1. 

Käesolevas eelotsusetaotluses palub Landgericht Wiesbaden (Saksamaa) nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiivi 75/106/EMÜ teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 2 ) (edaspidi „direktiiv 75/106” või „direktiiv”) artikli 5 lõike 3 punkti b tõlgendamist koostoimes artikli 5 lõike 3 punktiga d ja direktiivi III lisa punktiga 4. Konkreetsemalt puudutab käesolev kohtuasi joogi Baileys turustamist Saksamaal väikestes pudelites mahuga 0,071 liitrit nime all „Baileys Mini”.

2.

Direktiivi 75/106 on mitu korda muudetud. ( 3 ) Artikkel 1 sätestab, et direktiiv käsitleb kinnispakke, mis sisaldavad III lisas loetletud vedelikke, mida mõõdetakse mahu alusel ja müüakse üksikute kogustena 5 milliliitrist 10 liitrini (kaasa arvatud).

3.

Direktiivi 75/106 preambuli esimene põhjendus sätestab: „enamikus liikmesriikides on pakendatud vedelike müügiks pakkumise tingimused reguleeritud kohustuslike eeskirjadega, mis liikmesriigiti erinevad, takistades seega selliste kinnispakkidega kauplemist; […] selliseid sätteid [tuleks] ühtlustada.”

4.

Direktiivi preambuli neljas põhjendus sätestab: „vaja on võimalikult palju vähendada sama toote teistele mahtudele liiga lähedaste mahtude arvu, mis seega võivad tarbijat eksitada; pidades silmas kinnispakkide äärmiselt suuri varusid ühenduses saab selline vähendamine toimuda ainult järk-järgult.”

5.

Direktiivi 75/106 preambuli kuues põhjendus sätestab: „kuna liiga kiire muudatus siseriiklike õigusaktidega sätestatud koguse määratlemise vahendite osas, uute kontrollsüsteemide organiseerimisel ja ka uue mõõtesüsteemi kehtestamisel võib teatavates liikmesriikides tekitada raskusi, tuleks nende liikmesriikide jaoks ette näha üleminekuperiood; sellised sätted ei tohiks siiski takistada ühendusesisest kauplemist vastavate toodetega ega piirata käesoleva direktiivi rakendamist teistes liikmesriikides.”

6.

Direktiivi 75/106 artikkel 5, nagu seda on muudetud, sätestab käesolevas asjas olulises osas:

„1.   Liikmesriigid ei tohi käesoleva direktiivi nõuetele vastavate kinnispakkide turuleviimisest keelduda, seda keelata või piirata põhjustel, mis on seotud nende mahtude määramisega, nende kontrollimise meetoditega või nimimahtudega, kui need on esitatud III lisa I veerus.

[…]

7.

Lõpuks sätestab direktiivi 75/106 III lisa punkt 4 toodete kohta, mis kuuluvad rubriiki „Kanged alkohoolsed joogid (v.a ühise tollitariifistiku rubriigis 22.08 nimetatud): liköörid ja muud alkohoolsed joogid; alkoholtoodete segud, mida kasutatakse jookide valmistamiseks (ühise tollitariifistiku rubriik 22.09)”, I veerus järgmised, lõplikult lubatud nimimahud: „0,02 – 0,03 – 0,04 – 0,05 – 0,10 – 0,20 – 0,35 – 0,50 – 0,70 – 1 – 1,125 – 1,5 – 2 – 2,5 – 3 – 4,5 – 5 – 10.”

8.

Eelotsusetaotluses esitatud küsimused on tekkinud seoses Landgericht Wiesbadenis toimuva kõlvatut konkurentsi puudutava Schutzverband der Spirituosen-Industrie e.V. (edaspidi „Schutzverband”) ja Diageo Deutschland GmbH (edaspidi „Diageo”) vahelise vaidlusega.

9.

Schutzverband on kangete alkohoolsete jookidega tegelevate ettevõtjate ja liitude ühendus, mille ülesanne on jälgida ja vajaduse korral tagada asjakohaste õigusaktide täitmine Saksamaa kangete alkohoolsete jookide sektoris.

10.

Diageo on alkohoolsete jookide tootja Diageo North America Inc tütarettevõtja Saksamaal. Saksamaal turustab ta muu hulgas mitmesuguste kaubamärkide all õlut, viskit, džinni ja viina.

11.

2004. aasta oktoobrist alates on Diageo Saksamaal turustanud väikestes pudelites mahuga 0,071 liitrit jooki Baileys nimega „Baileys Mini” (edaspidi „toode”). Baileys on jook, mida valmistatakse viskist, teraviljapiiritusest, suhkrust ja koorest ning mille alkoholisisaldus on 17%. Diageo Baileyse tooteid toodetakse ja villitakse Iirimaal. ( 5 )

12.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Baileys Minisid on ilma teadaolevate kaebusteta alates 2003. aasta septembrist turustatud Prantsusmaal ja Madalmaades ning 2004. aasta juunist Belgias. ( 6 )

13.

Pooled vaidlevad selle üle, kas toote (s.t 0,071-liitristes pudelites) turustamine Saksamaal on lubatud.

14.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et Baileys Minide suhtes tuleb kohaldada direktiivi 75/106 III lisa punkti 4. Ta leiab, et kuivõrd kõiki nimetatud direktiivi III lisa punktis 4 loetletud tooteid nimimahuga 0,05–10 liitrit ( 7 ) tohib turustada üksnes III lisa I veerus märgitud kogustena, ei ole kinnispakid suurusega 0,071 liitrit põhimõtteliselt lubatud.

15.

Direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punktis d sätestatud erand näeb aga ette, et direktiivi III lisa punktis 4 loetletud tooteid tohib Iirimaal ja Ühendkuningriigis turustada mahuga 0,071 liitrit.

16.

Seepärast peatas Landgericht Wiesbaden (Wiesbadeni liidumaakohus, kümnes tsiviilkoda) 23. novembri 2005. aasta määrusega menetluse ning esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

17.

Kirjalikud märkused esitasid Schutzverband, Diageo, Kreeka ja Belgia valitsus, nõukogu ning komisjon. 15. märtsil 2007 toimunud kohtuistungil osalesid kõik nimetatud pooled peale Belgia valitsuse; istungil osales ka Prantsuse valitsus.

18.

Schutzverband väidab lühidalt, et esimesele küsimusele tuleks vastata eitavalt. Tema sõnul järeldub see direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punkti b teise lõigu lõpuosa ja artikli 5 lõike 3 punkti d seosest, mida võib kirjeldada kui reegli ja erandi seost, ning nende sätete mõttest ja eesmärgist. Reegel on see, et direktiivi III lisa punktis 4 loetletud tooted on ühtlustatud kogu ühenduses, ning erand see, et artikli 5 lõike 3 punkt d kehtib ainult Iirimaa ja Ühendkuningriigi kohta. Peale selle kohaldatakse nimetatud erandit, „[p]iiramata punkti b”.

19.

Teise küsimuse kohta väidab Schutzverband, et sellele tuleks vastata jaatavalt, kuna direktiivi artikli 5 lõike 3 punktist b tulenev turustamiskeeld on põhjendatud tarbijakaitse kaalutlustega. Ühtlustamismeetmete osas on ühenduse pädevatel asutustel ulatuslik kaalutlusõigus, mistõttu nende meetmete proportsionaalsust on vaja vaid vähe analüüsida.

20.

Schutzverbandi väidete kohaselt ei ole kõnealune keeld ilmselgelt ebaproportsionaalne. Tarbijate kaitsmine on õigustatud põhjendus, sest direktiivi neljanda põhjenduse kohaselt on vaja võimalikult palju vähendada sama toote teistele mahtudele liiga lähedaste mahtude arvu, mis võivad tarbijat eksitada.

21.

Diageo väidab lühidalt, et direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punkti b koostoimes artikli 5 lõike 3 punkti d ja III lisa punktiga 4 tuleb selleks, et see oleks kooskõlas esmase õigusega, aga ka Euroopa Kohtu poolt Cidrerie Ruwet’ kohtuasjas ( 8 ) väljatöötatud põhimõtetega, tõlgendada nii, et kinnispakkidesse mahuga 0,071 liitrit pakendatud tooteid, mida õiguspäraselt toodetakse ja/või turustatakse Iirimaal või Ühendkuningriigis, võib turustada ka kõigis teistes EÜ liikmesriikides. Kreeka valitsus väidab sisuliselt sama. Vastasel juhul põhjustaks ajaliselt piiramata erand siseriiklike turgude jagamise, mis oleks vastuolus direktiivi ühtlustamiseesmärgi ja siseturu eesmärgiga. Lisaks oleks teistsugune tõlgendus vastuolus EÜ artikliga 28 ning seda ei saaks põhjendada tarbijakaitse kaalutlustega.

22.

Belgia valitsus väidab, et kõnealuste sätete kohaselt ei ole Baileyse turustamine kinnispakkides mahuga 0,071 liitrit väljaspool Iirimaa või Ühendkuningriigi territooriumi lubatud. Kuna tegemist on erandiga, tuleb seda tõlgendada kitsalt. Belgia valitsus väidab, et isegi kui direktiivi artikli 5 lõike 3 punktist b tulenevat keeldu saab pidada ühendusesisese kaubanduse takistuseks, saab seda igal juhul põhjendada tarbijakaitse kaalutlustega.

23.

Prantsuse valitsus jagab Belgia valitsuse seisukohta.

24.

Komisjon väidab, et kehtiva ühenduse õiguse kohaselt on kõnealuse toote turustamine ühenduses põhimõtteliselt keelatud, välja arvatud Iirimaal ja Ühendkuningriigis. Kuna aga toodet Iirimaal ja Ühendkuningriigis juba turustatakse, ei tohiks selle turuleviimist teistes liikmesriikides piirata. Vastasel korral ületaks selline piirang erandi eesmärgi ja oleks vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega.

25.

Komisjon väidab, et seda EÜ artiklis 28 kätketud põhimõtet ei kohaldata mitte ainult siis, kui liikmesriikide õigusaktid on ühtlustamata, vaid ka juhul, kui on tekkinud vajadus tõlgendada ühenduse õigusnorme, mis näevad ette erandi täieliku ühtlustamise raames. Ta väidab, et direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt ei tohi liikmesriigid põhjustel, mis on seotud näiteks direktiivi III lisa I veerus esitatud nimimahtudega, keelduda direktiivi nõuetele vastavate kinnispakkide (s.o Iirimaal ja Ühendkuningriigis õiguspäraselt turustatava toote) turuleviimisest. See on kooskõlas sellega, et artikli 5 lõike 3 punkti d puhul on tegemist erandiga artikli 5 lõike 3 punktist b. See tõlgendus on kooskõlas kaupade vaba liikumise põhimõttega ja ühenduse õiguslooja tahtega. Seega ei ole eelotsusetaotluse teisele küsimusele vaja vastata.

26.

Nõukogu on komisjoniga samal arvamusel.

27.

Sooviksin esialgse märkuse korras öelda, et kuigi on selge, et kinnispakke käsitlevad eeskirjad on mõeldud turulepääsu hõlbustamiseks, võivad need nagu käesolevas asjas mõneti paradoksaalsel kombel viia olukorrani, kus turulepääs on tegelikult takistatud.

28.

Olgugi et see ei ole käesolevas asjas ajaliselt asjakohane, esitas komisjon 25. oktoobril 2004 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ. ( 9 ) Komisjon on ise oma seisukohtades väitnud, et nimetatud ettepanekut ajendas teda esitama väga suure hulga toodete suhtes kehtivate eeskirjade keerukus ning ühelt poolt „osaliselt täielik” ja „osaliselt vabatahtlik” ühtlustamine ning teiselt poolt Euroopa Kohtu otsus Cidrerie Ruwet’ kohtuasjas. Ettepaneku sätted näevad ette nimimahtude, kaasa arvatud Baileys Minide suhtes kohaldatavate eeskirjade kaugeleulatuva vähendamise.

29.

Oma esimeses küsimuses küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas direktiivi 75/106 tuleb tõlgendada nii, et tooteid, mida kõnealuses direktiivis sätestatud erandi kohaselt Iirimaal või Ühendkuningriigis toodetakse ja/või turustatakse õiguspäraselt kinnispakkides mahuga 0,071 liitrit, võib turustada ka teistes EÜ liikmesriikides.

30.

EÜ artikli 234 kohaselt aitab Euroopa Kohus liikmesriikide kohtutel tõlgendada ühenduse õigust, et need saaksid teha otsuseid nendele lahendamiseks antud vaidlustes. ( 10 ) Vaid liikmesriigi kohus saab talle lahendamiseks antud vaidluse konkreetsete asjaolude põhjal määrata kindlaks nii vajaduse Euroopa Kohtu eelotsuse järele, mida tal on vaja otsuse tegemiseks oma asjas, kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasuse. ( 11 ) Samas peab Euroopa Kohus vajaduse korral hindama asjaolusid, millega seoses liikmesriigi kohus esitas talle eelotsusetaotluse, et teha kindlaks, kas ta on selleks pädev, ja eriti, kas ühenduse õiguse tõlgendamine, mida liikmesriigi kohus Euroopa Kohtult taotleb, on kuidagi seotud põhikohtuasja või selle eesmärgiga. ( 12 ) Kui Euroopa Kohus leiab, et talle esitatud küsimus on liikmesriigi kohtu menetluses otsuse tegemiseks ilmselgelt asjakohatu, peab ta sedastama, et otsust ei ole vaja teha. ( 13 )

31.

Minu arvates ei ole käesolevas asjas otsuse tegemiseks vaja käsitleda toote tootmise küsimust. Euroopa Kohtule esitatud toimikus sisalduvatest dokumentidest nähtub selgesti, et käesolevas asjas on peamine küsimus see, kas toodet, mida on seni õiguspäraselt turustatud Iirimaal ja Ühendkuningriigis, tohib turustada ka teistes liikmesriikides.

32.

Direktiivi 75/106 artikli 5 lõikes 1 on sätestatud lex generalis, mille kohaselt ei tohi liikmesriigid keelduda muu hulgas direktiivi III lisa I veerus sätestatud nimimahtudega kinnispakkide turuleviimisest, seda keelata ega piirata. Seega kui kinnispakk on kõnealuses lisas määratletud nimimahuga, ei tohi selle turustamist nimimahu pärast keelata. Direktiivi 75/106 artikli 5 lõige 1 ei sätesta aga nõuet, et tooted tuleb turustamiseks pakendada ettenähtud nimimahuga kinnispakkidesse.

33.

Direktiivi 75/106, mida on muudetud direktiiviga 88/316, artikli 5 lõike 3 punkti b teise lõigu teises lauses (edaspidi „artikli 5 lõike 3 punkt b”) on sätestatud kangete ja muude alkohoolsete jookide ning likööride ( 14 )lex specialis, mille kohaselt tohib neid jooke turustada üksnes direktiivi III lisa punkti 4 I veerus määratletud nimimahtudega. Minu arvates tagab see säte, et likööride ja muude alkohoolsete jookide kinnispakid peavad olema direktiivi III lisa punkti 4 I veerus määratletud nimimahuga, et neid saaks ühenduses õiguspäraselt turustada.

34.

Artikli 5 lõike 3 punkt d, mis lisati direktiivi samuti direktiiviga 88/316, näeb ette ajaliselt piiramata erandi ning sätestab, et likööre ja muid alkohoolseid jooke tohib turustada Iirimaal ja Ühendkuningriigis, kui need on pakendatud kinnispakkidesse nimimahuga 0,071 liitrit.

35.

Arvestades, et see alaline erand sisaldab täiendavat nimimahtu ja viitab selgesõnaliselt Iirimaale ja Ühendkuningriigile, jättes teised liikmesriigid sätte kohaldamisalast välja, tekib küsimus, kas teised liikmesriigid võivad keelata kinnispakkidesse nimimahuga 0,071 liitrit pakendatud likööride ja muude alkohoolsete jookide turustamist oma territooriumil, kuigi neid on õiguspäraselt turustatud mujal, s.o Iirimaal või Ühendkuningriigis.

36.

Muudetud direktiiv 75/106 ja eriti selle artikli 5 lõike 3 punkti b mõttekäik koostoimes artikli 5 lõike 3 punkti d ja III lisa punktiga 4 ei ole minu arvates õiguslikult selge ning teeb sellise alalise erandi mõistmise või tõlgendamise raskeks. Minu arvates oleks ühenduse õiguslooja pidanud mõistma, et selline õigusloome võte tekitab tõenäoliselt tõlgendusprobleeme ning et seda tuleb seepärast vältida.

37.

Tõepoolest, kui muudetud direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punktiga d on Iirimaa ja Ühendkuningriigi kasuks kehtestatud alaline erand, mis puudutab kinnispakkidesse nimimahuga 0,071 liitrit pakendatud likööride ja muude alkohoolsete jookide turustamist, võib küsida, kas direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punkt b koostoimes artikli 5 lõike 3 punkti d ja III lisa punkti 4 I veeruga tagavad nimimahtude osas, millega tohib likööre ja muid alkohoolseid jooke EÜ-s turustada, täieliku või kõigest osalise ühtlustamise. Minu arvates mõjutab see otseselt seda, kuidas tuleb direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punkti b koostoimes artikli 5 lõike 3 punkti d ja III lisa punkti 4 I veeruga tõlgendada ja vajaduse korral nende kehtivust hinnata.

38.

Kui liikmesriikide õigusaktid on ühtlustamata, keelab EÜ artikkel 28 eelkõige takistada kaupade vaba liikumist teistest liikmesriikidest imporditud ning seal õiguspäraselt toodetavate ja turustatavate kaupade suhtes kohaldatavate eeskirjadega, millega sellistele kaupadele nähakse ette nõuded, mis puudutavad näiteks nende esitlemist, märgistamist ja pakendamist, seda isegi juhul, kui neid eeskirju kohaldatakse ühtmoodi nii siseriiklike kui ka imporditud toodete suhtes. ( 15 )

39.

Osalise ühtlustamise küsimuses oli Euroopa Kohus Cidrerie Ruwet’ kohtuotsuses seisukohal, et seda keeldu kohaldatakse keelu suhtes turustada sellise nimimahuga kinnispakke, mida osaline ühtlustamine ei hõlma. Vastupidine tõlgendus tähendaks sellises olukorras seda, et liikmesriikidel on lubatud jagada oma siseriiklikke turge toodete osas, mida ühenduse eeskirjad ei hõlma, mis oleks aga vastuolus asutamislepingu eesmärgiks oleva kaupade vaba liikumisega. ( 16 )

40.

On ilmne, et muudetud direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punkt b koostoimes artikli 5 lõike 3 punkti d ja III lisa punkti 4 I veeruga on kindlasti mõeldud reguleerima kinnispakkide nimimahte, millega likööre ja muid alkohoolseid jooke tohib kõigis liikmesriikides turustada. Seega püütakse nende sätetega luua täielikult reguleeritud süsteem, milles ühised eeskirjad asendavad täielikult sama valdkonna siseriiklikke eeskirju, sest minu arvates ei luba need sõnaselgelt liikmesriikidel kehtestada ühistest eeskirjadest erinevaid siseriiklikke eeskirju. Direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punktiga d Iirimaale ja Ühendkuningriigile antud võimalus turustada likööre ja muid alkohoolseid jooke ühe nimimahuga rohkem ei muuda minu arvates tõsiasja, et see teema on ühenduse tasandil täielikult reguleeritud.

41.

Seega on praegu kõne all küsimus, kas direktiivi saab tõlgendada kooskõlas EÜ artikliga 28.

42.

Sellega seoses piisab, kui meenutada – nagu Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud –, et teisese õiguse norme, nagu näiteks direktiivi 75/106 artikli 5 lõike 3 punkti b koostoimes artikli 5 lõike 3 punkti d ja III lisa punkti 4 I veeruga ei saa tõlgendada nii, et need lubavad liikmesriikidel kehtestada või säilitada tingimusi, mis on vastuolus asutamislepingust tulenevate nõuetega kaupade vaba liikumise kohta. ( 17 )

43.

Meeles tuleb pidada seda, et kaupade vaba liikumine on asutamislepingu ja ühenduse üks olulisemaid põhimõtteid. ( 18 ) Euroopa Kohus on järjekindlalt leidnud, et EÜ artikli 28 eesmärk on keelata kõik liikmesriikide kehtestatud reeglid, mis võivad ühendusesisest kaubandust otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada. ( 19 )

44.

Peale selle tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ühenduse teisese õiguse sätte tõlgendamisel võimaluse korral eelistada sellist tõlgendust, mille kohaselt kõnealune säte on kooskõlas asutamislepingu ning ühenduse õiguse üldpõhimõtetega. ( 20 )

45.

Lisaks on Euroopa Kohus järjekindlalt otsustanud, et ühenduse õiguse sätte tõlgendamisel tuleb arvestada mitte ainult selle sõnastust, vaid ka selle konteksti ning nende eeskirjade eesmärke, mille osaks see on. ( 21 )

46.

Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et direktiiv 75/106 võeti vastu EÜ artikli 94 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 100) alusel, mis käsitleb niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamist, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist. Teiseks põhines direktiiv 88/316, millega lisati direktiivi 75/106 kõnealused vaidlusi tekitavad sätted, EÜ artiklil 95 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 100a).

47.

Peale selle on EÜ artikli 95 alusel võetud meetmete eesmärk siseturu rajamine ja toimimine. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab selliste meetmete tõeline eesmärk olema siseturu rajamise ja toimimise tingimuste paranemine. ( 22 )

48.

Direktiivi 75/106 vastuvõtmisel oli ühenduse õiguslooja tähtsaim eesmärk – mis nähtub eelkõige direktiivi preambuli esimesest põhjendusest – kehtestada kaupade vaba liikumise tagamiseks ühenduses ühtlustatud sätted vedelike kinnispakkide kohta, mida seni oli reguleeritud liikmesriigiti erinevate kohustuslike eeskirjadega.

49.

Minu arvates oleks eespool kirjeldatud põhimõtteid arvestades EÜ artikliga 28 vastuolus see, kui toodet, mida kõnealuses kahes liikmesriigis juba õiguspäraselt turustatakse, ei tohiks turustada ülejäänud ühenduses. Vaidluse esemeks olevad sätted annavad vaatamata nende kehtestamisel kasutatud õigusloomevõtte mitmetimõistetavusele Iirimaale ja Ühendkuningriigile alalise erandi, mis lubab nende territooriumil turustada likööre ja muid alkohoolseid jooke nimimahuga 0,071 liitrit ning mis minu arvates lubab või võimaldab selliseid jooke turustada ka ülejäänud liikmesriikides.

50.

Arvestades eespool esitatud põhjendusi, olen õige tõlgendamise küsimuses seisukohal, et täielikul ühtlustamisel (ja tõsiasjal, et direktiivi 75/106 III lisa punkti 4 I veerus ei ole märgitud nimimahtu 0,071 liitrit) koostoimes direktiivis ettenähtud alalise erandiga on selline mõju, et erandit tuleb tõlgendada nii, et tooteid, mida Iirimaal või Ühendkuningriigis juba turustatakse õiguspäraselt kinnispakkides nimimahuga 0,071 liitrit, võib turustada ka kõikides teistes EÜ liikmesriikides.

51.

Nagu eelotsusetaotlusest näha, tekib teine küsimus, mis puudutab direktiivi kooskõla EÜ artiklitega 28 ja 30, käesolevas asjas üksnes juhul, kui direktiivi ei saaks tõlgendada nii, et toodet tohib turustada kõigis teistes liikmesriikides.

52.

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.

53.

Teen ettepaneku vastata Landgericht Wiesbadeni esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:

Nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiivi 75/106/EMÜ teatud vedelike mahu järgi kinnispakkidesse villimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (viimati muudetud 23. septembri 2003. aasta ühinemisaktiga) artikli 5 lõike 3 punkti b teise lõigu teist lauset koostoimes artikli 5 lõike 3 punkti d ning III lisa punkti 4 I veeruga tuleb tõlgendada nii, et tooteid, mida Iirimaal või Ühendkuningriigis toodetakse ja/või turustatakse õiguspäraselt kinnispakkides mahuga 0,071 liitrit, võib turustada ka kõikides teistes EÜ liikmesriikides.