Kohtuasi C-429/05
Max Rampion
ja
Marie-Jeanne Rampion, neiupõlvenimega Godard
versus
Franfinance SA
ja
K par K SAS
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal d’instance de Saintes)
„Direktiiv 87/102/EMÜ — Tarbijakrediit — Tarbija õigus esitada krediidiandjale vastuväiteid juhul, kui krediidi arvelt finantseeritavaid kaupu või teenuseid puudutavat lepingut ei täideta või täidetakse mittenõuetekohaselt — Tingimused — Krediidipakkumuses finantseeritava kauba või teenuse märkimine — Krediidiliini avamine, võimaldades seda kasutada ositi — Siseriikliku kohtu pädevus viidata omal algatusel tarbija õigusele esitada krediidiandjale vastuväiteid”
Kohtujurist P. Mengozzi ettepanek, esitatud 29. märtsil 2007 I - 8020
Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 4. oktoober 2007 I - 8050
Kohtuotsuse kokkuvõte
Õigusaktide ühtlustamine – Tarbijakaitse tarbijakrediidi valdkonnas – Direktiiv 87/102
(Nõukogu direktiiv 87/102, muudetud direktiiviga 98/7, artikli 11 lõige 2)
Õigusaktide ühtlustamine – Tarbijakaitse tarbijakrediidi valdkonnas – Direktiiv 87/102
(Nõukogu direktiiv 87/102, muudetud direktiiviga 98/7, artikli 11 lõige 2 ja artikkel 14)
Õigusaktide ühtlustamine – Tarbijakaitse tarbijakrediidi valdkonnas – Direktiiv 87/102
(Nõukogu direktiiv 87/102, muudetud direktiiviga 98/7, artikli 11 lõige 2)
Direktiivi 87/102 tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud direktiiviga 98/7, artikli 11 lõiget 2 kohaldatakse nii krediidile, mille eesmärk on üheainsa tehingu finantseerimine kui ka krediidiliini avamisele, mis võimaldab tarbijal kasutada antud krediiti osadena.
Miski selle sätte sõnastuses ei näi viitavat sellele, et seda ei kohaldataks krediidiliini avamistele. Peale selle näeb nimetatud direktiivi artikli 11 lõige 3 sõnaselgelt ette erandi sama artikli lõike 2 kohaldamisest. Nimetatud sätte kohaldamisalast ei ole siiski välja jäetud krediidiliini avamisi.
Direktiivi 87/102 artikli 11 lõike 2 eesmärk saab olla täidetud vaid siis, kui seda sätet kohaldatakse ka juhul, kui krediiti võib kasutada mitmeti. Nimetatud sätte eesmärk koosmõjus direktiivi 87/102 põhjendusega 21 on anda tarbijale seoses kauba või teenustega, mille omandamiseks ta on sõlminud krediidilepingu, selles sättes kindlaksmääratud asjaoludel krediidiandja ees õigused, mis lisanduvad tavapärastele lepingulistele õigustele krediidiandja ning kauba tarnija või teenuste osutaja ees.
Peale selle võimaldab nimetatud artikli 11 lõige 2 tarbijale antud kaitset erineval moel varieerida, et võtta arvesse krediidiliini avamise erisusi võrreldes krediidiga, mis antakse üheainsa ostu sooritamiseks.
(vt punktid 39 ja 40, 42–44)
Direktiivi 87/102 tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud direktiiviga 98/7, artikleid 11 ja 14 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus, kui direktiivi artikli 11 lõikes 2 ette nähtud tarbija õigus krediidiandjale vastuväiteid esitada on sõltuv tingimusest, et eelnevas krediidipakkumuses oleks märgitud kaup või teenus, mida finantseeritakse.
Nimetatud direktiivi artikli 11 lõike 2 teist lõiku, mis näeb ette, et liikmesriigid määravad kindlaks, kui suurel määral ja millistel tingimustel võib krediidiandjale vastuväiteid esitada, ei saa tõlgendada nii, et see võimaldab liikmesriikidel seada tarbija õiguse vastuväiteid esitada lisaks artikli 11 lõike 2 esimeses lõigus ammendavalt loetletud tingimustele sõltuvusse veel muudest tingimustest. Seda tõlgendust toetab ka direktiivi 87/102 artikkel 14, mis rõhutab üldisel moel tähtsust, mille ühenduse õiguslooja on selle direktiiviga ette nähtud kaitsenormidele ja nende kitsale tõlgendamisele andnud. Peale selle on selle artikli 14 lõikega 2 vastuolus, kui siseriiklikud õigusnormid võimaldavad krediidiandjal vaid finantseeritavaid kaupu või teenuseid nimetamata jättes vältida tarbijapoolseid vastuväiteid, mis tulenevad nimetatud direktiivi artikli 11 lõikest 2.
(vt punktid 46, 48–50, resolutiivosa punkt 1)
Direktiivi 87/102 tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, muudetud direktiiviga 98/7, tuleb tõlgendada nii, et see võimaldab siseriiklikul kohtul kohaldada omal algatusel norme, millega võeti siseriiklikku õigusesse üle direktiivi artikli 11 lõige 2 tarbija õiguse kohta esitada krediidiandjale vastuväiteid.
(vt punkt 69, resolutiivosa punkt 2)