Õigusaktide ühtlustamine – Toidu märgistamine, esitlemine ja reklaam – Direktiiv 2000/13
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13, artiklid 2, 3 ja 12)
Direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikleid 2, 3 ja 12 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis annavad võimaluse pidada selles liikmesriigis asuvat ettevõtjat, kes turustab teises liikmesriigis asuva ettevõtja töötlemata kujul tarnitavat alkohoolset jooki nimetatud direktiivi artikli 1 tähenduses, vastutavaks ametivõimude poolt tuvastatud eelnimetatud õigusnormide rikkumise eest, mis seisneb selles, et alkoholi mahuprotsent, mille tootja on asjaomase toote etiketil esitanud, ei vasta toote alkoholisisaldusele, ja järelikult võimaldavad ettevõtjat karistada haldustrahviga isegi ainult seetõttu, et ta on lihtsalt turustajana müünud toodet, mida talle on tarninud tootja.
Siseriiklikud õigusnormid, millega pannakse nimetatud märgistamise kohustuse rikkumise korral vastutus mitte ainult tootjale, vaid ka turustajale, ei kahjusta mitte mingil moel selle direktiiviga kavandatud tulemuste saavutamist. Vastupidi, selline õigusakt osas, milles määratletakse lai ettevõtjate ring, keda võib direktiivi 2000/13 märgistamise rikkumiste eest vastutavaks pidada, on ilmselgelt direktiivis sätestatud toiduainete lõpptarbijate kaitse ja teavitamise eesmärki arvestav.
Lisaks tuleb siseriiklikus õiguses põhimõtteliselt kehtestada kord, mille alusel turustajat võib pidada vastutavaks direktiivi 2000/13 artiklites 2, 3 ja 12 sätestatud märgistuse kohustuse rikkumise eest, ja eelkõige kehtestada erinevate asjaomaste toiduainete turuleviimisega tegelevate ettevõtjate vastutuse jaotumise reeglid.
(vt punktid 49, 50, 59, 60 ja resolutiivosa)