—

B.A.S. Trucks BV, esindajad: advokaadid H. de Bie ja M. Ouwehand,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: H. G. Sevenster ja C. ten Dam, samuti P. van Ginneken,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: J. Hottiaux, keda abistas advokaat F. Tuytschaever,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382), mida on muudetud komisjoni 26. oktoobri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2261/98 (EÜT L 292, lk 1), I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) alamrubriigi 870410 tõlgendamist.

2

Eelotsusetaotlus esitati äriühingu B.A.S. Trucks BV (edaspidi „BAS Trucks”) ja Inspecteur der Belastingdienst — Douanedistrict Rotterdami vahelises kohtuvaidluses seoses kahe sõiduki nimega „Dumptrucks” tariifse klassifitseerimisega KN-i alamrubriiki 870410 kui kallurautod, mis on kavandatud kasutamiseks väljaspool teedevõrku.

3

Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) ühenduse nimel heaks 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”), ja selle 24. juunil 1986 sõlmitud muutmisprotokolli (edaspidi „HS konventsioon”).

4

Konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on harmoneeritud süsteemiga kooskõlas ja kasutama kõiki harmoneeritud süsteemi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega. Iga konventsiooniosaline kohustub kasutama HS-i üldiseid tõlgendamisreegleid ning märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta, ega muuda harmoneeritud süsteemi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohaldamisala.

5

Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 alla kirjutatud nimetatud nõukogu asutamise konventsiooniga, kiitis HS konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks nimetatud konventsiooni artiklis 6 ette nähtud harmoneeritud süsteemi komitee poolt vastuvõetud HS-i selgitavad märkused.

6

HS-i selgitavas märkuses on rubriigi 8704 kohta ette nähtud:

„Sellesse rubriiki kuuluvad ka:

[…]”

7

Alamrubriigi 870410 kohta on HS-i selgitavas märkuses sätestatud:

„Reeglina neid kallurautosid saab eristada teistest kauba transpordivahenditest (eriti isekallutavatest veoautodest (madelautodest)) järgmiste parameetrite järgi:

Tuleb siiski märkida, et mõned kallurautod on spetsiaalselt kavandatud tööks kaevandustes või tunnelites, näiteks need, millel on allapoole avanev põhi. […]”

8

Määrusega nr 2658/87 nii ühise tollitariifistiku kui ühenduse väliskaubanduse statistika jaoks kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur tugineb HS-ile ja KN-iga on üle võetud HS-i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN-i enda alamrubriike.

9

Kombineeritud nomenklatuuri põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kohaldatav versioon sisaldub määruse nr 2261/98 I lisas. Selle lisa teine osa sisaldab XVII jaotist pealkirjaga „Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid”. See jaotis hõlmab eelkõige gruppi 87 pealkirjaga „Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud”. Nimetatud grupp sisaldab rubriiki 8704, mis hõlmab eelkõige järgmisi alamrubriike:

[…]

[…]

[…]

[…]

10

Kõikidele KN-i jaotistele ja iga jaotise sisestele gruppidele eelneb teatud arv märkusi, st jaotiste või gruppide märkused.

11

XVII jaotis ei sisalda märkust, mida tuleks käesoleva menetluse raames arvesse võtta.

12

Vastavalt määruse nr 2658/87 (EÜT 1998, C 287, lk 1) artikli 10 lõikele 1 avaldas Euroopa Ühenduste Komisjon siiski kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused. Põhikohtuasja asjaolude esinemise ajal kohaldatavas versioonis sätestavad selgitavad märkused kombineeritud alamrubriikide 87041011 – 87041090 kohta eelkõige järgmist:

„Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad peamiselt sõidukid, millel on ette või taha isekallutav kast või altavaneva põhjaga kast ja mis on spetsiaalselt kavandatud liiva, kruusa, mulla, kivide jne veoks ning on mõeldud kivimurdudes, kaevandustes või ehitusplatsidel, teetöödel, lennujaamades ja sadamates kasutamiseks.”

13

KN-i tõlgendamise üldreeglid, mis asuvad selle esimese osa I jao punktis A, sätestavad:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

[…]

[…]

14

BAS Trucks impordib Euroopa Liitu eelkõige kasutatud kallurautosid. 1998. aasta juunikuu jooksul esitas ta vastavalt MAN marki sõiduki ja Scania marki sõiduki jaoks siduva tariifiinformatsiooni väljastamiseks kaks taotlust.

15

Madalmaade toll klassifitseeris 30. juuli 1998. aasta tariifiinformatsiooni kohaselt kaks asjaomast sõidukit KN-i alamrubriiki 87042399.

16

Kuna BAS Trucks leidis, et nimetatud sõidukid tuleb klassifitseerida KN-i alamrubriiki 87041011, esitas ta siduva tariifiinformatsiooni peale kaebuse, mis jäeti rahuldamata. Seejärel esitas ta apellatsioonkaebuse, ent ka Gerechtshof te Amsterdam kinnitas rahuldamata jätmise otsust. BAS Trucks esitas seejärel kassatsioonkaebuse Hoge Raad der Nederlandenile.

17

Eelotsusetaotluse esitanud kohus kirjeldab asjaomaseid sõidukeid järgmiselt:

„Mõlemad sõidukid on varustatud juhikabiini ja madala põhjaga kastiga ning on mõeldud liiva, kivide, ehitusprahi jms veoks. Enne kasti asuv vahesein ulatub kuni kabiini servani. Lisaks on sõidukitel jäik ja tugevdatud šassii, millel on neli telge, millest kaks esimest on vedavad. Telgedel on rummu reduktsioon suurendamaks rataste võimsust raske pinnasega maastikul.

Sõidukitel on 22- ja 24-tollised rattad eritüüpi rehvidega (siksakprofiil) pehmel pinnasel sõitmiseks. Tühjalt on nende suurim sõidukiirus kuni 85 km/h. Kütusepaagi mahutavus on 300 ja 400 liitrit ning keskmine kütusekulu 1:1,3, mis annab nende tegevusraadiuseks vastavalt 400 ja 500 kilomeetrit. Pidurivõimsus (4100 kW) on suurem kui tavalisel veokil (1900–2400 kW). Sõidukitel on survesüütega sisepõlemis-kolbmootor. Scania P 113 8x4 silindrite töömaht on 11028 cm3. MAN 41372 8x4 silindrite töömaht on 22967 cm3.

Scania P 113 8x4 tühimass on 14800 kg, kandejõud on 21200 kg. MAN 41372 8x4 tühimass on 14420 kg, kandejõud 21580 kg. Massi ja kandejõu vaheline suhe ei ületa kummagi sõiduki puhul 1:1,6.”

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et KN-i alamrubriigi 870410 sõnastus ei anna piisavalt andmeid selleks, et kindlalt saavutada asjaomaste sõidukite tariifne klassifitseerimine, ning seda isegi mitte Maailma Tolliorganisatsiooni ja Euroopa Ühenduse poolt alamrubriigi 8704 kohta antud teabest lähtudes. Peale selle leiab ta, et kui 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-396/02: DFDS (EKL 2004, lk I-8439) kõrvaldab igasugused mõistlikud kahtlused seoses KN-i alamrubriigi 870410 mõttes „kallurautode” klassifitseerimisega, ei täpsusta see viisi, kuidas tuleks tõlgendada kriteeriumit „kasutamiseks väljaspool teedevõrku”, mis samuti moodustab osa selle alamrubriigi sõnastusest.

19

Neil asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden menetluse peatada ja esitada järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas asjaolu, et kallurautod on oma omaduste poolest kavandatud kasutamiseks ka avalikel, kõva kattega teedel, välistab nende klassifitseerimise [KN-i] alamrubriiki 870410?”

20

BAS Trucks väidab, et vaidlusalused kallurautod on kavandatud kasutamiseks väljaspool teedevõrku. Ta leiab, et asjaolu, et nimetatud kallurid võivad sõita ka avalikel, kõva kattega teedel, ei välista nende kavandamist väljaspool teedevõrku kasutamiseks. Ta märgib, et ei KN-i alamrubriik 870410 ega grupi 87 selgitavad märkused täpsusta, et kallurautosid tuleb kasutada üksnes väljaspool avalikke teid. Ta lisab, et kuigi nimetatud kallurid võivad maanteel liikuda, ei ole see majanduslikult tulus, arvestades kõrgemaid kulusid ja nende piiratud tegevusraadiust tavaveokitega võrreldes.

21

Seetõttu palub BAS Trucks Euroopa Kohtul vastata küsimusele nii, et asjaolu, et kallurautod on kavandatud kasutamiseks väljaspool avalikke teid ning nad võivad veetava koorma tõttu neile teedele juhuslikult sattuda, ei takista nende klassifitseerimist KN-i alamrubriiki 870410.

22

Madalmaade valitsus väidab, et KN-i alamrubriigi 870410 sõnastusest võiks eeldada, et sõiduki klassifitseerimiseks eelnimetatud alamrubriiki peab see vastama kahele kumulatiivsele kriteeriumile, nimelt olema „kallurauto” ja olema kavandatud kasutamiseks väljaspool teedevõrku. Nimetatud valitsus leiab, et teine tingimus on iseseisev nõue, mida tuleb täita sõltumata esimesest, ning väidab, et asjaolu, et nimetatud kallurautod ei ole mõeldud kasutamiseks üksnes väljaspool teedevõrku, vaid ka avalikel teedel, ei võimalda neid klassifitseerida KN-i alamrubriiki 870410. Madalmaade valitsus tõlgendab mõisteid „kasutamiseks väljaspool teedevõrku” nii, et KN-i alamrubriiki 870410 kuulumiseks peaksid kallurautod olema kavandatud kasutamiseks üksnes väljaspool teedevõrku.

23

Seetõttu palub Madalmaade valitsus Euroopa Kohtul vastata küsimusele nii, et asjaolu, et kallurautod on oma omaduste poolest kavandatud kasutamiseks ka avalikel, kõva kattega teedel, välistab nende klassifitseerimise KN-i alamrubriiki 870410.

24

Komisjon leiab, et ei KN-i rubriigi konkreetsest sõnastusest, KN-i ega HS-i selgitavatest märkustest ei nähtu, et kallurautod peavad olema kavandatud kasutamiseks üksnes väljaspool teedevõrku. Selle institutsiooni arvates tuleb siseriiklikel pädevatel ametivõimudel iga üksikjuhtumi puhul reaalselt kontrollida, kas kallurauto on esmajärjekorras kavandatud kasutamiseks väljaspool teedevõrku või avalikel, kõva kattega teedel. Viimasel juhul oleks välistatud selle klassifitseerimine KN-i alamrubriiki 870410.

25

Seetõttu palub komisjon vastata küsimusele nii, et asjaolu, et kallurautod on oma omaduste poolest kavandatud kasutamiseks ka avalikel, kõva kattega teedel, ei välista iseenesest nende klassifitseerimist KN-i alamrubriiki 870410. Ta lisab, et siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata kallurautode kõikide omaduste ja kallurautodega seotud KN-i ja HS-i selgitavate märkuste põhjal, kas nad kuuluvad KN-i alamrubriiki 870410.

26

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt seda, kas asjaolu, et „kallurautod” KN-i alamrubriigi 870410 mõttes on kavandatud selliselt, et neid võib kasutada ka avalikel, kõva kattega teedel, takistab nende klassifitseerimist eespool nimetatud alamrubriiki.

27

Alustuseks tuleb märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on õiguskindluse ja lihtsa järelkontrolli tagamiseks vaja, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldjuhul kauba objektiivsed tunnused ja omadused, nagu on kindlaks määratud kombineeritud nomenklatuuri rubriigi sõnastuses ning jaotiste või gruppide kohta antud märkustes (vt eelkõige eespool viidatud kohtuasi DFDS, punkt 27, 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-495/03: Intermodal Transports, EKL 2005, lk I-8151, punkt 47, ja 8. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-445/04: Possehl Erzkontor, EKL 2005, lk I-10721, punkt 19).

28

Komisjoni poolt kombineeritud nomenklatuuri juurde ning Maailma Tolliorganisatsiooni poolt HS-i juurde väljatöötatud selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent nad pole siiski õiguslikult siduvad (vt 28. aprilli 1999. aasta otsus kohtuasjas C-405/97: Mövenpick Deutschland, EKL 1999, lk I-2397, punkt 18).

29

Lisaks võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka toote kasutuseesmärk, juhul kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle kauba objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt 1. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas C-459/93: Thyssen Haniel Logistic, EKL 1995, lk I-1381, punkt 13).

30

Nagu Euroopa Kohus tõi esile eespool viidatud kohtuasja DFDS punktis 31, eeldab alamrubriigi 870410 sõnastus, et selleks, et sõidukit saaks klassifitseerida antud alamrubriiki, peab ta vastama kahele tingimusele, nimelt olema „kallurauto” ning olema kavandatud kasutamiseks väljaspool teedevõrku.

31

Tuleb sedastada, et Madalmaade valitsuse esitatud ainus kriteerium, keeldumaks vaidlusaluste sõidukite klassifitseerimisest kallurautodena alamrubriigi 870410 mõttes, on asjaolu, et nimetatud kallurautod on kavandatud kasutamiseks mitte üksnes väljaspool teedevõrku, vaid ka avalikel, kõva kattega teedel.

32

KN-i alamrubriigi 870410 sõnastusest tuleneb, et see on erirubriik sõidukite jaoks, mis on kasutatavad eriotstarbel, nimelt erinevate materjalide peale- ja mahalaadimiseks väljaspool teedevõrku. Muud kaubaveoks mõeldud sõidukite kategooriad kuuluvad üldiste alamrubriikide alla, milles neid eristatakse mitte üksnes kasutusotstarbe, vaid ka nimetatud sõidukite spetsiaalsete tehniliste omaduste alusel. Nagu ka kohtujurist Stix-Hackl eespool viidatud kohtuasjas DFDS tehtud ettepaneku punktis 33 märkis, järeldub sellest, et kallurautode klassifitseerimisel KN-i alamrubriiki 870410 on otsustav kriteerium nende konkreetne eesmärk.

33

Kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide 87041011–87041090 selgitavad märkused kirjeldavad kallurautosid kui sõidukeid, mis on „spetsiaalselt kavandatud liiva, kruusa, mulla, kivide jne veoks ning on mõeldud kivimurdudes, kaevandustes või ehitusplatsidel, teetöödel, lennujaamades ja sadamates kasutamiseks”.

34

HS-i selgitavad märkused, mis puudutavad alamrubriike 8704 ja 870410, kirjeldavad kallureid kui sõidukeid, mis on „reeglina varustatud teedeta maastikul liikumiseks sobivate ratastega ja [mis] võivad töötada pehmel pinnasel” ning mille kiirus ja kasutusala on piiratud, võrreldes sõidukitega, mis on otseselt kavandatud kasutamiseks avalikel, kõva kattega teedel ja üldjuhul varustatud spetsiaalsete rehvidega töötamiseks pehmel pinnasel.

35

Võttes arvesse kallurautodele iseloomulikke omadusi, mis on loetletud KN-i alamrubriigis 870410 ja milleks on eelkõige teedeta maastikul liikumiseks sobivad rattad, spetsiaalsed rehvid töötamiseks pehmel pinnasel, piiratud kiirus ning kasutusala, siis paistab, et sellised sõidukid on põhimõtteliselt mõeldud materjalide vedamiseks kivimurdudes, kaevandustes või ehitusplatsidel, st väljaspool teedevõrku. Sellised omadused eristavad neid teistest kauba vedamiseks mõeldud sõidukitest nii, et erinevalt viimastest on need põhimõtteliselt mõeldud liikumiseks muul pinnasel kui avalikel, kõva kattega teedel.

36

Selleks et klassifitseerida kallurautod KN-i alamrubriiki 870410, peavad nad eeltoodust tulenevalt olema kavandatud materjali veoks ja mahalaadimiseks väljaspool teedevõrku.

37

Küll aga ei tulene ei KN-i alamrubriigi 870410 sõnastusest ega kombineeritud nomenklatuuri ja HS-i selgitavatest märkustest, et nimetatud kallurautod peaksid olema konstrueeritud selliselt, et neid saab kasutada üksnes väljaspool teedevõrku.

38

Vastupidi Madalmaade valitsuse väidetele ei seisne KN-i alamrubriigis 870410 loetletud kallurite põhitunnus mitte asjaolus, et viimaste liikumisvõimalus teedevõrgus peab olema välistatud, vaid selles, et nad oleks põhimõtteliselt kavandatud liikumiseks rohkem või vähem ebatasasel maastikul. Asjaolu, et kallurautod on konstrueeritud selliselt, et neid kasutatakse lisaks ka avalikel, kõva kattega teedel, ei ole seega otsustava tähendusega nende klassifitseerimisel KN-i.

39

Eeltoodust tuleneb, et asjaolu, et kallurauto on kavandatud selliselt, et see on võimeline liikuma mitte üksnes väljaspool teedevõrku, vaid ka avalikel, kõva kattega teedel, ei ole iseenesest piisav, et välistada nimetatud sõiduki klassifitseerimist kallurautona KN-i alamrubriigi 870410 mõttes.

40

Siseriiklike ametiasutuste ülesanne on kontrollida iga üksikjuhtumi puhul ja arvestades kohtuliku kontrolli võimalusega, kas kallurauto on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks esmajärjekorras väljaspool teedevõrku või vastupidi, kas see on põhimõtteliselt kavandatud kasutamiseks avalikel, kõva kattega teedel. Selleks tuleb asjaomase sõiduki kõikide omaduste põhjal kindlaks määrata, kas sellel on olemas põhitunnused, mis on loetletud kombineeritud nomenklatuuri ja HS-i selgitavates märkustes.

41

Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et KN-i alamrubriiki 870410 tuleb tõlgendada nii, et selle alla kuuluvad nimetatud alamrubriigi mõttes sellised kallurautod, mis on spetsiaalselt ja esmajärjekorras kavandatud kasutamiseks väljaspool avalikke, kõva kattega teid. Asjaolu, et kallurautodel on omadused, mis võimaldavad neil liikuda lisaks ka avalikel, kõva kattega teedel, ei takista nende klassifitseerimist kallurautodena selle alamrubriigi mõttes.

42

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, mida on muudetud komisjoni26. oktoobri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2261/98, I lisas sisalduva kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 870410 tuleb tõlgendada nii, et selle alla kuuluvad nimetatud alamrubriigi mõttes sellised kallurautod, mis on spetsiaalselt ja esmajärjekorras kavandatud kasutamiseks väljaspool avalikke, kõva kattega teid. Asjaolu, et kallurautodel on omadused, mis võimaldavad neil liikuda lisaks ka avalikel, kõva kattega teedel, ei takista nende klassifitseerimist kallurautodena selle alamrubriigi mõttes.