Kohtuasi C‑214/05 P
Sergio Rossi SpA
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b – Segiajamise tõenäosus – Sõnamärk „SISSI ROSSI” – Varasema sõnamärgi „MISS ROSSI” omaniku vastulause – Esimest korda kohtuistungil tõstatatud argumendid – Tõendid
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Apellatsioonkaebus – Väited – Korrakohaselt esitatud tõendite väär hindamine – Vastuvõetamatus, välja arvatud tõendite tähenduse moonutamise korral
(EÜ artikkel 225, Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)
2. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded
(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
3. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 63 ja artikli 74 lõige 1)
1. Esimese Astme Kohus on pädev hindama talle esitatud tõendite väärtust. Kuigi Esimese Astme Kohus ei pea oma hinnangut iga talle esitatud tõendi kohta otsesõnu põhjendama, peab ta põhistama otsust nii, et Euroopa Kohtul oleks võimalik teostada kohtulikku kontrolli, seda eelkõige selleks, et võimaldada Euroopa Kohtul kontrollida Esimese Astme Kohtule esitatud tõendite tähenduse võimalikku moonutamist.
Peale selle on Esimese Astme Kohtul lubatud faktilistele asjaoludele antava sõltumatu hinnangu andmisel arvesse võtta seda, et üks pool ei ole teatud asjaoludele tuginenud.
(vt punktid 22 ja 23)
2. Esimese Astme Kohus peab jätma vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagiavalduse nõude, mis talle esitati, ilma et selle hagiavalduse tekstist endast nähtuksid ühtselt ja arusaadavalt faktilised ja õiguslikud asjaolud, millel see nõue põhineb. Sellest tuleneb, et nende asjaolude puudumist hagiavalduses ei saa korrigeerida nende esitamisega kohtuistungil.
(vt punkt 37)
3. Ühest küljest nähtub määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artiklist 63, et Esimese Astme Kohus võib Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuse tühistada või muuta üksnes pädevuse puudumise, olulise menetlusnormi rikkumise, EÜ asutamislepingu, määruse nr 40/94 või nende rakendusnormide rikkumise või võimu kuritarvitamise tõttu. Niisiis piirdub selle otsuse üle teostatav ühenduse kohtu kontroll selle õiguspärasuse kontrolliga ning selle esemeks ei ole seega ühtlustamisameti instantside poolt kontrollitud faktilistele asjaoludele uue hinnangu andmine.
Teisest küljest tuleneb sama määruse artikli 74 lõikest 1, et registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub ühtlustamisamet kontrollimisel siiski osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.
Kuna ühtlustamisamet ei saa arvesse võtta faktilisi asjaolusid, mida pooled ei ole temale esitanud, ei saa ühtlustamisameti otsuste õiguspärasust nende faktide alusel vaidlustada. Seega ei saa ka Esimese Astme Kohus nende faktiliste asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid arvesse võtta.
(vt punktid 50–52)
EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
18. juuli 2006(*)
Apellatsioonkaebus – Ühenduse kaubamärk – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b – Segiajamise tõenäosus – Sõnamärk „SISSI ROSSI” – Varasema sõnamärgi „MISS ROSSI” omaniku vastulause – Esimest korda kohtuistungil tõstatatud argumendid – Tõendid
Kohtuasjas C-214/05 P,
mille ese on 10. mail 2005 Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel esitatud apellatsioonkaebus,
Sergio Rossi SpA, asukoht San Mauro Pascoli (Itaalia), esindaja: advokaat A. Ruo,
apellatsioonkaebuse esitaja,
teised menetlusosalised:
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: O. Montalto ja P. Bullock,
kostja Esimese Astme Kohtus,
Sissi Rossi Srl, asukoht Castenaso di Villanova (Itaalia), esindaja: advokaat S. Verea,
menetlusse astuja Esimese Astme Kohtus,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees A. Rosas, kohtunikud J. Malenovský (ettekandja), J.‑P. Puissochet, A. Borg Barthet ja A. Ó Caoimh,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: R. Grass,
arvestades kirjalikku menetlust,
olles 16. märtsi 2006. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Sergio Rossi SpA palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑169/03: Sergio Rossi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk II-685; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega jäeti rahuldamata kaebus, milles paluti tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) esimese apellatsioonikoja 28. veebruari 2003. aasta otsus (asi R 569/2002‑1; edaspidi „vaidlusalune otsus”), mis on tehtud Calzaturificio Rossi SpA, kelle asemele astus Sergio Rossi SpA, ja Sissi Rossi Srl vahelises vastulausemenetluses.
Õiguslik raamistik
2 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõige 1 sätestab:
„Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 21 nimetatud hagiavalduses tuleb märkida:
[…]
c) hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest;
d) hageja nõuded;
e) tõendid, juhul kui neid esitatakse.”
3 Sama kodukorra artikli 48 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud:
„Menetluse käigus ei või esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.”
4 Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikli 8 lõige 1 sätestab:
„Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:
[…]
b) kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga.”
5 Määruse nr 40/94 artiklis 73 on sätestatud:
„Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.”
6 Sama määruse artiklis 74 on sätestatud:
„1. Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.
2. Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.”
Vaidluse taust
7 Esimese Astme Kohus kirjeldas vaidluse tausta järgnevalt:
„1 [Sissi Rossi Srl (edaspidi „Sissi Rossi”)] esitas 1. juunil 1998 [ühtlustamisametile] […] [määruse nr 40/94] […] alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärgina paluti registreerida sõnamärk SISSI ROSSI.
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja muudetud kujul) klassi 18 ning need vastavad järgmisele kirjeldusele: „nahk, kunstnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikirstud; päikese- ja vihmavarjud, jalutuskepid; piitsad, hobuseriistad ja sadulsepatooted”.
[…]
5 Äriühing Calzaturificio Rossi SpA esitas 21. mail 1999 määruse nr 40/94 artikli 42 lõikele 1 toetudes vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele kaupade „nahk, kunstnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikirstud” jaoks.
6 Vastulause toetub Itaalias 11. novembril 1991 registreeritud sõnamärgile MISS ROSSI (nr 553 016) ning samal kuupäeval registreeritud rahvusvahelisele kaubamärgile MISS ROSSI (nr 577 643), mis hakkas kehtima Prantsusmaal. Nimetatud varasemate kaubamärkidega on kaitstud Nizza kokkuleppe klassi 25 (jalatsid) kuuluvad kaubad.
[…]
8 Äriühingu Calzaturificio Rossi SpA omandamise kaudu toimunud ühinemise tulemusena, mis on dokumenteeritud 22. novembri 2000. aasta notariaalselt kinnitatud aktiga, sai hageja, nüüdsest nimega Sergio Rossi SpA, varasemate kaubamärkide omanikuks.
9 Vastulausete osakond jättis 30. aprilli 2002. aasta otsusega registreerimise taotluse kõikide vastulauses loetletud kaupade osas rahuldamata. Sisuliselt leidis ta, et hageja esitas varasemate kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta tõendeid vaid „naistekingade” osas ning et need kaubad ja teisalt kaubamärgi taotluses sisalduvad kaubad „nahk, kunstnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid, reisikirstud” olid sarnased. Lisaks järeldas vastulausete osakond, et Prantsuse tarbijate silmis olid tähised sarnased.
10 [Sissi Rossi] esitas 28. juunil 2002 ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
11 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda tühistas [vaidlusaluse otsusega] vastulausete osakonna otsuse ning jättis vastulause rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis sisuliselt, et kõnealused tähised olid vähesel määral sarnased. Sellele lisaks leidis ta pärast kõnealuste kaupade müügikohtade, otstarbe ning olemuse võrdlevat analüüsi, et kaupadel oli erinevusi palju rohkem kui üksikuid sarnasusi. Apellatsioonikoda uuris väidet, mille kohaselt „naistekingad” ja „naistekotid” olid sarnased seetõttu, et nimetatud kaubad täiendavad üksteist, ning lükkas selle ümber. Seetõttu ei esine tema arvates segiajamise tõenäosust määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses.”
Menetlus Esimese Astme Kohtus ja vaidlustatud kohtuotsus
8 Sergio Rossi SpA esitas 12. mail 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega vaidlusaluse otsuse peale hagi ning palus esimese võimalusena selle täies mahus tühistamist ja teise võimalusena tühistamist osas, milles on tuvastatud, et kaupu „naistekotid” ja „naistekingad” tähistavate kaubamärkide, sh sõnamärk MISS ROSSI, segiajamine pole tõenäoline.
9 Esimese Astme Kohus keeldus vaidlustatud kohtuotsuses esmalt arvesse võtmast teatud tõendeid – sealhulgas meediaväljaannete artiklid, reklaamid ning Interneti-lehekülgede fotod –, mis Sergio Rossi SpA esitas oma väite toetuseks, mille kohaselt naistekingad ja naistekotid on sarnased kaubad ja seetõttu ei esitatud neid dokumente ühtlustamisameti haldusmenetluse käigus.
10 Vaidlusaluse otsuse tühistamise nõude kohta otsustas Esimese Astme Kohus, et peamine nõue tuleb jätta rahuldamata ning käsitleda tuleb üksnes lisavõimalusena esitatud nõuet. Esimese Astme Kohus märkis esmalt, et temale esitatud hagiavaldusest, eelkõige selle esimesest nõudest, samuti hageja suulisest avaldusest tuleneb, et tema arvates on kõik vastulauses viidatud kaubad, s.o ühelt poolt kaubad „nahk ja kunstnahk, ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; loomanahad; reisikohvrid ja reisikirstud” ja teiselt poolt varasemate kaubamärkidega kaitstud kaubad „naistekingad” sarnased. Ta leidis siiski, et nimetatud hagiavalduses esitatud argumendid viitasid üksnes „naistekottidele” ja „naistekingadele”. Kuna puuduvad vastuväited apellatsioonikoja järeldusele, mille kohaselt ei ole kaubad, nagu ühelt poolt „nahk, kunstnahk; loomanahad; reisikohvrid ja reisikirstud” ja teiselt poolt „naistekingad” sarnased, leidis Esimese Astme Kohus, et ta ei pea nimetatud kaupade väidetaval sarnasusel põhinevat väidet kontrollima.
11 Peale selle otsustas Esimese Astme Kohus, et üldine viide hageja poolt ühtlustamisameti menetluses tehtud märkustele ei saa asendada puuduvat argumentatsiooni hagiavalduses. Lõpetuseks märkis Esimese Astme Kohus, et väite, et nimetatud kaupu turustatakse samu kanaleid pidi ning et nende tootmismaterjal on sama, esitas hageja alles kohtuistungil ning seega hilinenult.
12 Seejärel kontrollis Esimese Astme Kohus sarnasust kaupade „naistekotid”, mis on märgitud ühenduse kaubamärgi taotluses, ning varasemate kaubamärkidega kaitstud „naistekingad” vahel, samuti asjaomaste tähiste sarnasust, ning leidis, et asjaomaseid kaubamärke ei saa omavahel segi ajada. Sellest tulenevalt jättis ta hagi rahuldamata.
Poolte nõuded
13 Apellatsioonkaebuse esitaja palub Euroopa Kohtul:
– esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna;
– teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, mis puudutab kaubamärgi „SISSI ROSSI” registreerimist selliste kaupade nagu „nahk ja kunstnahk” jaoks;
– kui on tunnustatud apellatsioonkaebuse esitaja õigust esitada tõendeid, tühistada kolmanda võimalusena vaidlustatud kohtuotsus tervikuna ja saata asi tagasi Esimese Astme Kohtusse viimase poolt vastuvõetamatuks tunnistatud tõendite kontrollimiseks või alternatiivse võimalusena ning määruse nr 40/94 artiklis 73 ette nähtud õiguse olla ära kuulatud alusel saata asi tagasi ühtlustamisameti apellatsioonikojale apellatsioonkaebuse esitaja ärakuulamiseks tähtaja määramiseks, ning
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
14 Ühtlustamisamet ja Sissi Rossi paluvad Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellatsioonkaebuse esitajalt.
Apellatsioonkaebus
15 Apellatsioonkaebuse esitaja esitab oma vaidlustatud kohtuotsuse tühistamisele suunatud nõuete toetuseks kolm väidet. Esimene ja teine väide põhinevad Esimese Astme Kohtu kodukorra vääral kohaldamisel. Oma kolmandas väites, mis koosneb kahest osast, viitab apellatsioonkaebuse esitaja määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele.
16 Esmalt tuleb kontrollida kolmandat väidet ning seejärel esimest ja teist väidet.
Kolmas väide
Poolte argumendid
17 Kolmanda väite esimeses osas leiab apellatsioonkaebuse esitaja, et Esimese Astme Kohus analüüsis ebaõigesti asjaomaste kaupade vahelist sarnasust ja seega asjaomaste kaupade segiajamise tõenäosust iseloomustavaid selliseid asjassepuutuvaid tegureid, mis tulenevad Euroopa Kohtu praktikast ja mille hulka kuuluvad eelkõige nende kaupade olemus, otstarve, kasutusviis ning see, kas nad on konkureerivad või täiendavad üksteist. Ta viitab selles osas 29. septembri 1998. aasta otsuse kohtuasjas C‑39/97: Canon (EKL 1998, lk I‑5507) punktile 23.
18 Esimese Astme Kohus jättis eelkõige tähelepanuta asjaolu, et asjaomaste kaupade lõpptarbijad on identsed. Peale selle ei võtnud Esimese Astme Kohus nende kaupade otstarbe kriteeriumi kontrollimisel kohaselt arvesse naistekottide ja naistekingade esteetilist funktsiooni: kuna nimetatud kaupu tuleb valida esteetilist külge arvestades, täiendavad need kaubad üksteist. Lisaks leidis Esimese Astme Kohus, et hageja ei olnud ühtlustamisameti menetluses tõendanud, et käsitletavaid kaupu turustatakse tavaliselt samades müügikohtades. Samas ei antud apellatsioonkaebuse esitajale selles menetluses kordagi võimalust esitada selle faktilise asjaolu kohta tõendeid.
19 Kolmanda väite teises osas väidab apellatsioonkaebuse esitaja, et Esimese Astme Kohus hindas vääralt asjaomaste kaupade segiajamise tõenäosust. Ta kinnitab eelkõige, et Esimese Astme Kohtu järeldus näib tulenevat faktilisest asjaolust, et perekonnanimi „Rossi” on Prantsuse tarbijate silmis väga tavaline. See järeldus ei tugine ühelegi objektiivsele tõendile. Apellatsioonkaebuse esitaja arvates on Esimese Astme Kohtu järeldus ekslik, kuna nimetatud perekonnanimi ei ole Prantsuse territooriumil levinud ja tuletab meelde itaalia perekonnanime. Peale selle võib kaubamärk pärineda isegi levinud perekonnanimest ning seega olla asjassepuutuvate kaupade eristavaks tunnuseks. Järelikult ei saa perekonnanime „Rossi” lugeda Prantsuse territooriumil vähem eristavaks. Tuleb asuda seisukohale, et sellel on tugev eristusvõime. Lõpetuseks ei saanud Esimese Astme Kohus tugineda asjaolule, et „hageja ei ole väitnud, nagu oleks sõna „Rossi” tähise domineeriv element”, kuna hageja ei ole väitnud vastupidist.
20 Sissi Rossi leiab, et apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustab tegelikult ainult Esimese Astme Kohtu antud hinnangu faktilistele asjaoludele, vaidlustamata Esimese Astme Kohtu seisukohtade sisulist õigsust, nii et käesolev väide ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse.
21 Ühtlustamisamet ja teise võimalusena Sissi Rossi väidavad samuti, et apellatsioonkaebuse esitaja vastuväited on põhjendamata.
Euroopa Kohtu hinnang
22 Kolmanda väite teise osa kohta piisab, kui meelde tuletada, et vaid Esimese Astme Kohus on pädev hindama talle esitatud tõendite väärtust ja ta ei pea oma hinnangut iga talle esitatud tõendi kohta otsesõnu põhjendama. Esimese Astme Kohus peab põhistama otsust nii, et Euroopa Kohtul oleks võimalik teostada kohtulikku kontrolli, seda eelkõige selleks, et võimaldada Euroopa Kohtul kontrollida Esimese Astme Kohtule esitatud tõendite tähenduse võimalikku moonutamist (vt selle kohta 12. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑198/03 P: komisjon vs. CEVA ja Pfizer, EKL 2005, lk I‑6357, punkt 50).
23 Peale selle on Esimese Astme Kohtul lubatud faktilistele asjaoludele antava sõltumatu hinnangu andmisel arvesse võtta seda, et üks pool ei ole teatud asjaoludele tuginenud.
24 Esimese Astme Kohus hindas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 69–85 igakülgselt asjaomaste kaubamärkide sarnasust ja segiajamise tõenäosust avalikkuse silmis, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid. Ta põhjendas oma järeldusi õiguslikult piisavalt.
25 Ülejäänud osas püüab apellatsioonkaebuse esitaja, heites Esimese Astme Kohtule ette, et ta hindas ekslikult asjaomaste ja käsitletavate kaupade vahelise sarnasuse hindamisel asjassepuutuvaid tegureid, oma kolmanda väite esimese ja teise osa kaudu saavutada, et Euroopa Kohus asendaks Esimese Astme Kohtu poolt faktilistele asjaoludele antud hinnangu enda omaga.
26 Nagu on sätestatud EÜ artiklis 225 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimeses lõigus, võib Esimese Astme Kohtu otsuste peale edasi kaevata ainult õiguslikes küsimustes. Seega on Esimese Astme Kohtul ainupädevus määratleda ja hinnata antud asjas olulisi faktilisi asjaolusid ning analüüsida tõendeid. Välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei ole kõnealuste faktiliste asjaolude hindamine ja tõendite analüüs seega niisugune õiguslik küsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele (vt 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑104/00 P: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I‑7561, punkt 22, ja 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑37/03 P: BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2005, lk I‑7975, punkt 43).
27 Kuna apellatsioonkaebuse esitaja ei ole välja toonud, et Esimese Astme Kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid oleks moonutatud, tuleb kolmanda väite esimene osa ja teine osa osaliselt jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
28 Järelikult tuleb kolmas väide tervikuna tagasi lükata.
Esimene väide
Poolte argumendid
29 Apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Esimese Astme Kohus on rikkunud oma kodukorra artiklit 81, kuna vaidlustatud kohtuotsust ei ole esimesena esitatud väite tagasilükkamise osas põhjendatud.
30 Esimese Astme Kohus ei oleks tohtinud piirata vaidluse ulatust kaupade „naistekingad”, mis on kaitstud varasemate kaubamärkidega, ja taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupade „naistekotid” vahelise sarnasusega. Esiteks, kuigi tema hagi toetuseks esitatud argumendid Esimese Astme Kohtus käsitlesid peaaegu ainult nimetatud kaupade vahelist sarnasust, oli Esimese Astme Kohtule esitatud hagiavalduse mitmetes punktides viidatud kõikide registreerimistaotluse esemeks oleva kaubamärgiga kaitstud kaupade ning hageja kaupade vahelisele sarnasusele. Teiseks ei oleks tohtinud kohtuistungil esitatud argumente lugeda vastuvõetamatuks Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 tähenduses kui menetluse käigus esitatud väiteid. Tegemist ei ole mitte uute väidete, vaid lihtsalt lisaargumentidega, mis on esitatud nimetatud hagiavalduses esitatud nõuete toetuseks.
31 Sissi Rossi ja ühtlustamisameti arvates piirdus Esimese Astme Kohus oma analüüsis õigesti kaupadega „naistekingad” ja „naistekotid”, kuna ta ei saa asendada menetluspooli ja asuda menetluspoolte argumentide puudumisel kontrollima omal algatusel vaidlusega seotud küsimust. Peale selle, kui hageja viitas kohtuistungil tegelikult muude kui Esimese Astme Kohtu poolt kontrollitud kaupade sarnasusele, tegi ta seda menetluse käigus esimest korda, nii et Esimese Astme Kohus leidis õigesti, et väide esitati hilinenult.
Euroopa Kohtu hinnang
32 Oma pealkirja kohaselt käsitleb esimene väide vaidlustatud kohtuotsuse põhjendamatust osas, mis puudutab Esimese Astme Kohtus esimesena esitatud nõude tagasilükkamist. Apellatsioonkaebusest nähtub siiski, et apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustab tegelikult selle tagasilükkamise põhjendatuse. Ta heidab tegelikult Esimese Astme Kohtule ette, et kohus pidas nimetatud nõuet vastuvõetamatuks põhjusel, et selle toetuseks ei olnud esitatud argumente hagiavalduses eneses.
33 Seega tuleb kontrollida, kas Esimese Astme Kohus on õigust vääralt kohaldanud.
34 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktist c tuleneb, et kohtule esitatud hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest.
35 Euroopa Kohus on selle nõude ulatuse kohta oma kodukorra artikli 38 lõike 1 punkti c kontekstis oma seisukohta juba väljendanud. Ta otsustas, et see peab olema piisavalt selge ja täpne, võimaldamaks kostjal enda kaitseks valmistuda ning Euroopa Kohtul hagiavalduse üle otsustada. Sellest tuleneb, et põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagiavaldus toetub, peavad ühtselt ja arusaadavalt järelduma hagiavalduse tekstist endast (9. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑178/00: Itaalia vs. komisjon, EKL 2003, lk I-303, punkt 6, ja 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑199/03: Iirimaa vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑8027, punkt 50).
36 Sama kehtib ka Esimese Astme Kohtule esitatud hagide kohta, kuna Euroopa Kohtu kodukorra artikli 38 lõike 1 punkt c ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkt c on identselt sõnastatud ning kordavad Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 21 sisalduvat nõuet, kusjuures see on vahet tegemata kohaldatav hagidele, mis on esitatud nii Euroopa Kohtule kui ka Esimese Astme Kohtule.
37 Seega peab Esimese Astme Kohus jätma vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagiavalduse nõuded, mis talle esitati, ilma et selle hagiavalduse tekstist endast nähtuksid ühtselt ja arusaadavalt faktilised ja õiguslikud asjaolud, millel need nõuded põhinevad. Sellest tuleneb, et vastupidi apellatsioonkaebuse esitaja väidetele ei saa nende asjaolude puudumist hagiavalduses korrigeerida nende esitamisega kohtuistungil.
38 Käesolevas kohtuasjas jättis Esimese Astme Kohus esimesena esitatud nõude vaidlustatud kohtuotsuse puntides 46–48 rahuldamata põhjusel, et talle esitatud hagiavalduses välja toodud argumendid viitasid ainult kaupadele „naistekotid” ja „naistekingad” ning et hagiavaldus ei sisaldanud seega ühtegi argumenti, millega oleks vaidlustatud apellatsioonikoja järeldust, mille kohaselt kaubad „nahk ja kunstnahk; loomanahad; reisikohvrid ja reisikirstud” ning „naistekingad” ei ole sarnased.
39 Samas ei ole apellatsioonkaebuse esitaja esitanud Euroopa Kohtule ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mille eesmärk oleks tõendada, et vastupidi Esimese Astme Kohtu otsusele sisaldas talle esitatud hagiavaldus nimetatud nõuet toetavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
40 Kuna see taotlus oli vastuvõetamatu, tundub, et apellatsioonkaebuse esitaja esitas tegelikult uue väite, tuues kohtuistungil oma hagiavalduse nõuete toetuseks välja faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis käsitlevad nimetatud nõudega sama eset. Samas ei või Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 kohaselt esitada menetluse käigus uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Kuna apellatsioonkaebuse esitaja ei väida, et käesolevas asjas see nii oleks, tuleb asuda seisukohale, et Esimese Astme Kohus lükkas nimetatud asjaolud kui hilinenult esitatud asjaolud õigesti tagasi.
41 Kuna Esimese Astme Kohus ei ole õigust vääralt kohaldanud, tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide
Poolte argumendid
42 Esimese võimalusena leiab apellatsioonkaebuse esitaja, et kuna Esimese Astme Kohus kuulutas tema esitatud tõendid vastuvõetamatuks, rikkus ta oma kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti e, mis lubab tõendeid esitada.
43 Ta väidab, et Esimese Astme Kohus, kes tugines selles osas omaenda kohtupraktikale, viitas siiski käesolevast asjast erinevatele kohtuasjadele. Esimese Astme Kohtu viidatud kohtuotsused käsitlesid kohtuasju, milles ühtlustamisamet lükkas hagejate argumendid esialgu tagasi – seetõttu said nad ühtlustamisameti apellatsioonikojas selle tagasilükkamise toetuseks esitatud vastuargumente vaidlustada –, samas kui käesolevas asjas tegi vastulausete osakond otsuse apellatsioonkaebuse esitaja kasuks ja ühtlustamisameti apellatsioonikoda esitas oma argumendid esimest korda vaidlusaluses otsuses, nii et apellatsioonkaebuse esitajal ei olnud haldusmenetluse käigus ühelgi hetkel võimalust vaidlustada ühtlustamisameti järeldusi, mis olid tema järelduste suhtes vastukäivad.
44 Teise võimalusena viitab apellatsioonkaebuse esitaja määruse nr 40/94 artikli 73 rikkumisele, kuna ühtlustamisameti apellatsioonikoja menetluses ei olnud tal võimalust olla ära kuulatud selles osas, kas asjaomased kaubad on sarnased või mitte.
45 Vastupidi sellele, mida otsustas Esimese Astme Kohus, ei saa nimetatud artikli 73 rikkumisele viitamist lugeda esimest korda kohtuistungil esitatud uueks väiteks, vaid see on ainult selle väite arendus, mille toetuseks esitati koos Esimese Astme Kohtule esitatud hagiga teatud tõendeid.
46 Nimetatud sätte kohaselt oleks apellatsioonkaebuse esitajal igal juhul pidanud olema võimalus vaidlustada argumente, mida ühtlustamisamet esimest korda esitas. Kuna seda ei saanud haldusmenetluses teha, oleks Esimese Astme Kohus, kellele esitati hagi ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse peale, pidanud valima kahe võimaluse vahel, s.o kas lubada temale tõendite esitamist või tühistada vaidlusalune otsus ja saata asi apellatsioonikojale tagasi, et anda apellatsioonkaebuse esitajale võimalus vaidlustada argumente, mis esitati esimest korda alles nimetatud otsuses.
47 Sissi Rossi ja ühtlustamisamet leiavad, et Esimese Astme Kohus tunnistas vaidlusalused tõendid õigesti vastuvõetamatuks vaidlustatud kohtuotsuses väljendatud põhjendustel.
48 Sissi Rossi väljendab kahtlust teise võimalusena esitatud väite vastuvõetavuse osas, kuna apellatsioonkaebuse esitaja viitab määruse nr 40/94 artikli 73 rikkumisele mitte Esimese Astme Kohtu, vaid apellatsioonikoja poolt.
49 Igal juhul leidis viimane õigesti, et selle sätte rikkumisel põhinev väide on vastuvõetamatu. Lisaks oli apellatsioonkaebuse esitajal piisavalt võimalusi oma seisukoht ühtlustamisameti menetluses teatavaks teha.
Euroopa Kohtu hinnang
– Väide, mis põhineb Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti e rikkumisel
50 Ühest küljest nähtub määruse nr 40/94 artiklist 63, et Esimese Astme Kohus võib ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse tühistada või muuta üksnes pädevuse puudumise, olulise menetlusnormi rikkumise, EÜ asutamislepingu, määruse nr 40/94 või nende rakendusnormide rikkumise või võimu kuritarvitamise tõttu. Niisiis piirdub selle otsuse üle teostatav ühenduse kohtu kontroll selle õiguspärasuse kontrolliga ning selle esemeks ei ole seega ühtlustamisameti instantside poolt kontrollitud faktilistele asjaoludele uue hinnangu andmine.
51 Teisest küljest tuleneb sama määruse artikli 74 lõikest 1, et registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes, nagu käesolevas asjas, piirdub ühtlustamisamet kontrollimisel siiski osaliste esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega.
52 Kuna ühtlustamisamet ei saa arvesse võtta faktilisi asjaolusid, mida pooled ei ole temale esitanud, ei saa ühtlustamisameti otsuste õiguspärasust nende faktide alusel vaidlustada. Seega ei saa ka Esimese Astme Kohus nende faktiliste asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid arvesse võtta.
53 Vastupidi sellele, mida väidab apellatsioonkaebuse esitaja, ei ole asjaolu, et apellatsioonikoda tugines ühtlustamisametile esitatud tõenditele vastulausete osakonna omadest erinevate järelduste tegemiseks, selles osas asjassepuutuv, kuna tõendite hindamist apellatsioonikojas sai igal juhul vaidlustada Esimese Astme Kohtus.
54 Peale selle, nagu märkis õigesti Esimese Astme Kohus, juhul kui apellatsioonkaebuse esitaja leidis, et apellatsioonikoda takistas tal haldusmenetluses määruse nr 40/94 artikli 73 teist lauset rikkudes asjaomaseid tõendeid õigel ajal esitada, oleks ta pidanud sellele väitele tuginema vaidlustatud otsuse tühistamise hagis. Apellatsioonkaebuse esitaja õiguse olla ära kuulatud võimalik rikkumine apellatsioonikoja poolt ei või seevastu viia selleni, et Esimese Astme Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid, mida pole eelnevalt ühtlustamisameti instantsides esitatud.
– Väide, mis põhineb sellel, et Esimese Astme Kohus on õigust vääralt kohaldanud seoses määruse nr 40/94 artikli 73 väidetava rikkumisega apellatsioonikoja poolt
55 Esmalt tuleb asuda seisukohale, et vastupidi sellele, mida väidab Sissi Rossi, on see väide vastuvõetav, kuna apellatsioonkaebuse esitaja väidab, et Esimese Astme Kohus on õigust vääralt kohaldanud, jättes kohaldamata sanktsiooni määruse nr 40/94 artikli 73 väidetava rikkumise suhtes apellatsioonikoja poolt.
56 Selle väite põhjendatuse osas tuleb meelde tuletada, et Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 esimese lõigu kohaselt ei või menetluse käigus esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.
57 Samas ei vaidlusta apellatsioonkaebuse esitaja seda, et oma Esimese Astme Kohtule esitatud hagiavalduses ei ole ta väitnud, et apellatsioonikoda on rikkunud määruse nr 40/94 artikli 73 teist lauset ning et see väide esitati esimest korda kohtuistungil. Ta ei vaidle samamoodi vastu sellele, et väite toetuseks esitatud asjaolud esinesid ja olid talle teada ajal, kui ta esitas hagiavalduse Esimese Astme Kohtu kantseleisse.
58 Neil asjaoludel ei kohaldanud Esimese Astme Kohus õigust vääralt, jättes kohaldamata sanktsiooni määruse nr 40/94 artikli 73 teise lause väidetava rikkumise eest.
59 Seega tuleb teine väide tagasi lükata.
Kohtukulud
60 Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet ja Sissi Rossi on kohtukulude hüvitamist nõudnud ning apellatsioonkaebuse esitaja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Sergio Rossi SpA-lt.
Allkirjad
* Kohtumenetluse keel: itaalia.