Kohtuasi C-152/05

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Saksamaa Liitvabariik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — EÜ artiklid 18, 39 ja 43 — Siseriiklikud õigusnormid — Isikliku eluaseme ehitamise või omandamise toetuse andmise tingimused — Eluaseme asumine asjaomase liikmesriigi territooriumil”

Kohtujurist Y. Bot’ ettepanek, esitatud 28. juunil 2007   I - 41

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 17. jaanuar 2008   I - 57

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Kohtueelne menetlus – Märgukiri

   (EÜ artikkel 226)

2. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Asutamisvabadus – Euroopa Liidu kodakondsus

   (EÜ artiklid 18, 39 ja 43)

1.  Põhjendatud arvamus peab sisaldama asjakohast ning üksikasjalikku ülevaadet põhjustest, millele toetudes komisjon leiab, et asjaomane riik on rikkunud EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Seevastu ei ole üksikasjalikkuse nõuded märgukirja suhtes sama ranged ning märgukiri võib sisaldada ainult etteheidete esialgset lühikest kokkuvõtet. Seega ei takista miski komisjonil põhjendatud arvamuses üksikasjalikult esitada etteheiteid, mida ta on märgukirjas palju üldisemalt juba maininud.

   (vt punkt 10)

2.  Liikmesriik, kes jätab oma siseriiklikus õiguses neile isikutele, kelle tulu maksustatakse terves ulatuses tulumaksuga, antava eramutoetuse saajate hulgast välja teises liikmesriigis asuva eluaseme omanikud, rikub EÜ artiklitest 18, 39 ja 43 tulenevaid kohustusi.

   See siseriiklik õigusakt avaldab pärssivat mõju isikutele, kelle tulu maksustatakse terves ulatuses tulumaksuga asjaomases liikmesriigis, kellel on EÜ artiklite 18, 39 ja 43 alusel õigus vabalt liikuda ja kes soovivad ehitada või omandada isiklikku eluaset teises liikmesriigis. Sellist piirangut ei õigusta eesmärk julgustada asjaomase liikmesriigi territooriumil eluasemeehitust selleks, et tagada seal piisav kinnisvara pakkumine, kuna see tingimus läheb kaugemale, kui on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik.

   (vt punktid 24, 27 ja 31, resolutiivosa punkt 1)