—

Jan De Nul NV, esindaja: Rechtsanwalt W. Meven,

—

Hauptzollamt Oldenburg, esindaja: A. Gessler,

—

Belgia valitsus, esindaja: A. Hubert,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: W. Mölls,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/81/EMÜ mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, lk 12), mida on muudetud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta direktiiviga 94/74/EÜ (EÜT L 365, lk 46; ELT eriväljaanne 09/01, lk 264; edaspidi „direktiiv 92/81”), artikli 8 lõike 1 punkti c esimest lõiku.

2

Eelotsusetaotlus on esitatud Jan De Nul NV (edaspidi „Jan De Nul”) ja Hauptzollamt Oldenburgi (edaspidi „Hauptzollamt”) vahelises kohtuasjas, mis puudutab viimase keeldumist vabastada mineraalõlide aktsiisimaksust (edaspidi „maks”) mineraalõli teatud kogused, mida kasutatakse põhjasüvendajas.

3

Direktiivi 92/81 artikli 8 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.   Lisaks sellele, mis on direktiivi 92/12/EMÜ üldsätetes ette nähtud aktsiisiga maksustatavate toodete maksust vabastamise kohta teataval kasutuseesmärgil, peavad liikmesriigid ühtlustatud aktsiisimaksust vabastama järgnevalt loetletud tooted tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada aktsiisivabastuse korrektne ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisi tasumisest hoidumine, tasumise vältimine ja muud kuritarvitused:

[…]

[…]

2.   Muudest ühenduse sätetest olenemata võivad liikmesriigid anda täieliku või osalise aktsiisivabastuse või vähendada aktsiisi määra maksude õigsuse kontrollimise alla kuuluvate mineraalõlide või muude samaks otstarbeks ette nähtud toodete puhul:

[…]

4

Saksamaal on mineraalõlide maksust vabastamisega seotud siseriiklikud õigusnormid sätestatud 21. detsembri 1992. aasta mineraalõlimaksu seaduses (Mineralölsteuergesetz, BGBl. 1992 I, lk 2150 ja 2185; edaspidi „MinöStG”) ja 15. septembri 1993. aasta mineraalõlimaksu seaduse rakendusmääruses (Mineralölsteuer-Durchführungsverordnung, BGBl. 1993 I, lk 1602).

5

MinöStG-i § 4 lõike 1 punkt 4 sätestab, et mineraalõli võib kasutada maksuvabalt, näiteks mootorikütusena või kütteõlina laevadel, mida kasutatakse üksnes kaubanduslikuks meresõiduks ja sellega seotud abiteenusteks, nagu lootsimine, pukseerimine ja muud analoogsed teenused, või oma nimel teostatavates vedudes, samuti sõjalaevadel ja ametiasutuste laevadel ning merepääste ja erialaselt kasutatavatel kalalaevadel, kui nimetatud seaduse § 12 ei sätesta teisiti.

6

MinöStG-i § 31 lõike 2 punktis 5 ette nähtud seadusandliku volitusnormi alusel jättis reguleeriv asutus mineraalõlimaksu seaduse rakendusmääruse § 17 lõike 5 punktis 2 teatud tüüpi ujuvkonstruktsioonid välja mõiste „laevad” alla MinöStG-i § 4 lõike 1 punkti 4 tähenduses. Nii ei käsitleta ekskavaatoreid, ujuvkraanasid ja viljatõstukeid laevadena selle sätte tähenduses, nii et nende pardal kütusena ja küttena kasutatavatele kütteainetele ei saa maksuvabastust kohaldada.

7

Jan De Nul, kes on põhikohtuasja hageja ja kes tegeleb vesiehitustöödega, taotles teatud mineraalõlikoguste maksust vabastamist, mida kasutati alates 19. oktoobrist kuni 17. detsembrini 1999 Hamburgi ja Cuxhaveni vahel asuval Elbel toimunud põhjasüvendustööde käigus põhjasüvendajas nimega „Cristoforo Colombo”, mille veeväljasurve on 10062 tonni.

8

Põhjasüvendaja abil pumbatakse veekogu põhjast liiva, kruusa ja teisi materjale, mis suunatakse koos pumbatud veega süvendaja trümmidesse. Hiljem veetakse need ained süvendusheitmete kogumiskohta, kus toimub trümmide tühjakslaadimine.

9

Jan De Nul deklareeris 3. aprillil 2000 mineraalõli koguseid, mida ta kasutas pumpamistoimingute ja materjali kogumise ajal. Seejärel teatas Hauptzollamt nimetatud äriühingule, et maksu tuleb tasuda ka eespool nimetatud toimingute ajal masina tühisõidul ja viimase töötamisel kasutatud mineraalõli koguselt.

10

Jan De Nuli 15. novembril 2000 koostatud täiendava deklaratsiooni kohaselt tekkis maksuvõlg summas 183127 Saksa marka.

11

Hauptzollamt jättis 3. juuli 2002. aasta otsusega rahuldamata Jan De Nuli 19. detsembri 2000. aasta vaide, milles taotleti nimetatud summa vähendamist. Nimetatud äriühing esitas 2. augustil 2002 Finanzgericht Hamburgile hagi, milles taotles nende mineraalõlikoguste maksust vabastamist, mida ta kasutas mitte süvendaja põhitegevuse enda puhul, vaid süvendaja tühisõidul.

12

Jan De Nul väidab eelotsusetaotluse esitanud kohtus, et põhjasüvendaja tegevus tuleb samastada kaubanduslikuks meresõiduks mõeldud eriotstarbelise laeva tegevusega, mille mootorikütuse tarbimisele kohaldatakse direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 1 punktis c ette nähtud maksuvabastust, ja seda sõltumata süvenduseks teostatud sõidu eesmärgist.

13

Hauptzollamt väidab samas kohtus, et ala, millel põhjasüvendustöid teostati, kujutab endast laevatatavat siseveeteed, mistõttu direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 2 punktis b ette nähtud maksuvabastus, mida liikmesriigid võivad kohaldada, kuulub siseriiklike seadusandlike ametivõimude pädevusse.

14

Võttes arvesse Bundesfinanzhofi 3. veebruari 2004. aasta otsust, muutis Hauptzollamt 27. detsembri 2004. aasta parandusteates 15. novembri 2000. aasta deklaratsiooni ning möönis, et põhjasüvendaja tühisõidul tarbitud mineraalõli tuleb MinöStG-i § 4 lõike 1 punkti 4 alusel maksust vabastada. Seejärel vähendati maksuvõlga 164372 Saksa margani.

15

Põhikohtuasja pooled olid seega ühel nõul, et hagi alus on ära langenud selles osas, mis puudutab neid maksubaasi elemente, mis tõid kaasa maksusumma vähendamise ning et vaidlus piirdub seetõttu küsimusega, kas Jan De Nul on kohustatud tasuma maksu süvendustööde käigus tarvitatud mineraalõli kogustelt.

16

Kuna Finanzgericht Hamburg leidis, et neil asjaoludel sõltub tema poolt menetletavas kohtuasjas tehtav otsus mõiste „sõitmine ühenduse territoriaalvetes” tõlgendamisest, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

17

Oma esimese küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kuidas tuleb tõlgendada mõistet „ühenduse territoriaalveed” direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 1 punkti c esimese lõigu tähenduses võrreldes sama artikli lõike 2 punktis b toodud mõistega „laevatatavad siseveeteed”.

18

Esitatud küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt meenutada, et nimetatud direktiiv on vastu võetud EÜ asutamislepingu artikli 99 (nüüd EÜ artikkel 93) alusel, mis annab Euroopa Nõukogule pädevuse otsustada Euroopa Ühenduste Komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt eelkõige nende sätete vastuvõtmise üle, mis puudutavad aktsiisimaksudega seotud õigusaktide ühtlustamist, kui selline ühtlustamine on vajalik siseturu loomise ja toimimise tagamiseks.

19

Ühenduse tasandil ühtlustatud aktsiisimaksude struktuuri raames näeb direktiiv 92/81 artikli 8 lõikes 1 ette rea kohustuslikke aktsiisivabastusi, mille kohaldamisalasse kuuluvad mineraalõlid, mida tarnitakse kasutamiseks mootorikütusena ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks, sealhulgas kalapüügiks, välja arvatud eraomanduses olevate lõbusõidulaevade jaoks.

20

Seoses lõike 1 punktis c esineva mõistega „ühenduse territoriaalveed”, mille määratlust ei ole antud, tuleb märkida, et ühenduse õigusnormi tõlgendamiseks tuleb arvesse võtta mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on (vt 7. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas C-17/03: VEMW jt, EKL 2005, lk I-4983, punkt 41 ja viidatud kohtupraktika).

21

Selle kohta tuleneb direktiivi 92/81 põhjendustest 3 ja 5, et ühest küljest on direktiivi eesmärk määratleda nende mineraalõlitoodete ühtlustatud mõisted, mis kuuluvad aktsiisimaksude üldisse süsteemi ning teisest küljest tuleb ühenduse tasandil ette näha teatavad kohustuslikud aktsiisivabastused (vt 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-389/02: Deutsche See-Bestattungs-Genossenschaft, EKL 2004, lk I-3537, punktid 17 ja 18). Samuti tuleneb nii nimetatud põhjendustest kui direktiivi 92/81 pealkirjast, et selliste ühtlustatud mõistete ja ette nähtud aktsiisivabastuste eesmärk on kaasa aidata siseturu loomisele ja nõuetekohasele toimimisele ning kehtestada ühenduse tasandil mineraalõlide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustatud süsteem.

22

Järelikult tuleb direktiivis 92/81 käsitletud toodetega seotud mõisteid ja neile toodetele kohaldatavat aktsiisivabastust tõlgendada autonoomselt, arvestades kõnealuste sätete sõnastust ning direktiiviga taotletavaid eesmärke (vt eespool viidatud kohtuotsus Deutsche See-Bestattungs-Genossenschaft, punkt 19).

23

Selline autonoomne tõlgendamine on eriti oluline seetõttu, et direktiivi 92/81 artikli 8 lõige 1 näeb liikmesriikidele ette kohustuse mitte maksustada ühtlustatud aktsiisimaksuga mineraalõlid, mida tarnitakse kasutamiseks kütusena selles sättes viidatud teatavates tegevustes (vt 10. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-346/97: Braathens, EKL 1999, lk I-3419, punkt 31, ja eespool viidatud kohtuotsus Deutsche See-Bestattungs-Genossenschaft, punkt 20). Seega, iga siseriiklikul tasandil antav tõlgendus, mis erineb direktiivis 92/81 ette nähtud aktsiisist vabastamise kohustustest, mitte üksnes ei kahjusta ühenduse õigusnormide ühtlustamise eesmärki ja õiguskindlust, vaid võib kaasa tuua asjaomaste ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise (vt eespool viidatud kohtuotsus Deutsche See-Bestattungs-Genossenschaft, punkt 21).

24

Nimetatud sättega seoses tuleb märkida, et mineraalõlide, mida kasutatakse mootorikütusena ühenduse territoriaalvetes sõitmiseks, kohustusliku aktsiisist vabastamise eesmärk on lihtsustada ühendusesisest kaubandust, eelkõige nende kaupade ja teenuste vaba liikumist, mis toimub nimetatud territoriaalvetes.

25

Ühenduse seadusandja soovis kõnesoleva aktsiisivabastusega kaasa aidata transpordiettevõtjate või muude territoriaalvesi kasutavate ettevõtjate tegutsemisele kohaldatavate teatavate maksustamistingimuste võrdsuse osas.

26

Sellest tuleneb, et mõistest „ühenduse territoriaalveed” tuleb aru saada nii, et see hõlmab kõiki territoriaalvesi, mida tavaliselt kasutatakse kaubanduslikuks meresõiduks. Nimetatud sõitmine hõlmab kõiki, sealhulgas suurima veeväljasurvega merelaevu.

27

Muu hulgas võimaldab komisjoni väitel üksnes taoline tõlgendus tagada ühenduses asuvate meresadamate vahelise majandustingimuste võrdsuse, sõltumata iga sadama geograafilisest asukohast neile lähima ranniku suhtes, kus eespool mainitud tegevust alustatakse.

28

Viimasena tuleb märkida, et direktiivi 92/81 eesmärk on ka tagada mineraalõlide vaba liikumine siseturul ja vältida konkurentsimoonutusi, mille võib kaasa tuua asjaolu, et aktsiisimaksude struktuur on liikmesriigiti erinev (vt 29. aprilli 2004. aasta otsus C-240/01: komisjon vs. Saksamaa, EKL 2004, lk I-4733, punktid 39 ja 44).

29

Neil asjaoludel ei saa direktiivi 92/81 artikli 8 lõikega 2 kehtestatud süsteemi, mis puudutab võimalikku liikmesriikide poolt täieliku või osalise aktsiisivabastuse andmist või aktsiisi määra vähendamist maksude õigsuse kontrollimise alla kuuluvate mineraalõlide puhul, ja eelkõige nimetatud lõike 2 punktis b märgitud mõistet„laevatatavad siseveeteed”, pidada määravaks tõlgendamiskriteeriumiks nimetatud artikli lõikes 1 ette nähtud kohustuslike maksuvabastuste ulatuse osas.

30

On selge, et laevad, mis on sobivad teostama kaubanduslikku meresõitu territoriaalvetes, võivad seda teha kuni vastava meresadamani ka teatud laevatatavatel siseveeteedel, hoolimata sellest, et viimased ei asu rannikul. Kui pidada selliselt teostatud sõitmist kohustusliku aktsiisivabastuse kohaldamisalast väljapoole kuuluvaks hetkest, mil see toimub siseveeteedel meresadamate suunas, kahjustaks see ühendusesisest kaubandust, kuna taoline väljajätmine, mis paneb selle sõitmisega seotud asjaomased ettevõtjad ebasoodsasse olukorda, võib kaasa tuua selle, et osa mereliiklusest suunataks neist sadamatest mööda. Sedasi pannakse nimetatud ettevõtjad ebasoodsasse olukorda võrreldes teistes rannikul asuvates sadamates tegutsevate ettevõtjatega.

31

Niisiis saab direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 2 punktis b ette nähtud vabatahtlikul süsteemil olla vaid kõrvaline olemus, mis tähendab, et seda saab kohaldada siseveeteedel sõitmisele üksnes siis, kui see toimub väljaspool territoriaalvesi, kus kaubanduslikku meresõitu võib teostada.

32

Järelikult tuleb esimesele küsimusele vastata, et mõistele „ühenduse territoriaalveed” direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 1 punkti c esimese lõigu tähenduses vastavad kõik veed, mida saavad kasutada kõik merelaevad, sealhulgas suurima veeväljasurvega merelaevad, mis on sobivad territoriaalvetes kaubandusliku meresõidu teostamiseks.

33

Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib teise küsimusega sisuliselt seda, kas põhjasüvendaja kasutamisega seotud teatud toiminguid saab käsitleda sellistena, mis vastavad mõistele „sõitmine” direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 1 punkti c esimese lõigu tähenduses.

34

Kuna Jan De Nul nõustus, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 15, et pumpamistoiminguteks ja materjali kogumiseks tarbitud mineraalõlikogused maksustatakse aktsiisiga, piirdub põhikohtuasjas pooltevaheline vaidlus küsimusega, kas süvendustööde käigus tarbitud mineraalõlikogustele võib kohaldada selles sättes ette nähtud aktsiisivabastust.

35

Samuti tuleneb eelotsusetaotlusest, et mineraalõlide tarbimine põhjasüvendaja tühisõidu ajal leiti kuuluvat aktsiisimaksudest vabastamise kohaldamisalasse.

36

Mis puudutab mõistet „sõitmine” direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 1 punkti c esimese lõigu tähenduses, siis on Euroopa Kohus eespool viidatud kohtuotsuse Deutsche See-Bestattungs-Genossenschaft punktis 23 leidnud, et igasugune kaubanduslikul eesmärgil teostatav sõitmine kuulub selles sättes ette nähtud ühtlustatud aktsiisimaksude kohaldamisalasse. Euroopa Kohus täpsustas nimetatud kohtuotsuse punktis 25, et sama säte ei tee vahet kõnealuse sõitmise eesmärkidel, kuna konkurentsimoonutused, mida nimetatud direktiivi sätetega soovitakse vältida, võivad kaasneda vaatamata sellele, milline on kõnesoleva kaubandusliku sõitmise laad.

37

Seega tuleneb eespool viidatud kohtuotsusest Deutsche See-Bestattungs-Genossenschaft, et sõidu eesmärgil ei ole tähtsust, kui tegemist on sõitmisega, mis hõlmab teenuste osutamist tasu eest.

38

Mis puudutab põhikohtuasja, siis on teada, et põhjasüvendajas on mootorisüsteem, mis võimaldab tal iseseisvalt navigeerida. Sellel mootoril on järelikult olemas sõitmiseks vajalikud tehnilised tunnused, mis võimaldavad taoliste teenuste osutamist.

39

Nagu rõhutati käesoleva kohtuotsuse punktis 29, piisab direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 2 punktis g ette nähtud süsteemi puhul, mille kohaselt võivad liikmesriigid anda täieliku või osalise aktsiisivabastuse või vähendada aktsiisi määra mineraalõlide puhul, mida kasutatakse laevatatavate veeteede ja sadamate süvendustöödel, selle märkimisest, et liikmesriikidele antud aktsiisist vabastamise valikuvabadus ei mõjuta sama artikli lõike 1 tõlgendust.

40

Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata, et põhjasüvendaja pumpamistoimingute ja materjali kogumise käigus tehtud tööd, st süvendustööde tegemiseks vajalikud veod, kuuluvad mõiste „sõitmine” alla direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 1 punkti c esimese lõigu tähenduses.

41

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: