te ’s‑Hertogenbosch’i (Madalmaad) 31. mai 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 3. juunil 2005, menetluses
G. M. van de Coevering
versus
Hoofd van het District Douane Roermond van de rijksbelastingdienst
EUROOPA KOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja esimees K. Schiemann, kohtunikud N. Colneric ja K. Lenaerts (ettekandja),
kohtujurist: P. Mengozzi,
kohtusekretär: R. Grass,
soovides asja lahendada põhistatud määrusega vastavalt kodukorra artikli 104 lõike 3 esimesele lõigule,
olles ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on andnud järgmise
määruse
1 Eelotsusetaotlus puudutab EÜ artiklite 49–55 tõlgendamist.
2 See taotlus esitati kohtuvaidluse raames, mille pooled on ühelt poolt G. M. van de Coevering (edaspidi „hageja”) ja teiselt poolt hoofd van het District Douane Roermond van de rijksbelastingdienst (Roermond’i tollipiirkonna maksuosakonna juhataja) ning mille ese oli maksu ümberarvutamise teade, mis puudutas Belgias tasumisele kuuluvat maksu üüritud ja registreeritud sõiduauto kasutamise eest Madalmaade teedel.
Siseriiklikud õigusnormid
3 1992. aasta sõiduauto- ja mootorrattamaksu seaduse (Wet op de belasting van personenauto’s en motorrijwielen 1992; edaspidi „seadus”) kuni 1. jaanuarini 2002 kehtinud redaktsiooni artikkel 1 sätestab:
„1. Sõiduautosid ja mootorrattaid maksustatakse sõiduauto- ja mootorrattamaksuga.
2. Maks kuulub tasumisele sõiduauto või mootorratta registreerimisel registreerimisnumbrite registris vastavalt 1994. aasta liiklusseadusele (Wegenverkeerswet).
[…]
5. Kui registreerimata sõiduauto või registreerimata mootorratas antakse Madalmaades elava füüsilise isiku või seal asuva juriidilise isiku valdusesse, kuulub maks tasumisele alates kõnealuse mootorsõiduki esmakordsest kasutamisest Madalmaade teedel liiklusseaduse tähenduses.”
4 Seaduse artikli 5 lõige 2 sätestab:
„Registreerimata sõiduautode või registreerimata mootorrataste puhul on maksu kohustatud tasuma isik, kelle valduses mootorsõiduk tegelikult on.”
5 Seaduse artikkel 6 sätestab:
„1. Maks tuleb tasuda deklaratsiooni esitamisel.
2. Erandina riigimaksuseaduse (Algemene Wet inzake Rijksbelastingen) artikli 10 lõikest 2 ja artikli 19 lõikest 3:
a. Makse tehakse
1) enne registreerimisnumbri andmist nimeliselt ära märgitud isikule, kui maks kuulub tasumisele registreerimise puhul;
2) enne esmakordset kasutamist, kui maks kuulub tasumisele teedevõrgu kasutamise tõttu.
b. deklaratsioon esitatakse samal ajal makse tegemisega.
3. Erandina lõike 2 punktist b võib ministri määruse alusel loobuda maksu tasumisest enne esmakordset teeliikluses kasutamist.
4. Kui lõikes 3 nimetatud juhtudel ei ole isik, kelle tegelikus valduses on registreerimata sõiduauto või registreerimata mootorratas, maksuametnike või uurijate poolt kriminaalmenetluse seadustiku (Wetboek van Strafvordering) artikli 141 alusel läbi viidava kontrolli käigus võimeline tõendama, et maks on tasutud, tuleb see maks tasuda kohapeal.”
6 Seaduse 30. juunini 2001 kehtinud redaktsiooni artikli 9 lõige 1 sätestab:
„1. Maks moodustab 45,2% sõiduauto kataloogijärgsest netohinnast, millest arvatakse maha 3394 Hollandi kuldnat; survesüütega mootoriga sõiduauto puhul on maks 45,2% kataloogijärgsest netohinnast,
a. millele lisandub 722 Hollandi kuldnat, või
b. mida vähendatakse 478 Hollandi kuldna võrra, kui selle sõiduauto heitmed on vastavuses 2005. aasta piirväärtustega.
[…]”.
7 Sõiduauto- ja mootorrattamaksu 1992. aasta rakendusmääruse (Uitvoeringsbesluit belasting van personenauto’s en motorrijwielen 1992; edaspidi „rakendusmäärus”) artikli 4 lõige 3 sätestab:
„Madalmaades elavale füüsilisele isikule või seal asuvale juriidilisele isikule teises liikmesriigis üürile antud sõiduauto või mootorratas on maksust vabastatud üksnes juhul, kui hiljemalt selle esmakordsele Madalmaade teedel kasutamisele järgneva päeva lõpus viiakse auto Madalmaadest välja või tagastatakse üürimisega tegeleva äriühingu Madalmaades asuvale asutusele.”
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
8 Hageja, kelle elukoht on Madalmaades, üüris Belgia äriühingult Belgias registreeritud sõiduauto.
9 Sedastades 31. mail ja 21. juunil 2001, et kõnealune sõiduk oli pargitud ja liikles Madalmaade territooriumil, olemata selles liikmesriigis registreeritud, koostas hoofd van het District Douane Roermond van de rijksbelastingdienst vastavalt seaduse artikli 1 lõikele 5 maksu sissenõudmise teate summas 60 476 Hollandi kuldnat (27 565 eurot). Ta määras samuti trahvi, mille summa moodustas 25% eelnimetatud summast, s.o 15 185 Hollandi kuldnat (6891 eurot).
10 Kuna sissenõudmise teate ja trahviotsuse vastu esitatud vaie jäeti rahuldamata, esitas hageja eelotsusetaotluse esitanud kohtule hagi.
11 Oma eelotsusetaotluses märgib Gerechtshof te ’s‑Hertogenbosch, et nii Madalmaades kui ka teises liikmesriigis üüritud auto puhul tuleb alates hetkest, mil Madalmaades elav isik sõidab esmakordselt Madalmaade teedel, sõiduautomaks tasuda täies ulatuses ja lõplikult, ilma võimaluseta summat tagasi saada. Gerechtshof küsib, kas see maks ei takista Madalmaade residendil üürida sõiduautot teises liikmesriigis, eriti kui üüriperiood on pikem kui rakendusmääruse artikli 4 lõikes 3 nimetatud kahepäevane periood, kuid on lühem kui sõiduki kasutusiga.
12 Sellise perioodi jaoks eelistaks Madalmaade resident üürida Madalmaades registreeritud sõiduauto, mille eest üürileandja on juba sõiduautomaksu tasunud, selle asemel, et üürida auto, mis ei ole registreeritud Madalmaades ja mille eest kõnealust maksu veel tasutud ei ole. Kui esimesel juhul lisab üürileandja tasutud maksu üürihinna sisse, oleks üürimise puhul, mille kestus on lühem kui sõiduki kasutusiga, üürihinnas sisalduv summa alati väiksem maksu kogusummast. Seevastu teisel juhul oleks üürileandja kohustatud tasuma maksusumma otsekohe täies ulatuses, sõltumata üüri kestusest ja Madalmaade teedel liiklemise kestusest. Madalmaades registreerimata sõiduauto üürileandja aga asub enamikul juhtudest Madalmaadest väljaspool.
13 Kuigi üürileandja, kes ei asu Madalmaades, võib enne sõiduki üürile andmist Madalmaade kodanikule selle registreerida ja tasuda maksu täies ulatuses, ei ole ta üldjuhul valmis seda tegema, sest siis tuleks tal kas nõuda üürilevõtjalt maksu kogusumma tasumist, mille tulemusena kaotaks üürihind täielikult oma konkurentsivõime, või siis tasuda osaliselt või täies ulatuses maks ise, mis ajendaks üürileandjat tehingust loobuma.
14 Kuna üürileandja võib nõnda sattuda olukorda, kus tal takistatakse teises liikmesriigis peale Madalmaade üürida sõiduautot Madalmaade residendile perioodiks, mis ületab maksust vabastamise perioodi, kuid on lühem, kui auto kasutusiga, võib eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates õigustatult kahelda seaduse artikli 1 lõikel 5 põhineva maksu vastavuses teenuste osutamise vabaduse põhimõttele.
15 Viidates 21. märtsi 2002. aasta otsusele kohtuasjas C‑451/99: Cura Anlagen (EKL 2002, lk I‑3193, punkt 68), küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas sellist teenuste osutamise vabaduse piiramist saab õigustada ülekaaluka üldise huviga.
16 Võttes arvesse sama kohtuotsuse punkte 67–69, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et on alust kahelda kõnealuse maksu vastavuses proportsionaalsuse põhimõttele, sest käesolevas asjas otsustati esitada maksu ümberarvutamise teade maksu terviksumma kohta, võttes aluseks vaid sedastuse, et antud ajahetkel kasutas hageja kõnealust sõidukit Madalmaade territooriumil, ilma et oleks kindlaks tehtud sõiduauto üürimise tegelikku kestust või täpset ajavahemikku, mille jooksul hageja selle autoga Madalmaade teedel liikles.
17 Neil asjaoludel otsustas Gerechtshof te ’s-Hertogenbosch kohtuliku arutamise peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas ühenduse õigusega, eelkõige EÜ artiklites 49–55 sätestatud teenuste osutamise vabadusega on vastuolus see, kui Madalmaade [Kuningriik] kohustab riigis elavat füüsilist isikut, kes üürib üürileandjaga sõlmitud lepingu alusel teises liikmesriigis sõiduautot, mis ei ole Madalmaade 1994. aasta liiklusseaduse kohaselt registreeritud ning mille eest ei ole tasutud [seaduse] artikli 1 lõikes 2 ette nähtud sõiduauto- ja mootorrattamaksu, tasuma [seaduse] artikli 1 lõike 5 alusel kogu maksusumma tervikuna, kui isik kasutab sõidukit esmakordselt Madalmaade teedel 1994. aasta liiklusseaduse tähenduses, arvestamata sõiduki üürimise ja Madalmaade teede kasutamise kestust, ja ilma, et kõnealusel isikul oleks õigus taotleda maksuvabastust või summa tagasimaksmist?”
Eelotsuse küsimus
18 Vastavalt kodukorra artikli 104 lõike 3 esimesele lõigule võib Euroopa Kohus juhul, kui vastuse eelotsuse küsimusele võib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, asja lahendada põhistatud määrusega.
19 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale keelab EÜ artikkel 49 mis tahes siseriikliku õigusakti kohaldamist, mis ilma objektiivse põhjenduseta takistab teenusteosutaja võimalust seda vabadust tegelikult kasutada (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Cura Anlagen, punkt 29, ja 11. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑496/01: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2004, lk I‑2351, punkt 64). Lisaks sellele kasutavad teenuste vabast osutamisest tulenevat hüve nii teenuseosutaja kui teenusesaaja (vt eelkõige 17. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑134/03: Viacom Outdoor, EKL 2005, lk I‑1167, punkt 35).
20 EÜ artikliga 49 on samuti vastuolus mis tahes siseriikliku õigusakti kohaldamine, mille toimel muutub liikmesriikidevaheline teenuste osutamine raskemaks kui teenuste osutamine ainult ühe liikmesriigi siseselt (5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑381/93: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 1994, lk I‑5145, punkt 17, ja eespool viidatud kohtuotsus Cura Anlagen, punkt 30).
21 Madalmaade õigusaktid, mis oma residentidelt, kes on üürinud sõiduki teises liikmesriigis asuvalt ettevõtjalt, nõuavad registreerimismaksu täies ulatuses tasumist kohe pärast Madalmaade teede esmakordset kasutamist, ajendavad põhikohtuasjas neid residente loobuma sõiduki üürimisest teises liikmesriigis. Kuna selle kohustuse toimel muutub piiriülene üürimine raskemaks (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Cura Anlagen, punktid 37 ja 71), on tegemist teenuste osutamise vabaduse piiramisega.
22 Selline meede saab olla lubatud üksnes EÜ asutamislepingu artikli 46 lõikes 1 sõnaselgelt ette nähtud erandite alusel või juhul, kui seda õigustab ülekaalukas üldine huvi. Niisugusel juhul peab aga selle meetme kohaldamine samuti olema sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks, ega tohi minna kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Cura Anlagen, punktid 31 ja 32, ning viidatud kohtupraktika).
23 Arvestamata teatud erandeid, mis on käesolevas põhikohtuasjas tähtsusetud, ei ole mootorsõidukite maksustamist ühtlustatud. Liikmesriigid on seega selles valdkonnas vabad maksude üle otsustama, jäädes ühenduse õigusega sätestatud piiridesse (eespool viidatud kohtuotsus Cura Anlagen, punkt 40).
24 Liikmesriik võib registreerimismaksuga maksustada sõiduki, mille on andnud seal elava isiku valdusesse teises liikmesriigis asuv äriühing, kui seda sõidukit kavatsetakse alaliselt kasutada peamiselt esimese liikmesriigi territooriumil või kui seda tegelikkuses nii kasutatakse (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Cura Anlagen, punkt 42, ja 30. mai 2006. aasta määrus kohtuasjas C‑435/04: Leroy, EKL 2006, lk I‑4835, punkt 14, ja töötajate kasutusse antud äriühingule kuuluvate sõidukite kohta 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑464/02: komisjon vs. Taani, EKL 2005, lk I‑7929, punktid 75–78; 15. detsembri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑151/04 ja C‑152/04: Nadin jt, EKL 2005, lk I‑11203, punkt 41; ja 23. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑232/03: komisjon vs. Soome, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 47).
25 Liikmesriigi kohus peab andma hinnangu põhikohtuasjas kõnesoleva üürilepingu kestuse ja üüritud sõiduki tegeliku kasutamise kohta (vt eespool viidatud kohtuotsus Nadin jt, punkt 42, ja eespool viidatud määrus Leroy, punkt 15).
26 Kui käesoleva otsuse punktis 24 välja toodud tingimused ei ole täidetud, on teises liikmesriigis registreeritud sõiduki side asjassepuutuva liikmesriigiga väiksem ning seetõttu on kõnealuse piirangu põhjendamiseks vaja muud õigustust (eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Taani, punkt 79, ja komisjon vs. Soome, punkt 48).
27 Igal juhul kui eeldada, et selline õigustus on olemas, on vaja, et maks järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, nagu Euroopa Kohus täpsustas eespool viidatud kohtuotsuse Cura Anlagen punktis 69. Austria tarbimismaksu puhul, mis oli seotud teises liikmesriigis üüritud sõidukite registreerimise kohustusega, leidis Euroopa Kohus, et niisugune maks on nimetatud põhimõttega vastuolus, sest taotletavat eesmärki oleks võimalik saavutada sellise maksu kehtestamisega, mis on proportsionaalne sõiduki registreerimise kestusega riigis, kus seda kasutatakse, mis võimaldaks vältida diskrimineerimist seoses maksu amortisatsiooniga nende mootorsõidukite üürileandmisega tegelevate ettevõtjate kahjuks, kes asuvad teistes liikmesriikides.
28 Sama põhimõte on kohaldatav siseriiklikele õigusaktidele, mis välismaal üüritud ja registreeritud sõiduki registreerimist nõudmata kehtestavad maksu, mida tuleb tasuda sõiduki esmakordsel kasutusele võtmisel asjassepuutuva liikmesriigi teedel, sest kõnealuse maksuga taotletavat eesmärki oleks võimalik saavutada sellise maksu kehtestamisega, mis on proportsionaalne sõiduki kasutamise kestusega kõnealuses riigis.
29 Sellest järeldub, et siseriiklikud õigusaktid, millega kohustatakse tasuma maksu, mille summa ei ole proportsionaalne sõiduki kasutamisega asjassepuutuvas liikmesriigis, on isegi juhul, kui neil on asutamislepinguga kooskõlas olev legitiimne eemärk, vastuolus EÜ artiklitega 49–55, kui neid õigusnorme kohaldatakse teises liikmesriigis üüritud ja registreeritud sõidukite suhtes, mida esimeses liikmesriigis kestvalt kasutada ei kavatsetud ega tegelikkuses ka sel viisil ei kasutatud, välja arvatud juhul, kui nende õigusaktide eesmärki on võimalik saavutada sellise maksu kehtestamisega, mis on proportsionaalne sõiduki kasutamise kestusega kõnealuses riigis.
30 Käesolevas põhikohtuasjas käsitletavate õigusaktide puhul on selge, et nende eesmärki on võimalik saavutada maksuga, mis on proportsionaalne sõiduki kasutamise kestusega Madalmaade territooriumil. Madalmaade valitsus ongi teatanud, et kõnealuseid õigusakte kohandatakse nii, et teises liikmesriigis üüritud sõidukitele kehtestatakse maks üürilepingu kestuse alusel.
31 Põhikohtuasja asjaolude puhul nähtub eelotsusetaotlusest, et kõnealune Madalmaade maks kehtestati hagejale ilma sõiduki üürimise kestust ega Madalmaade teede kasutamise kestust eelnevalt kindlaks tegemata, sest need asjaolud ei oma praegu kehtiva seaduse kohaldamisel tähtsust.
32 Järelikult on põhikohtuasjas kõnesolevate õigusaktidega kehtestatud kohustus tasuda maksu, mille summa ei ole proportsionaalne sõiduki kasutamise kestusega kõnealuses riigis, sest nende õigusaktide kohaselt tuleb teises liikmesriigis üüritud ja registreeritud sõidukilt, mida ei kavatsetud esimeses liikmesriigis kestvalt kasutada ega tegelikkuses ka sel viisil ei kasutatud, tasuda maksu täies ulatuses, võtmata arvesse Madalmaade teede kasutamise kestust ning nägemata ette mingitki õigust maksust vabastamisele või maksu tagastamisele.
33 Eelnevat silmas pidades tuleb esitatud küsimusele vastata, et EÜ artiklitega 49–55 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis kohustavad liikmesriigis elavat füüsilist isikut, kes üürib teises liikmesriigis registreeritud sõidukit, nimetatud sõiduki esimese liikmesriigi teedel esmakordsel kasutusele võtmisel tasuma registreerimismaksu täies ulatuses, võtmata arvesse kõnealuste teede kasutamise kestust ning omistamata asjaomasele isikule mingitki õigust taotleda maksust vabastamist või maksu tagastamist, kui sõidukit esimeses liikmesriigis kestvalt kasutada ei kavatsetud ega seda tegelikkuses sel viisil ka ei kasutatud.
Kohtukulud
34 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkusi esitanud Madalmaade valitsuse ja komisjoni kulusid ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
EÜ artiklitega 49–55 on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis kohustavad liikmesriigis elavat füüsilist isikut, kes üürib teises liikmesriigis registreeritud sõidukit, nimetatud sõiduki esimese liikmesriigi teedel esmakordsel kasutusele võtmisel tasuma registreerimismaksu täies ulatuses, võtmata arvesse kõnealuste teede kasutamise kestust ning omistamata asjaomasele isikule mingitki õigust taotleda maksust vabastamist või maksu tagastamist, kui sõidukit esimeses liikmesriigis kestvalt kasutada ei kavatsetud ega seda tegelikkuses sel viisil ka ei kasutatud.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: hollandi.