Kohtuasi C-273/05 P

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

versus

Celltech R&D Ltd

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c — Sõnamärgi CELLTECH taotlus — Absoluutsed keeldumispõhjused — Eristusvõime puudumine — Kirjeldav iseloom”

Kohtujurist E. Sharpstoni ettepanek, esitatud 14. detsembril 2006   I - 2886

Euroopa Kohtu otsus (esimene koda), 19. aprill 2007   I - 2912

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus – Väited, millega vaidlustatakse üksnes Esimese Astme Kohtu antud õiguslikku hinnangut vaidlustatud kohtuotsuses – Vastuvõetavus

2. Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Ulatus

   (EÜ artikkel 225, Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 58, nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 74)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba omadusi

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt c)

1.  Kui poolel oleks õigus esitada esmakordselt Euroopa Kohtus väiteid, mida ta ei ole esitanud Esimese Astme Kohtus, oleks tal õigus Esimese Astme Kohtus arutatud asjaga võrreldes laiendada kohtuasja ulatust Euroopa Kohtus, kellel on apellatsioonimenetluses piiratud pädevus. Apellatsioonimenetluses piirdub Euroopa Kohtu pädevus Esimese Astme Kohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega.

   Kuna esiteks keeldus Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoda taotletavat kaubamärki registreerimast, tuginedes üksnes määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punktile b, ning kuivõrd teiseks toetuti vaidlusaluse otsuse peale Esimese Astme Kohtule esitatud hagis sama sätte rikkumisele, siis tekkis alles apellatsioonimenetluses võimalus vaidlustada nimetatud artikli 7 lõike 1 punkti c tõlgendust, millest Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuses lähtus selleks, et tühistada vaidlusalune otsus. Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustatakse üksnes Esimese Astme Kohtu antud õiguslikku hinnangut vaidlustatud kohtuotsuses, siis tuleb apellatsioonkaebus, milles heidetakse ette määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumist, tunnistada vastuvõetavaks.

   (vt punktid 21–24)

2.  Vastavalt määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõikele 1 peavad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendid) kontrollijad ja edasikaebamise korral ühtlustamisameti apellatsioonikojad kontrollima faktilisi asjaolusid omal algatusel, et teha kindlaks, kas üks või teine sama määruse artiklis 7 toodud registreerimisest keeldumise põhjus käib selle kaubamärgi kohta, mille registreerimist taotletakse. Eelnevast järeldub, et ühtlustamisameti pädevad organid võivad oma otsused rajada faktilistele asjaoludele, millele taotluse esitaja ei ole tuginenud. Kuigi põhimõtteliselt peavad need organid oma otsustes tõendama selliste faktiliste asjaolude paikapidavust, ei ole selleks vajadust, kui tuginetakse asjaoludele, mis on üldtuntud. Tuvastades, kas tegemist on üldtuntud faktidega, hindab Esimese Astme Kohus siiski faktilisi asjaolusid, mis, välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei kuulu Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele.

   (vt punktid 38, 39 ja 45)

3.  Selleks et kaubamärki, mille moodustab sõna, mis on kombineeritud mitmest koostisosast, saaks pidada kirjeldavaks määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes, ei piisa, kui selle iga osa on kirjeldav. Sõna ise peab olema kirjeldav. Üldjuhul on osade, millest igaüks kirjeldab kauba või teenuse omadust, mille jaoks registreerimist taotletakse, lihtne kombinatsioon ise neid omadusi kirjeldav nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses.

   Selline kombinatsioon ei ole siiski nimetatud sätte tähenduses kirjeldav juhul, kui ta loob sellise mulje, mis on piisavalt erinev sellest, mis tuleneb selle moodustavate osade lihtsast ühendamisest. Seega võib sõnadest koosneva kaubamärgi korral hinnata võimalikku kirjeldavat iseloomu küll osaliselt iga selle osa kohta eraldi, ent lõplik hinnang peab igal juhul lähtuma nende osade moodustatavast tervikust. Sellest lähtudes ei saa nõustuda sellega, et kaubamärki moodustava iga osa eelnev analüüs on kohustuslik. Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikojad – ja edasikaebamise korral Esimese Astme Kohus – peavad hindama kaubamärgi kirjeldavat iseloomu tervikuna.

   (vt punktid 76–80)